Tänapäeval on võimatu ette kujutada maja või administratiivhoonet, millel puuduks soojavarustus, olgu selleks individuaalne või keskkütte süsteem. Ei ole vahet, mis tüüpi soojusenergiat hoonete või rajatiste soojendamiseks kasutatakse. Iga küttesüsteem on keeruline tehniline projekt oma peensustega. Mis tähendab, et veel projekteerimise staadiumis tuleb arvestada ehitise kõiki eripärasid, selle suurust ning võimalikke soojuskadu kohti.
Enne soojavarustuse süsteemi projekti koostamist on tarvis teostada detailne ruumi uuring, vahepeal kasutades selleks ka infrapunakaameraid. Peale soojuskao kohtade tuvastamist ja kõrvaldamist võib alustada projekti koostamisega.
Küttesüsteemi paigaldus ja hooldus – mida on oluline teada
Küttesüsteem on soojuskandja suletud ringlemise tsükkel, mistõttu tuleb arvestada, et selle soojenedes soojuskandja paisub. Sellisel juhul peaks süsteemis olemas olema paisumispaak mahuga 5% üldisest vedeliku kogusest.
Iga soojavarustuse projekt on väga individuaalne, oma peensuste ja nüanssidega. Saab muidugi kopeerida
süsteemide projekte internetist või isegi naabrimehelt, kuid viimistlema peab seda nagunii tuginedes enda ruumi spetsiifikale.
Küttesüsteemi paigaldamine nagu ka hooldus on mõistlik usaldada spetsialistidele. Kuna vale paigalduse korral võib aset leida avarii koos soojusenergia purskega – tulikuum vesi. Ja isegi kui pärast iseseisvat paigaldamist läks küttesüsteemi käivitamine edukalt, säilib mõnda aega riski süsteemi häire tekkeks. Sealhulgas iga küte peaks olema efektiivne ja ökonoomne, mis on iseseisva paigaldamise korral vähetõenäoline.
Soojavarustuse süsteemi hooldust ja kontrolli teostab ka ruumi omanik ise. Normaalse ja pikaajalise küttesüsteemi tööks on vaja teostada süsteemi kontrolli kaks korda aastas. Siia kuulub: hermeetilisuse kontroll, kõigi elementide väline ülevaatamine (radiaatorite, katelde, registrite, soojusregulaatorite, termomeetrite jms) lekke suhtes. Ainult peale iga-aastast kõigi sõlmede ja agregaatide kontrolli, on lubatud süsteem töösse lülitada.