Külma saabudes ning hooajavahelisel ajal, kui õhu temperatuur päeval ning öösel varieerub kuni kümme kraadi, tekib oht veevarustuse, kanalisatsiooni ning keskkütte torude jäätumiseks. Igal juhul tuleb avariisituatsiooni likvideerimiseks kulutada palju energiat ja aega.
Enne kui räägime avarii-remonttöödest, vaatleme, millised on torustiku jäätumise põhjused – sest just põhjuse kõrvaldamine hoiab ära selle, et sama probleem korduks igal talvel uuesti.
Torustiku jäätumise põhjused
Esiteks on torustiku paigaldamise ebapiisav sügavus. Antud viga kohtab sageli seal, kus on keerulised, kivise pinnasega krundid ning pole kuidagi võimalik kaevata piisavalt sügavat kraavi. Samas ka pehme krundiga piirkondades paljud eksivad, arvates, et maapinna külmumise sügavus ei ületa poolt meetrit.
Teiseks on halb soojusisolatsioon torustiku avatud osadel ning torudel, mis on paigaldatud ebapiisavale sügavusele. Sellised isolatsioonimaterjalid nagu saepuru või pehme krunt loomulikult ei sobi. Tänapäeval on olemas mitmeid tehnoloogiaid, mis võimaldavad soojendada igasuguse läbimõõduga torustikku.
Kolmas torude jäätumise põhjus on ebapiisav veevõtt. Külmal ajal on torusid ümbritseval krundil negatiivne temperatuur, mistõttu kui näiteks toru läbimõõt on 15–20 mm ja vett tarvitatakse vähe, siis vesi lihtsalt ei jõua läbida torude külmasid piirkondi. Vesi jäätub toru sisepinnale ning toru jäätub kokkuvõttes täielikult ära, mille tulemusena lõhkeb.
Selleks, et taolist asja ei tekiks, on projekteerimise käigus oluline hinnata riske, arvestada veekasutamise hulka ning vajadusel eelnevalt muuta torude diameetrit suuremaks.
- Liiga madalale paigaldatud torustik – alla kohaliku külmumissügavuse
- Puuduv või vale soojusisolatsioon avatud lõikudel
- Liiga väike toru läbimõõt ja vähene veetarbimine talvel
- Küttest välja lülitatud suvila või hooajaline objekt
Avariiolukorra kõrvaldamine
Kui torustiku lõhkemist ei tekkinud ehk toru jäi terveks, ilma nähtavate pragude ja lõhedeta, kuid vett ikka ei tule, siis on toru täiesti läbikülmunud. Selle probleemi lahendamiseks on mitu viisi.
Esimene: kui toru on metallist, tuleb toru eri otstele kinnitada keevituskaablid ning ühendada need keevitusaparaadiga. Umbes kolme tunni möödudes peaks toru üles sulama. Oluline on veekraan lahti keerata, et ülessulamise käigus saaks vesi hakata välja voolama.
Teine variant: võimalusel lasta mööda toru soojusjuht, milleks võib olla voolik kuuma veega või soojuskaabel. See ülessulatamise viis sobib väikese diameetriga torudele ning torustiku pindmise paiknemise puhul.
Tuleb meeles pidada, et torusid ei tohi järsult soojendama hakata külmunud piirkonna keskelt – jää sulab kohapeal, veeaur ei pääse välja ja rõhk lõhub toru. Sulatamist alustatakse alati kraanipoolsest otsast liikudes külmunud lõigu sisse.
Kuidas jäätumist ennetada
Ennetus on odavam kui avarii. Enne külmade saabumist tasub üle vaadata kõik torustiku lõigud, mis jooksevad läbi külmade ruumide – keldrid, garaažid, trepikojad, ventileeritavad põrandaalused ja välisseinad.
Suvila või hooajalise objekti puhul tuleb süsteem enne talve korralikult tühjaks lasta, sealhulgas boiler, sifoonid ja veemõõdusõlm. Osaliselt tühjaks jäänud toru on ohtlikum kui täiesti täis toru, sest jää tekib ebaühtlaselt.
- Isoleeri välis- ja keldritorustik nõuetekohase soojustusega
- Paigalda soojuskaabel ohtlikele lõikudele
- Tühjenda hooajaline süsteem enne esimesi külmasid
- Jäta pikaks külmalaineks minimaalne veeringlus või tarbimine