Sademevee süsteemi paigaldus ja vihmavee ärajuhtimine

Sademeveesüsteem algab katuselt ja lõpeb väljalaskepunktis. Kõik selle vahel olev peab töötama isevoolselt ehk raskusjõu abil, mis tähendab, et kaldeid ja sügavusi ei saa hiljem lihtsalt muuta – need tuleb paika panna kohe.

• Katuse vihmaveesüsteem – renn ja vihmaveetoru, mis koguvad katusevee
• Vihmaveelapp või maapealne äravool, mis suunab vee torustikku või eemale seinast
• Sademeveetorustik maa all, tavaliselt jäigast plasttorust õige kaldega
• Liivapüüdur- või settekaev, mis kogub liiva ja praht enne torustikku
• Restkaevud sissesõiduteel, õuel ja parklas pinnavee kogumiseks
• Revisioonikaevud, mis võimaldavad torustikku hiljem puhastada ja kaameraga kontrollida
• Väljalase: ühisvõrgu liitumispunkt, imbsüsteem, kraav või muu lubatud lahendus

Sademevee ärajuhtimise lahendus sõltub kolmest asjast: kas piirkonnas on sademeveekanalisatsioon olemas, milline on pinnase veeläbilaskvus ja kui palju on krundil ruumi. Vale lahenduse valik tähendab, et süsteem töötab kuiva ilmaga suurepäraselt ja tugeva vihmaga üldse mitte.

See on kõige sagedasem arusaamatus. Sademeveesüsteem kogub pinnalt tulevat vett – katuselt, teelt, õuelt. Drenaaž kogub pinnases olevat vett vundamendi ümbert ja alandab põhjavee taset hoone all. Need on kaks eraldi süsteemi erineva ülesande ja erineva sügavusega.

Kõige tüüpilisem viga on nende kokkuühendamine nii, et sademevesi juhitakse drenaažitorustikku. Tugeva vihma korral täitub drenaaž veega ja hakkab tööle vastupidi: selle asemel, et vundamendi ümbert vett ära viia, surub see vett pinnasesse vundamendi juurde. Tulemus on niiske kelder majas, kus drenaaž on olemas.

Õige lahendus on hoida süsteemid eraldi ja ühendada need alles väljalaskepunktis, kui see on tehniliselt ja lubatud viisil võimalik. Kui teil on kahtlus, kuidas olemasolev süsteem on ühendatud, saab selle kaameraga üle kontrollida.

Sademeveesüsteem on kaevetöö, mille tulemus jääb maa alla ja mida hiljem parandada on kallis. Seetõttu on ettevalmistus vähemalt sama oluline kui paigaldus ise.

Sademevee lahendus sõltub objektist – nii mahult kui korralduselt.

Väga sageli ei ole probleem selles, et süsteemi ei ole, vaid selles, et see on olemas ja ei tööta. Enne uue rajamist tasub alati kontrollida, mis olemasolevaga lahti on – tihti piisab puhastusest ja ühe lõigu parandusest.

• Torustik on liivaga ja setetega ummistunud, sest liivapüüdurit ei ole või seda pole kunagi tühjendatud
• Toru on vajunud ja moodustanud veekoti, kuhu vesi jääb seisma ja külmub
• Kalle on liiga väike või kohati vastupidine
• Vihmaveelapp on torustikust lahti tulnud ja vesi valgub otse sokli äärde
• Süsteem on ühendatud drenaažiga ja ujutab selle tugeva vihmaga üle
• Restkaev on lehtede ja prahiga täis
• Väljalase on ummistunud, kinni kasvanud või jäätunud
• Süsteem on dimensioneeritud liiga väikseks katuse ja kõvakattega ala kohta

Talv on sademeveesüsteemile kõige raskem aeg. Sulavesi tuleb suurte kogustena ja lühikese aja jooksul, sageli olukorras, kus pinnas on külmunud ega ime vett vastu. Kui torustikus on vajunud lõik või seisev vesi, külmub see kinni ja süsteem lakkab töötamast just siis, kui teda kõige rohkem vaja on.

Külmumise vältimiseks on kaks põhilist tingimust: piisav sügavus ja ühtlane kalle ilma veekottideta. Kolmas on lahtine väljalase – kui väljalaskepunkt on jääga kinni, ei aita ka ideaalne torustik.

Kui vesi on juba kinni külmunud, saame torustiku sulatada ja seejärel kaameraga kontrollida, kas külmumise põhjus oli ühekordne või tuleneb ehituslikust veast, mis kordub igal talvel.

Sademeveesüsteem on üks väheseid süsteeme majas, mis kogub sisse mustust otsesest keskkonnast – liiva, lehti, mulda ja teekruusa. Ilma hoolduseta ummistub iga süsteem varem või hiljem.

• Tühjenda liivapüüdur- ja settekaevud vähemalt kord aastas, tiheda liiklusega alal sagedamini
• Puhasta restkaevude restid lehtedest sügisel ja kevadel
• Kontrolli renne ja vihmaveetorusid pärast lehtede langemist
• Vaata kevadel üle, kas vesi valgub kuskile maja äärde kogunema
• Lase torustik survepesuga läbi pesta, kui vesi hakkab aeglaselt ära minema
• Kontrolli kahtluse korral torustikku kaameraga, et leida vajunud või ummistunud lõik

Suurima osa maksumusest moodustavad kaevetööd ja nende keerukus. Vaba muruala kaevamine on kiire; asfaldi, kiviparketi või haljastuse all kaevamine tähendab lisaks lammutust ja taastamist. Ka pinnase tüüp mõjutab tööde mahtu – kivine või savine pinnas on aeglasem.

Teine tegur on trassi pikkus ja kaevude arv. Iga kaev on nii materjali- kui tööühik, kuid kaevude kokkuhoid on halb kokkuhoid: ilma revisioonikaevuta torustikku ei saa hiljem korralikult puhastada.

Kolmas tegur on väljalaske lahendus. Ühisvõrku ühendamine on tavaliselt odavam kui imbsüsteemi rajamine, sest imbväljak nõuab suurt kaevemahtu, killustikku ja geotekstiili.

Anname hinnapakkumise pärast krundi ülevaatust, kui on selge tegelik maht ja lahendus. Nii ei teki hiljem olukorda, kus pakkumine ja lõpparve erinevad üksteisest oluliselt.

Teeme nii kaevetöid kui torutöid, mis tähendab, et sademeveesüsteem tehakse algusest lõpuni ühe töövõtja poolt – ei teki olukorda, kus kaevaja ütleb, et torumees tegi valesti, ja torumees ütleb, et kaevik oli vale.

• Lahenduse valik krundi ja pinnase järgi, mitte šablooni järgi
• Kaevetööd, torustik ja kaevud ühest kohast
• Katsetamine enne kaeviku täitmist
• Videouuringu võimalus olemasoleva süsteemi kontrollimiseks
• Garantii tehtud tööle ja meie paigaldatud materjalidele
• Töö Tallinnas ja Harjumaal, kokkuleppel ka mujal Eestis