Vee- ja kanalisatsioonitorustiku ümberehitus
Vana torustiku demonteerimine ja uue paigaldus seadmete uude asukohta, koos sulgeventiilidega.
Teeme vannitoa renoveerimise santehnilise osa algusest lõpuni: vana torustiku demonteerimine, uue vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitus, trapid ja põrandakalded, seinasisesed raamistikud, hüdroisolatsiooni ettevalmistus ning sanitaartehnika lõppmontaaž pärast plaatimist.

Vana torustiku demonteerimine ja uue paigaldus seadmete uude asukohta, koos sulgeventiilidega.
Põranda- või seinatrapi paigaldus õigel kõrgusel ning kalded, mis viivad vee tegelikult trapini.
Seinapealse WC-poti raamistiku kandev kinnitus, loputuskasti paigaldus ja hooldusluugi lahendus.
Läbiviikude, nurkade ja trapikraede korrektne ettevalmistus enne veetõkkekihi ja plaatide paigaldust.
Vee- ja äravooluühendused ning tagasilöögi vältimine, ilma ajutiste voolikulahendusteta.
WC-pott, valamu, segistid, dušisüsteem ja vann pärast plaatimist, koos surve- ja lekkekontrolliga.
Dispetšer vastab ööpäevaringselt. Peatame kahju leviku, lokaliseerime lekke ja sõidame välja ka öösel ning pühade ajal.
+372 58 024 476Vannitoa renoveerimine on korteri kõige tehnilisem remonditöö. Ruum on väike, kuid sinna koondub korraga survestatud veetorustik, isevoolne kanalisatsioon, ventilatsioon, elekter ja veetõkkekiht – ning kõik need peavad töötama ruumis, mida iga päev kastetakse veega. Just seetõttu ei otsusta vannitoa remondi õnnestumist mitte plaadivalik, vaid see, mis jääb plaatide taha.
Kõige kallim viga vannitoa remondis ei ole vale plaat, vaid vale järjekord. Kui torustik, trapp ja kalded tehakse valmis alles siis, kui plaadimuster on juba paigas, tuleb kompromisse teha seal, kus neid teha ei tohiks. Ja iga viga hüdroisolatsioonis või kaldes ilmneb alles kuude pärast – kui see ilmneb, on parandus juba lammutustöö.
Sellel lehel selgitame, millistest etappidest vannitoa renoveerimise santehniline osa koosneb, mida tohib ja mida ei tohi kortermajas ümber ehitada, kuidas käib trapi ja kallete tegemine, milline on hüdroisolatsiooni ja torutööde piir, millised on kõige sagedasemad vead ning kuidas ajakava reaalselt kujuneb. Teeme vannitubade santehnilisi töid Tallinnas ja Harjumaal korterites, eramajades ja ridaelamutes.
Vannitoa remondil on tavaliselt mitu osapoolt: lammutaja, plaatija, elektrik ja santehnik. Meie vastutusala on vesi – kõik, mis puudutab veetorustikku, kanalisatsiooni, trappe, kaldeid ja sanitaarseadmeid. Praktikas määrab just see osa kogu remondi ajakava, sest ilma valmis torustikuta ei saa plaatija tööd alustada.
Vannitoa santehnilised tööd jagunevad alati kaheks selgelt eraldiseisvaks etapiks. Nende vahele jäävad plaatija ja hüdroisolatsiooni tööd. See jaotus ei ole korralduslik eelistus, vaid ainus tehniliselt võimalik järjekord.
Enne kui esimenegi plaat maha tuleb, peab olema teada, kuhu tulevad WC-pott, valamu, dušš, vann ja pesumasin. Igal seadmel on oma nõuded: seinapealne pott vajab raamistiku sügavust, dušinurk vajab trapi asukohta, pesumasin vajab äravoolu õigel kõrgusel. Kui need otsused lükatakse edasi, tehakse torustik „umbes õigesse kohta“ ja hiljem lisatakse nurki ja üleminekuid, mis vähendavad läbilaskvust.
Selles etapis vaadatakse üle ka olemasolev püstik ja väljavõtte kõrgus – need määravad, kui vabalt seadmeid üldse liigutada saab.
Vanad seadmed ja torustik eemaldatakse, vesi suletakse ainult töö ajaks ja püstiku ühendused suletakse korrektselt, mitte ajutiste korkidega, mis jäävad sinna kuudeks. Kortermajas on siin oluline naabritega arvestamine: püstiku sulgemine puudutab kogu vertikaali ja seda tuleb ette teavitada.
See on etapp, mis määrab vannitoa eluea. Paigaldatakse tarbeveetorustik seadmete juurde, kanalisatsiooniharud õige kaldega, trapp õigel kõrgusel ja seinasisene raamistik. Kõik ühendused jäetakse nähtavale, kuni surve- ja lekkekontroll on tehtud.
Toorpaigalduse lõpus tehakse survekontroll. Kui torustik jääb rõhu all pikemaks ajaks seisma ja rõhk ei lange, on liited korras. See on ainus hetk, mil viga on veel odav – pärast plaatimist maksab sama viga kordades rohkem.
Veetõkkekiht paigaldatakse põrandale ja märgadele seinapindadele, koos nurgalintide ja läbiviigumansettidega. Santehniku roll siin on tagada, et läbiviigud, trapi krae ja seadmete kinnituskohad oleksid isoleerija jaoks korrektselt ette valmistatud. Alles pärast seda tuleb plaatija.
Pärast plaatimist paigaldatakse seadmed: WC-pott, valamu, segistid, dušisüsteem, vann või dušinurk, luugid ja pisidetailid. Iga ühendus kontrollitakse töösurvel ja äravool kontrollitakse tegeliku veekogusega, mitte ainult visuaalselt.
Näitame kliendile, kus asuvad sulgeventiilid, kuidas avaneb hooldusluuk ja mida tuleb hooldada – silikoonvuugid, trapi vesilukk, filtrid. Vannituba antakse üle töökorras ja koos garantiiga.
Korteri vannitoa remont ei ole täiesti vaba tegevus. Osa süsteemist kuulub korteriomanikule, osa on maja ühisosa – ja piir nende vahel on koht, kus tekivad kõige tülikamad vaidlused ühistuga.
Kõige sagedasem konflikt tekib siis, kui remondi käigus plaaditakse püstik täielikult kinni. Esteetiliselt on tulemus parem, kuid järgmine püstikuvahetus või ummistuse likvideerimine tähendab siis uue vannitoa lammutamist. Korralik hooldusluuk või eemaldatav plaadipaneel maksab remondi ajal vähe ja säästab hiljem kogu vannitoa.
Kui vannitoa põrandal seisab pärast dušil käimist vesi, ei ole süüdi plaat ega trapp, vaid kalle. Vesi liigub ainult sinna, kuhu põrand teda saadab, ja kalle tehakse tasandussegus enne plaatimist – hiljem seda parandada ei saa.
Harva kasutatavas vannitoas või suvekodus kuivab trapi vesilukk aja jooksul ära ja ruumi hakkab tulema kanalisatsioonilõhn. See ei ole rike – see on ootuspärane. Lahendus on lihtne: valage aeg-ajalt trappi vett või kasutage kuivavesilukuga trappi. Kui lõhn püsib ka täidetud vesiluku juures, on põhjus mujal ja seda tasub kontrollida.
Hüdroisolatsioon on vannitoa viimane kaitseliin. Selle mõte ei ole hoida vett plaatide peal, vaid tagada, et plaadivuukide kaudu läbi imbunud niiskus ei jõuaks konstruktsiooni ega naabri lakke. Plaadivuuk ei ole veekindel – see on alati olnud kulumaterjal.
Torutööde ja isolatsiooni piir on täpselt läbiviikude juures. Iga toru, mis läbib põrandat või märga seina, on koht, kus veetõkkekiht katkeb ja tuleb mansetiga korrektselt taastada. Sama kehtib trapi krae ja seinasisese raamistiku kinnituste kohta. Kui need kohad on ette valmistatud lohakalt, ei päästa ka kõige kallim isolatsioonimaterjal.
Vannitoa torustik on lühike, kuid koormatud. Siin on kõige rohkem seadmeid ruutmeetri kohta ja kõige sagedasemad kasutustsüklid. Materjali ja skeemi valik mõjutab nii müra, survekõikumisi kui ka hilisemat hooldatavust.
Iga seadme ees eraldi sulgeventiil on väike kulu remondi ajal ja suur väärtus hiljem. See tähendab, et katkise segisti või lekkiva WC-loputuskasti korral ei ole vaja sulgeda korteri ega maja peakraani – piisab ühest ventiilist, ja ülejäänud kodu töötab edasi.
Kanalisatsioonitoru vajab kallet ka lühikesel harul. Liiga väike kalle jätab setted seisma, liiga suur laseb veel torust ette joosta ja jätab tahke osa maha – mõlemad lõpevad korduvate ummistustega. Müra vähendamiseks tasub püstiku lähedal kaaluda summutava seinaga toru, eriti kui vannitoa taga on magamistuba.
Pesumasina ühendus on korterite ülekastmise statistikas ebaproportsionaalselt suur põhjus. Korrektne lahendus on püsiv veeühendus koos ventiiliga, äravool õigel kõrgusel ja kinnitatud voolik – mitte valamu sifooni külge poolikult surutud toru. Kui masin jääb pikaks ajaks kasutamata, tuleks veeventiil sulgeda.
Kui majas on soojaveeringlus, tuleb see remondi käigus säilitada – vastasel juhul hakkab soe vesi tulema pika viivitusega ja veekulu kasvab. Käterätikuivati ühendus sõltub sellest, kas see on ringluse või küttesüsteemi osa; nende segiajamine on põhjus, miks kuivati jääb suvel või talvel külmaks.
Enamik vannitoa probleeme ei teki kasutamisest, vaid remondi käigus tehtud otsustest. Need vead korduvad objektilt objektile.
Santehnilised tööd ei kesta terve remondi vältel, kuid nad jagunevad kahte eri aega ja nende vahele jääb ootamine. Just see teeb ajakava planeerimise keeruliseks: kui toorpaigaldus hilineb päeva, nihkub kogu ülejäänud remont sama palju.
Kõige sagedasem viivituse põhjus ei ole töö ise, vaid materjal. Seinapealne pott, mille raamistik saabub nädal hiljem, peatab kogu toorpaigalduse. Seetõttu palume seadmete valiku ja tarne kokku leppida enne demonteerimise algust – siis kulgeb ülejäänud protsess ilma seisakuteta.
Vannitoa santehniliste tööde hind kujuneb töömahust, mitte ruumi ruutmeetritest. Väike vannituba, kus kõik seadmed liiguvad uude kohta, on töömahukam kui suur vannituba, kus seadmed jäävad paigale.
Anname hinnapakkumise pärast vannitoa ülevaatust ja seadmete plaani kokkuleppimist. Pakkumises on toorpaigaldus ja lõppmontaaž eraldi ridadena, sest need toimuvad eri aegadel. Hinnad ja tunnitasud leiate hinnakirja lehelt.
Korralikult tehtud vannituba on peaaegu hooldusvaba, kuid mõned asjad on kuluvad ja nende eiramine annab tulemuse alles siis, kui kahju on juba tekkinud.
Vannitoa remondil on kõige suurem risk vastutuse hajumine: plaatija ütleb, et torustik oli valesti, torumees ütleb, et kalle oli plaatija teha. Meie teeme kogu santehnilise osa ühe vastutajana ja anname tööle garantii.
Oleme 24/7/365 kõikjal Tallinnas ja Harjumaal.
Tuleme kohale kiiresti ja lahendame probleemi kohapeal.
Teeme tööd korrektselt ja anname garantii.
Selge hinnainfo enne tööde algust, üllatusi ei tule.
Aitame vormistada kahjujuhtumeid kindlustusseltsidele.
Helista või kirjuta – kirjelda probleemi paari lausega.
Ütleme tunnihinna ja eeldatava mahu enne kohalesõitu.
Tallinnas tavaliselt 30–60 minutiga, oma tehnika ja varuosadega.
Teeme töö, kontrollime süsteemi ja anname garantii.
Üksikute seadmete vahetus ja paigaldus, kui tervet vannituba ei renoveerita.
sanitaartehnika paigaldusTarbeveetorustiku väljavahetus korteris või majas remondi käigus.
veetorude vahetusKanalisatsiooniharude ja püstikuühenduste uuendamine.
kanalisatsioonitorude vahetusKui vannitoa remont langeb kokku maja püstikute uuendamisega.
püstikute vahetusKui pärast remonti ilmneb märg laik või naabri lae plekk.
lekkeotsingTrapi, valamu või WC ummistuse kiire lahendus.
ummistuste likvideerimineArtikkel remondi etappidest ja ettevalmistusest.
vannitoa remontTäiendav lugemine renoveerimise planeerimisest.
renoveerimine vannitoasTeeme vannitoa santehnilise osa: torustiku ümberehituse, trapi ja kalded, seinasisese raamistiku, ettevalmistuse hüdroisolatsiooniks ja sanitaartehnika lõppmontaaži. Plaatimise ja viimistluse osas teeme koostööd tellija valitud meistritega ning lepime ajakava omavahel kokku.
Sageli saab, kuid see sõltub püstiku asukohast ja väljavõtte kõrgusest. Mida kaugemale seade püstikust liigub, seda rohkem kõrgust kulub kaldele. Vaatame olukorra kohapeal üle ja ütleme enne remondi algust, mis on tehniliselt võimalik.
Vesi on suletud ainult lülituste ajaks, mitte kogu remondi vältel. WC on kasutamata alates demonteerimisest kuni lõppmontaažini – seda perioodi saab lühendada, kui seadmed on eelnevalt kohal ja etapid järjest planeeritud.
Peaaegu alati on põhjus kaldes, mitte trapis. Kalle tehakse tasandussegus enne plaatimist ja hiljem seda muuta ei saa. Seetõttu on kalde tegemine üks tähtsamaid etappe kogu remondis.
Veetõkkekiht on vajalik igas märjas ruumis, sest plaadivuuk ei ole veekindel. Kinnine dušinurk vähendab pritsmeid, kuid ei asenda isolatsiooni – vesi jõuab põrandale igal juhul.
Ei ole soovitatav. Püstiku juurde peab jääma hooldusluuk või eemaldatav paneel, muidu tähendab järgmine püstikutöö või ummistus uue vannitoa lammutamist.
Jah, soovitame seda alati. Ventiil maksab remondi ajal vähe, kuid hiljem saab ühe seadme rikke korral sulgeda ainult selle, mitte kogu korteri vee.
Kui torustik on nähtavalt amortiseerunud või kui see jääb plaatide taha, on vahetus mõistlik – hilisem juurdepääs tähendaks uue viimistluse lõhkumist. Kui torustik on hiljuti vahetatud ja korras, ei ole vahetus vajalik.
Kõige sagedasem põhjus on kuivanud või puuduv trapi vesilukk. Harva kasutatavas ruumis vesi aurustub. Kui vesilukk on täidetud ja lõhn püsib, kontrollime ventilatsiooni ja ühendusi eraldi.
Jah. Paigaldame nii kliendi ostetud kui ka meie toodud seadmed. Kliendi materjali puhul anname garantii paigaldustööle, seadme enda garantii tuleb müüjalt.
Jah. Avariiteenus töötab 24/7/365, sealhulgas riigipühadel. Öine ja pühadeaegne väljakutse on tariifilt kallim kui tööpäevane visiit, kuid kiire sekkumine on peaaegu alati odavam kui hommikuni ootamise tagajärjed.
Jah, anname garantii nii tehtud tööle kui ka meie paigaldatud materjalidele. Väljastame korrektse arve, mis sobib esitamiseks nii korteriühistule kui ka kindlustusseltsile.
Põhipiirkond on Tallinn ja Harjumaa, kuid sõidame välja kogu Eestis. Tallinnas jõuame avariiväljakutsele tavaliselt 30–60 minutiga, Harjumaal 1–2 tunniga.
Sõidame välja kogu Eestis. Avariitööd ööpäevaringselt, 7 päeva nädalas.
