Läbipesu
Küttesüsteemide läbipesu vesi-õhk meetodil ja soojusvaheti keemiline pesu – setted ja mudakiht tulevad torustikust välja ilma radiaatoreid maha võtmata.
Hooldame, peseme ja remondime küttesüsteeme eramajades, kortermajades ja ärihoonetes: vesi-õhk läbipesu, soojusvaheti keemiline pesu, süsteemi tasakaalustamine ja häälestamine, katelde, soojussõlmede ja soojusarvestite hooldus. Tallinnas ja Harjumaal, vajadusel kogu Eestis.

Küttesüsteemide läbipesu vesi-õhk meetodil ja soojusvaheti keemiline pesu – setted ja mudakiht tulevad torustikust välja ilma radiaatoreid maha võtmata.
Küttesüsteemi tasakaalustamine ja häälestamine, et kõik radiaatorid ja põrandakütte kontuurid saaksid arvutusliku vooluhulga ja soojeneksid ühtlaselt.
Iga-aastane kütteperioodi eelne hooldus: survestamine, õhutamine, ventiilide, pumpade, paisupaagi ja automaatika kontroll.
Küttesüsteemide ja põrandakütte ehitus ja remont, seadmete montaaž ja demontaaž, lekete kõrvaldamine ning sõlmede ümberehitus.
Katelde paigaldus, remont ja hooldus, soojussõlmede ja soojusarvestite hooldus ning kontroll, temperatuurigraafiku seadistus.
Korteriühistutele ja ärihoonetele plaaniline hooldusgraafik koos 24h avariivalmidusega ja dokumenteeritud hooldusaktidega.
Dispetšer vastab ööpäevaringselt. Peatame kahju leviku, lokaliseerime lekke ja sõidame välja ka öösel ning pühade ajal.
+372 58 024 476Küttesüsteem on hoone kõige kallim tehnosüsteem ja samal ajal see, mida märgatakse alles siis, kui külm on juba käes. Enamik talviseid küttemuresid – pooleldi külmad radiaatorid, kõikuv toatemperatuur, kolisev torustik, ootamatult kasvanud küttearve – ei ole seadmete rike, vaid hoolduse puudumise tagajärg. Süsteemi on aastaid täidetud, õhutatud ja uuesti täidetud, mudakiht on kogunenud, ventiilid on kinni kasvanud ja tasakaal on kadunud.
ToruFix hooldab küttesüsteeme eramajades, korterelamutes ja ärihoonetes Tallinnas, Harjumaal ja kogu Eestis. Töötame nii kaugkütte soojussõlmede, gaasi-, pelleti- ja elektrikatelde, soojuspumpade sekundaarringide kui ka vesipõrandakütte kontuuridega. Selle lehe eesmärk on selgitada, mida küttesüsteemi hooldus tegelikult sisaldab, millal on vaja läbipesu, mida annab tasakaalustamine, kuidas hooldus käib ja kuidas valmistada süsteem ette kütteperioodiks.
Kui otsid konkreetset tööd – radiaatorite väljavahetust, uut põrandakütet, boilerit või soojussõlme ehitust –, siis nendel teemadel on eraldi lehed ja lingid leiad artikli lõpust. Siin räägime olemasoleva süsteemi töökorras hoidmisest ja taastamisest.
Küttesüsteemi hooldus ei ole ühe konkreetse toimingu nimi, vaid tööde kogum, mille valik sõltub süsteemi tüübist, vanusest ja probleemist. Enne hinnapakkumist teeme alati ülevaatuse: vaatame soojusallika, jaotustorustiku, ventiilid, pumbad, paisupaagi, automaatika ja küttekehad ning alles siis ütleme, mida on mõistlik teha.
Tüüpiline hooldusmaht sisaldab järgmisi töid.
Hooldus pikendab süsteemi eluiga, kuid ei tee vanast läbiroostetanud torustikust uut. Kui malmradiaatorid lekivad liidete juurest, terastorustik on seest kitsaks kasvanud või soojussõlm on tehniliselt amortiseerunud, ütleme seda otse ja pakume välja vahetuse maksumuse. Meie huvi ei ole müüa läbipesu süsteemile, mis vajab tegelikult renoveerimist.
Küttesüsteem annab probleemist tavaliselt märku mitu kuud enne tõsist riket. Kui tunned ära vähemalt ühe allolevatest tunnustest, tasub hooldus tellida enne kütteperioodi tippu, mitte jaanuari külmalainega, kui kõik torumehed on hõivatud.
Surve langus on kõige sagedamini kas mikroleke (radiaatoriliide, ventiil, põrandakütte kontuur, katla sõlm) või tühjaks jooksnud paisupaak. Paisupaagi membraan kaotab aastatega surve ning süsteem hakkab iga soojenemise juures kaitseklapi kaudu vett välja laskma. Kontrollime mõlemat: mõõdame paisupaagi eelsurve ja teeme vajadusel survetesti, et leke tuvastada enne, kui see põrandat või naabri lage kahjustab.
Iga liiter värsket vett toob süsteemi hapnikku ja lubjasoolasid. Hapnik toidab korrosiooni, lubi ladestub soojusvahetile ja radiaatoritesse. Süsteem, mida täidetakse igal kuul, mudastub kordades kiiremini kui suletud ja korrektselt hooldatud süsteem. Seetõttu on lekkekoha leidmine alati odavam kui aastatepikkune vee lisamine.
Vanas süsteemis koguneb radiaatoritesse ja torustikku mudakiht: korrosioonijäägid, katlakivi, liiv ja setted. Muda settib radiaatori alumisse ossa ja torustiku horisontaallõikudesse, vähendab ristlõiget ja takistab soojusülekannet. Tulemus on tuttav – radiaatori ülemine osa on soe, alumine külm ja tuba ei lähe soojaks ka täisavatud ventiiliga.
Vesi-õhk läbipesu tähendab, et süsteemi juhitakse kontrollitud rõhu all suruõhu ja vee segu. Tekkiv turbulents lööb setted seintelt lahti ja kannab need süsteemist välja, ilma et radiaatoreid oleks vaja maha võtta või seinu avada. Pesu tehakse lõikude kaupa, iga püstik või kontuur eraldi, kuni väljuv vesi on puhas.
Soojusvaheti puhul kasutame keemilist pesu: pumpame plaatide vahelt läbi katlakivi lahustava reagendi, seejärel neutraliseerime ja loputame süsteemi. See taastab soojusülekande ja langetab tagasivoolu temperatuuri – kaugküttel tähendab see otseselt väiksemat arvet.
Läbipesu tasub tellida, kui esineb vähemalt üks järgmistest tunnustest.
Esmalt sulgeme süsteemi, ühendame pesuseadme täite- ja tühjendusliidesele ning valmistame ette vee ärajuhtimise. Seejärel pestakse süsteem lõikude kaupa, jälgides väljuva vee puhtust ja survet. Pärast pesu täidame süsteemi, õhutame, survestame ja kontrollime kõiki liiteid. Eramaja pesu võtab tavaliselt 4–8 tundi, korterelamu püstikute pesu tehakse etappidena kokkulepitud graafiku alusel.
Põrandakütte kontuurid pestakse jaoturi kaudu kontuurhaaval: iga silmus suletakse eraldi ja läbi surutakse vee-õhu segu, mis viib välja settinud muda ja biokile. Põrandat ei avata ega lõhuta. Pärast pesu seadistame vooluhulgad jaoturi rotameetritega ümber, sest puhas kontuur käitub teistmoodi kui ummistunud.
Tasakaalustamata süsteemis liigub vesi mööda kõige väiksema takistusega teed. Soojussõlmele või katlale lähim radiaator saab liiga suure vooluhulga, kaugeim jääb praktiliselt ilma. Sellepärast on samas majas korraga korterid, kus aknad on talvel lahti, ja korterid, kus kantakse kampsunit.
Tasakaalustamise käigus arvutame iga ringi ja küttekeha vajaliku vooluhulga, seadistame tasakaalustusventiilid, termostaatventiilide eelseaded ja põrandakütte jaoturi rotameetrid ning kontrollime tulemust temperatuurimõõtmistega. Töö lõpus on ette- ja tagasivoolu temperatuurivahe kogu majas ühtlane.
Kortermajas on tasakaalustamine sageli kõige odavam viis küttekulu vähendada. Ülekütmine lõpeb, soojussõlme temperatuurigraafikut saab langetada ja sama mugavustase saavutatakse väiksema soojusenergia kuluga. Investeering tasub end tavaliselt tagasi ühe kuni kahe kütteperioodiga.
Soovitame küttesüsteemi kontrolli teha igal aastal enne kütteperioodi algust, augustis või septembris. Siis on aega tellida varuosi ja teha remonti ilma, et maja peaks külmas ootama. Kontroll sisaldab survestamist, õhutamist, ventiilide ja pumpade tööd, paisupaagi eelsurvet, soojussõlme automaatika ja soojusarvesti ülevaatust.
Katel vajab hooldust vähemalt kord aastas; tihe kasutus, tahke kütus või halb veekvaliteet tähendab kaks korda aastas. Gaasikatla puhul kuulub hooldusesse põleti puhastus, soojusvaheti kontroll, suitsugaaside mõõtmine ja ohutusautomaatika test.
Ühistutele ja ärihoonetele koostame hooldusgraafiku ning tuletame tähtajad ise meelde, et hooldus ei jääks septembri lõpu kiirustamiseks. Iga hoolduse kohta väljastame akti, mis sobib esitamiseks üldkoosolekule, haldusfirmale või kindlustusele.
Kontrolli kord kuus manomeetri näitu ja hoia see katla või soojussõlme sildil märgitud vahemikus. Ära kata radiaatoreid paksude kardinate või mööbliga, sest see lõikab konvektsiooni ära. Õhuta radiaatorid enne kütteperioodi. Kui surve langeb kiiremini kui paar korda hooajal, ära lisa lihtsalt vett – helista, sest kuskil on leke.
Hoolduse sisu sõltub sellest, kust soojus tuleb ja kuidas seda hoones jaotatakse. Allpool on kokkuvõte kõige levinumatest lahendustest Tallinnas ja Harjumaal.
Korterelamute enamlevinud lahendus. Hooldusel kontrollime soojusvahetit, regulaatorit, andureid, mootorventiili, ringluspumpasid, mudafiltreid ja soojusarvestit ning seadistame temperatuurigraafiku vastavalt hoone tegelikule soojusvajadusele. Vale graafik on üks sagedasemaid põhjuseid, miks maja maksab soojuse eest liiga palju.
Gaasikatla hooldus sisaldab põleti ja soojusvaheti puhastust, kondensaadi äravoolu kontrolli, paisupaagi ja kaitseklapi kontrolli ning ohutusautomaatika testi. Korrektselt hooldatud kondensatsioonikatel hoiab kasuteguri kõrge ja väldib ootamatuid seiskumisi külmaperioodil.
Tahkekütteseadmed vajavad tihedamat hooldust: tuhaeemaldus, soojusvaheti pindade puhastus, tõmbekontroll, korstna ja suitsulõõride ülevaatus ning akumulatsioonipaagi sõlme kontroll. Puhas soojusvaheti võib vähendada kütusekulu kümnendiku võrra.
Õhk-vesi ja maasoojuspumba puhul hooldame majasisest osa: puhverpaak, ringluspumbad, segamissõlm, põrandakütte jaotur ja automaatika seadistus. Soojuspump töötab kõige ökonoomsemalt madalal ettevoolutemperatuuril, mistõttu tasakaalustatud ja puhas jaotusvõrk on siin eriti oluline.
Põrandakütte hoolduses kontrollime jaoturi vooluhulki, ajameid, ruumitermostaate, segamissõlme temperatuuri ja süsteemi survet ning peseme vajadusel kontuurid läbi. Enamik põrandakütte kaebusi – külm nurk, aeglane reageerimine – laheneb seadistuse ja pesuga, mitte remondiga.
Vanades majades on ühetorusüsteemid ja malmradiaatorid, mis on mudastunud aastakümnetega. Siin annab läbipesu kõige suurema efekti, kuid hindame alati ka liidete seisukorda: väga vanad keermesliited võivad pesu järel hakata tilkuma ja siis on mõistlikum planeerida radiaatorite vahetus.
Tahame, et tellijale oleks iga etapp arusaadav ja et lõpparve ei tuleks üllatusena. Sellepärast töötame alati sama korra järgi.
Helista või jäta päring vormiga. Küsime hoone tüübi, kütteallika, süsteemi vanuse ja probleemi kirjelduse. Sageli piisab paarist fotost katlast, soojussõlmest või jaoturist, et hooldusmahtu esialgselt hinnata.
Tehnik vaatab süsteemi kohapeal üle, mõõdab surved ja temperatuurid, kontrollib ventiilid ja pumbad ning tuvastab, kas probleem on mudas, tasakaalus, automaatikas või seadmes.
Saad kirjaliku pakkumise koos tööde loeteluga: mis tehakse, mis materjale kasutatakse, kui kaua töö kestab ja mis on garantii. Suuremate objektide puhul pakume tööd etappidena, et kulu saaks planeerida.
Katame tööala, kasutame korralikku pesu- ja mõõtetehnikat ning hoiame kortermajas elanikke kütteta võimalikult lühikest aega. Kokkulepitud katkestused teatame ette, et ühistu saaks elanikke informeerida.
Täidame ja õhutame süsteemi, survestame, mõõdame temperatuurid ja vooluhulgad ning näitame tulemust tellijale. Väljastame arve ja hooldusakti ning anname soovitused järgmise hoolduse ajaks.
Hoolduse maksumust ei ole aus öelda telefoni teel ilma süsteemi nägemata, sest sama sõna „hooldus“ tähendab ühes majas tunniajast kontrolli ja teises kahepäevast läbipesu. Hinda mõjutavad järgmised tegurid.
Plaanilise hoolduse saab teha soojal ajal, tavalisel tööajal ja ilma kiirustamata. Avarii keset jaanuari tähendab õhtust või öist väljakutset, kiirtellimusega varuosi ja sageli ka kahjude likvideerimist. Hooldusleping on ühistu jaoks kõige odavam kindlustus selle vahe vastu.
Ühistule ei ole oluline ainult see, et torumees tuleb kohale, vaid ka see, et tööd oleksid dokumenteeritud ja kulud prognoositavad. Hoolduslepinguga saab ühistu kindla graafiku, kokkulepitud hinnakirja ja ööpäevaringse avariivalmiduse.
Lepingusse kuulub tavaliselt soojussõlme perioodiline hooldus ja kontroll, kütteperioodi eelne süsteemi ülevaatus, õhutamine ja survestamine, soojusarvesti kontroll, kokkulepitud reageerimisaeg avariile ning iga visiidi kohta hooldusakt. Suuremates majades lisandub püstikute läbipesu graafik, mis jagatakse mitme aasta peale.
Juhatusele annab see kaks praktilist eelist: soojusenergia kulu muutub ühtlasemaks ja aasta lõpus on olemas dokumentatsioon, millega põhjendada elanikele tehtud töid ning planeerida remondifondi kulusid.
Planeerime tööd nii, et küte oleks väljas võimalikult lühikest aega. Suurema mahu puhul teeme tööd püstikute kaupa ja teavitame elanikke ette. Enamikul juhtudel ei ole vaja pääsu kõikidesse korteritesse – vajaduse ütleme ette, mitte tööpäeva hommikul.
Kui küte kaob või tekib leke, on esimesed minutid olulised. Allolev juhis aitab kahju piirata, kuni tehnik jõuab kohale.
Avariiteenus töötab 24/7/365. Tallinnas jõuame väljakutsele tavaliselt 30–60 minutiga, Harjumaal 1–2 tunniga. Autos on kaasas pesu- ja mõõteseadmed, tavapärased ventiilid, liited ja ringluspumbad, nii et suur osa riketest saab lahendatud esimese visiidiga.
Küttesüsteem on mõõdetav süsteem: kui töö on tehtud õigesti, seda on näha temperatuuridest, survest ja arvest. Meie töö põhineb mõõtmisel, mitte oletamisel.
Kõige sagedasem stsenaarium meie töös on kortermaja, kus alumiste korruste elanikud kurdavad külma üle ja ülemistel on liiga soe. Läbipesu ja tasakaalustamise järel ühtlustub temperatuur, soojussõlme graafikut saab langetada paar kraadi ning maja soojusenergia kulu väheneb märgatavalt, ilma et keegi peaks külmemas toas elama.
Oleme 24/7/365 kõikjal Tallinnas ja Harjumaal.
Tuleme kohale kiiresti ja lahendame probleemi kohapeal.
Teeme tööd korrektselt ja anname garantii.
Selge hinnainfo enne tööde algust, üllatusi ei tule.
Aitame vormistada kahjujuhtumeid kindlustusseltsidele.
Helista või kirjuta – kirjelda probleemi paari lausega.
Ütleme tunnihinna ja eeldatava mahu enne kohalesõitu.
Tallinnas tavaliselt 30–60 minutiga, oma tehnika ja varuosadega.
Teeme töö, kontrollime süsteemi ja anname garantii.
Varjatud vee- ja küttelekke asukoha tuvastamine termokaamera ja survetestiga ilma tarbetu lammutuseta.
lekkeotsingVanade radiaatorite väljavahetus, termostaadid ja süsteemi tasakaalustamine.
radiaatorite vahetusSooja vee lahendus: uue boileri paigaldus, vana seadme vahetus ja hooldus.
boileri paigaldus ja vahetusVesipõrandakütte paigaldus koos kollektorisõlme ja seadistusega.
põrandakütte paigaldusSoojusallika ja soojussõlme ehitus, remont ja keemiline läbipesu.
soojussõlmede ehitusVee- ja küttetorustiku vahetus, lekete kõrvaldamine ja sõlmede ümberehitus.
veetorude vahetusÖöpäevaringne avariiabi, kui küte kaob või torustik lekib.
toruabi 24See sõltub veest, süsteemi vanusest ja materjalist. Üldreeglina soovitame läbipesu iga 5–7 aasta tagant, vanade malmradiaatoritega süsteemide ja halva veekvaliteedi korral sagedamini. Kui õhutamisel tuleb musta vett või osa radiaatoreid jääb külmaks, on pesu vaja varem.
Ei. Vesi-õhk meetodil pestakse süsteem läbi olemasolevate liideste, radiaatoreid maha võtmata ja seinu avamata. Erandiks on ainult täielikult ummistunud või lekkiv radiaator, mille puhul soovitame pigem vahetust.
Jah. Põrandakütte kontuurid pestakse jaoturi kaudu kontuurhaaval läbi – see taastab vooluhulga ja ühtlase soojuse ilma põrandat avamata. Pärast pesu seadistame vooluhulgad rotameetritega uuesti.
Eramaja iga-aastane kontroll võtab tavaliselt 1–3 tundi, täismahus läbipesu 4–8 tundi. Kortermaja püstikute pesu ja tasakaalustamine planeeritakse etappidena, sageli mitme päeva peale, et katkestused jääksid lühikeseks.
Läbipesu ja suurema remondi ajaks jah, kuid ainult tööde lõigus ja võimalikult lühikeseks ajaks. Plaanilise kontrolli ajal saab küte enamasti töötada. Katkestuse aja lepime alati ette kokku ja teavitame ühistut.
Jah. Teeme soojussõlmede hooldust ja kontrolli, soojusvaheti keemilist pesu, automaatika ja temperatuurigraafiku seadistust ning soojusarvestite hooldust ja näitude kontrolli.
Kolm levinumat põhjust on õhk radiaatoris, mudakiht alumises osas ja kinni kiilunud termostaatventiil. Kohapeal saab need eristada mõne minutiga: õhutame, mõõdame ette- ja tagasivoolu temperatuuri ning kontrollime ventiili liikuvust.
Kortermajas tavaliselt küll. Ülekütmise lõpetamine ja soojussõlme graafiku langetamine vähendab soojusenergia kulu ning investeering tasub end sageli tagasi ühe kuni kahe kütteperioodiga.
Enamasti kas mikroleke torustikul, radiaatoriliitel või põrandakütte kontuuril, või tühjaks jooksnud paisupaak. Mõõdame paisupaagi eelsurve ja teeme vajadusel survetesti, et leke leida enne, kui see põrandat või naabri lage kahjustab.
Jah, majasisest osa: puhverpaaki, ringluspumpasid, segamissõlme, põrandakütte jaoturit, radiaatoreid ja automaatika seadistust. Soojuspumba külmaagensi kontuuri hooldab külmatehnika ettevõte.
Jah. Koostame graafiku, kokkulepitud hinnakirja ja avariivalmiduse ning väljastame iga visiidi kohta hooldusakti, mis sobib esitamiseks üldkoosolekule ja haldusfirmale.
August–september. Siis on süsteem külm, aega on remondiks ja varuosade tellimiseks ning kütteperiood algab töökorras süsteemiga. Talvel tehakse sama tööd kiirustades ja kallimalt.
Jah. Avariiteenus töötab 24/7/365, sealhulgas riigipühadel. Öine ja pühadeaegne väljakutse on tariifilt kallim kui tööpäevane visiit, kuid kiire sekkumine on peaaegu alati odavam kui hommikuni ootamise tagajärjed.
Jah, anname garantii nii tehtud tööle kui ka meie paigaldatud materjalidele. Väljastame korrektse arve, mis sobib esitamiseks nii korteriühistule kui ka kindlustusseltsile.
Põhipiirkond on Tallinn ja Harjumaa, kuid sõidame välja kogu Eestis. Tallinnas jõuame avariiväljakutsele tavaliselt 30–60 minutiga, Harjumaal 1–2 tunniga.
Sõidame välja kogu Eestis. Avariitööd ööpäevaringselt, 7 päeva nädalas.
