Katlamajade ja soojusõlmede ehitamine, kaevetööd, drenaaži ehitus

Kaevetööde ja välistrasside valdkonnas pakume järgmisi teenuseid.

• Kaevetööd ja lekkekoha määramine
• Torustiku lahtikaevamine ja paigaldamine
• Kanalisatsioonikaevu või siibrikaevu ehitamine
• Drenaaž- ja sadeveesüsteemide ehitus
• Veetrasside ehitus
• Kanalisatsioonitrasside ehitus ja remont
• Septikute paigaldus, imbväljakute rajamine, imbsüsteemide ehitus
• Mahutite ja paisupaakide paigaldus
• Kanalisatsiooni kaevude montaaž, remont ja vahetamine
• Kaugkütte magistraaltorustike surve all puurimine
• Soojussõlmede ehitamine, paigaldamine ja keemiline läbipesu
• Isoleerimistööd (torustike ja mahutite isoleerimine)
• Katlamajade ehitamine, automatiseerimine ja remont
• Pumpamistööd

Katlamaja ei ole ainult katel. See on tervik, kus katel, korsten või suitsugaaside ärajuhtimine, kütuse etteanne, paisupaak, tsirkulatsioonipumbad, jaotuskollektorid, sulgurid, ohutusarmatuur ja automaatika peavad omavahel kokku sobima. Kui üks lüli on ala- või ülemõõdetud, ei tööta süsteem ökonoomselt isegi siis, kui katel ise on kvaliteetne.

Katlamaja lahenduse valik algab soojuskoormuse hindamisest: kui suur on hoone köetav pind, milline on soojustuse tase, kas lisandub soojavee ettevalmistus ja kas tulevikus on plaanis juurdeehitus. Alamõõdetud katel ei suuda kõige külmemal perioodil hoonet soojas hoida, ülemõõdetud katel aga töötab pidevalt lühikeste tsüklitega, mis kulutab seadet ja vähendab kasutegurit.

Eraldi tähelepanu vajab katlamaja ruum ise: ventilatsioon, põlemisõhu juurdevool, põranda- ja seinamaterjalid, äravool ning ligipääs hoolduseks. Hea katlamaja on selline, kus iga sõlme juurde saab hooldaja mugavalt ligi ja kus rikke korral saab ühe haru sulgeda ilma kogu süsteemi tühjendamata.

Kaugküttepiirkonnas – nagu suur osa Tallinnast – on hoone soojusvarustuse keskne seade soojussõlm. See koosneb tavaliselt soojusvahetitest (eraldi küttele ja soojale tarbeveele), tsirkulatsioonipumpadest, reguleerventiilidest, mudafiltritest, sulguritest, mõõteseadmetest ja automaatikast.

Vana soojussõlme tüüpilised probleemid on ummistunud või lubjastunud soojusvaheti, kinni kiilunud reguleerventiil, väsinud pump ja seadistamata automaatika. Tagajärg on tuttav: sooja vee temperatuur kõigub, alumised korrused saavad liiga palju sooja ja ülemised liiga vähe ning soojusarve on suurem kui peaks.

Soojussõlme renoveerimine tähendab reeglina soojusvaheti puhastust või vahetust, pumba ja armatuuri uuendamist ning automaatika seadistamist vastavalt hoone tegelikule koormusele. Sageli tehakse samal ajal ka küttesüsteemi tasakaalustamine, sest muidu jääb korruste vahel jaotuse ebaühtlus alles.

• Soojussõlme ehitus ja paigaldamine
• Soojusvaheti puhastus, keemiline läbipesu ja vahetus
• Tsirkulatsioonipumpade ja armatuuri uuendamine
• Automaatika paigaldus ja seadistamine
• Sõlme torustiku isoleerimine
• Süsteemi täitmine, õhutamine ja survekontroll

Välistrassi leke ei anna alati märku seal, kus vesi maapinnale jõuab. Enne kaevamist lokaliseerime lekke – surveproovi, akustilise otsingu või kaamerauuringu abil – ning märgime kaevekoha täpselt maha.

Nii kaevatakse lahti üks lõik, mitte kogu õu. See säästab nii haljastust, teekatet kui ka raha.

Kaugkütte- ja veetrassi leke annab tihti märku kaudselt: lumi sulab talvel ühest kohast varem, muru on suvel püsivalt märg, süsteemi tuleb pidevalt vett lisada või veearvesti näit kasvab ilma nähtava põhjuseta. Iga selline märk on põhjus lekkeotsinguks enne, kui trass avariisse läheb.

Kaevetöö kvaliteet määrab, kui kaua trass vastu peab. Kõige sagedasemad vead ei ole seotud toruga endaga, vaid selle all ja ümber oleva materjaliga: kivine täide vigastab toru, tihendamata aluspind laseb torul vajuda ning vale sügavus jätab trassi külmumisohtu.

Enne kaevamist selgitatakse välja olemasolevate trasside asukohad – vesi, kanalisatsioon, side, elekter, gaas – ning avalikul maal taotletakse kaeveluba. Kinnistul kaevates on määrav teada, kus kulgevad liitumispunktid ja millises sügavuses.

Kanalisatsioonitrassi puhul on kriitiline kalle. Liiga väike kalle jätab reovee seisma ja tekitab ladestusi, liiga suur kalle laseb vedelikul liiga kiiresti ära joosta, jättes tahke osa torusse. Vee- ja küttetrasside puhul on määrav külmumissügavus ja isolatsioon.

• Trasside eelnev väljaselgitamine ja märkimine
• Kaeviku rajamine õige sügavuse ja laiusega
• Liivapadja rajamine ja toru alusepinna tihendamine
• Toru paigaldus õige kalde ja isolatsiooniga
• Kaevude ja siibrikaevude montaaž
• Surve- ja lekkekontroll enne täitmist
• Täitmine kihtide kaupa koos tihendamisega
• Teostusjoonis või trassi asukoha fikseerimine
• Haljastuse ja katendi taastamine

Märg kelder, vajunud õu või hallitav vundament on peaaegu alati vee juhtimise, mitte ehituse probleem. Rajame drenaažitorustiku vundamendi ümber koos kontroll- ja kogumiskaevudega ning viime sademevee hoonest ohutult eemale.

Sadeveesüsteemi ehitusel arvestame pinnase veeläbilaskvuse, külmumissügavuse ja kinnistu kaldega. Vajadusel paigaldame pumpla, kui isevoolne äravool ei ole võimalik.

Drenaaž ja sadevesi on kaks eraldi süsteemi, mida ei tohiks omavahel segi ajada: drenaaž kogub pinnasevett vundamendi ümbert, sadeveesüsteem juhib ära katuselt ja kõvakattega pindadelt tuleva vihmavee. Kui katuse vihmaveetorud suunatakse otse drenaažisse, ujutab suurvihm drenaažitorustiku üle ja süsteem hakkab tööle vastupidises suunas.

Ühisveevärgita kinnistul sõltub kanalisatsiooni töö septiku ja imbsüsteemi õigest valikust. Arvestame elanike arvu, pinnase tüübi ja põhjavee taseme ning paigaldame süsteemi nii, et see vastaks nõuetele ja peaks vastu ka kevadisele veetasemele.

Paigaldame ka kogumismahuteid ja paisupaake ning teeme mahutite isoleerimise. Vajadusel korraldame hiljem ka kogumiskaevu tühjendamise oma fekaaliveo teenusega.

Kohtkäitluslahenduse detailsem kirjeldus – septiku tüübi valik, imbväljaku rajamine ja hooldus – on eraldi lehel septiku paigalduse kohta.

Isoleerimine on üks odavamaid viise soojakadu vähendada ja külmumist ennetada. Isoleerimata küttetoru keldris või tehnošahtis annab soojust ruumi, mida ei ole vaja kütta, ning isoleerimata veetoru külmas tsoonis on talvel avarii kandidaat. Isoleerime nii sisetorustikke, välistrasse kui ka mahuteid, valides materjali vastavalt temperatuurile ja keskkonnale.

Pumpamistööd on vajalikud siis, kui isevoolne lahendus ei ole geodeetiliselt võimalik – näiteks keldrikorruse sanitaarsõlm, madalamal asuv hoone või sadevee kogumiskaev. Pumpla puhul on olulised õige võimsus, tagasilöögiklapp, hooldusluuk ja häire või signalisatsioon rikke korral. Halvasti planeeritud pumpla muutub ise avariiallikaks.

• Torustike soojustamine sise- ja välistingimustes
• Mahutite ja paisupaakide isoleerimine
• Külmumiskaitse lahendused külmades tsoonides
• Pumplate paigaldus ja väljavahetus
• Reovee- ja sadeveepumplate hooldus

Eritööd ja ehitustööd erinevad tavalisest torutööst selle poolest, et need vajavad planeerimist, kooskõlastusi ja sageli mitme osapoole koostööd. Meie eesmärk on, et kliendil oleks igas etapis selge, mis toimub ja mis järgmiseks tuleb.

• Objekti ülevaatus ja lähteolukorra hindamine
• Tehniline lahendus ja mahtude täpsustamine
• Kooskõlastused ja load, kui töö seda nõuab
• Materjalide ja seadmete valik koos kliendiga
• Tööde ajakava ja etappide kokkuleppimine
• Teostus koos vahekontrollidega
• Surve-, lekke- ja töökontroll enne üleandmist
• Süsteemi seadistamine ja kasutusjuhendamine
• Dokumentatsioon ja garantii

Katlamaja lahenduse valik sõltub sellest, milline energiakandja on objektil reaalselt kättesaadav, kui suur on soojuskoormus ja kui palju on ruumi kütuse hoiustamiseks. Ühte universaalselt parimat lahendust ei ole – on ainult konkreetsele hoonele sobivaim kompromiss investeeringu, käitamiskulu ja hoolduse vahel.

Gaasikatel on kompaktne ja vähese hooldusvajadusega, kuid eeldab gaasiliitumist. Pelletikatel vajab kütusehoidlat, etteandesüsteemi ja regulaarset tuhaeemaldust, kuid võimaldab kasutada kohalikku kütust. Elektrikatel on kõige lihtsam paigaldada ja hooldada, kuid selle käitamiskulu sõltub täielikult elektri hinnast, mistõttu seda kasutatakse sageli tipukoormuse katmiseks või varulahendusena.

Eraldi kaalumist väärib soojuspumba ja katla kombineerimine, kus soojuspump katab põhikoormuse ja katel lülitub sisse kõige külmemal perioodil. Sellise lahenduse puhul on määrav automaatika: kui kaks soojusallikat ei ole korralikult ühendatud ja juhitud, töötavad nad teineteise vastu ja säästu ei teki.

• Hoone soojuskoormus ja soojustuse tase
• Kütuse kättesaadavus ja hoiustamisruum
• Investeeringu ja käitamiskulu suhe
• Hoolduse maht ja sagedus
• Ruumi ventilatsioon ja põlemisõhu juurdevool
• Sooja tarbevee vajaduse suurus ja ajaline jaotus

Enamik hilisemaid probleeme saab alguse projekti algusest: valest mõõtmest, ärajäetud kontrollist või vale materjalivalikust. Alljärgnevad vead kuuluvad nende hulka, mida näeme objektidel kõige sagedamini.

• Katla võimsus valitakse pakkumise, mitte arvutuse järgi
• Vana korrodeerunud torustik jäetakse uue katla ette puhastamata
• Süsteemi ei tasakaalustata pärast seadmete vahetust
• Automaatika paigaldatakse, aga jäetakse seadistamata
• Kaevik täidetakse enne surve- ja lekkekontrolli
• Toru alla ja ümber pannakse kivine täide liivapadja asemel
• Kanalisatsioonitrassi kalle on liiga väike või ebaühtlane
• Torustik jäetakse külmas tsoonis isoleerimata
• Trassi asukohta ei fikseerita, mistõttu hilisem hooldus on pime otsimine

Eritööde maksumust ei saa öelda ilma objekti nägemata, sest määravaid tegureid on palju: trassi pikkus ja sügavus, pinnase tüüp, olemasolevate kommunikatsioonide tihedus, juurdepääs tehnikaga, katendi taastamise vajadus, seadmete klass ja automaatika tase.

Ajakavas on kõige raskemini prognoositav osa kooskõlastused ja ilmastik. Kaevetööd sõltuvad pinnase seisundist ning talvel lisandub külmunud pinnase tegur. Seadmetel võib olla tarneaeg, mis tuleb graafikusse arvestada.

Anname hinnangu pärast objekti ülevaatust ja lepime mahud kokku enne tööde algust. Kui töö käigus ilmneb midagi, mida ei olnud võimalik ette näha – näiteks dokumenteerimata trass või oodatust halvem torustiku seisukord – arutame lahenduse läbi enne jätkamist.

Suurim risk maa-aluste ja tehnosüsteemide tööde puhul on vastutuse killustumine: kaevaja vastutab augu, torumees toru ja automaatik seadme eest, aga terviku eest ei vastuta keegi. Meie teeme need tööd ühe brigaadi ja ühe vastutusega, mis tähendab, et lahendus on läbi mõeldud algusest lõpuni.

Kasutame lekkeotsingut ja videouuringut enne kaevamist, et avada ainult vajalik lõik. Teeme surve- ja lekkekontrolli enne kaeviku täitmist, mitte pärast. Ja dokumenteerime tehtud töö nii, et hilisem hooldus või laiendus oleks võimalik ilma pimeda otsimiseta.

• Kaevetehnika ja torutööde pädevus ühes brigaadis
• Diagnostika enne kaevamist – vähem lammutust
• Kontroll enne kaeviku täitmist
• Garantii tööle ja paigaldatud materjalidele
• Töö dokumenteerimine ja korrektne arve
• Teenindame eraisikuid, korteriühistuid, ettevõtteid ja arendajaid