Kehra elamufond koosneb suures osas kortermajadest, kus vee- ja küttepüstikud on paigaldatud aastakümneid tagasi ning kus enamik tõsisemaid töid puudutab tervet maja, mitte üksikut korterit. Sellepärast töötame Kehras palju koos ühistute ja haldajatega: enne suuremat tööd teeme ülevaatuse, kirjaliku pakkumise ja ajakava, et elanikud teaksid täpselt, millal ja kui kauaks vesi suletakse.
Püstiku vahetust ei tasu alustada emotsiooni pealt. Otsuse aluseks on kolm asja: kui tihti on samas majas viimase paari aasta jooksul lekkeid olnud, milline on toru seisukord avatud kohtades ja kas kaebused on koondunud ühte püstikusse või hajali üle maja. Kui lekkeid on korduvalt samas vertikaalis, on lappimine kallim kui vahetus.
Vahetus tehakse korruste kaupa ja see nõuab ligipääsu igas korteris. Just ligipääs, mitte töö ise, on tavaliselt ajakava kitsaskoht – seetõttu lepime graafiku kokku ette ja anname ühistule teate, mida elanikele edastada.
Küttepüstikute puhul on lisapiirang hooaeg: suuremad tööd on mõistlik teha kütteperioodi väliselt, kevadest sügiseni. Talvel teeme neid ainult siis, kui olukord on avariiline.
Kütteperioodi alguses on kõige sagedasem kaebus, et üks radiaator jääb külmaks. Enamasti on põhjus õhk süsteemis või kinni jäänud ventiil, harvem setted radiaatori sees. Õhutus ja ventiili korrastus on kiired tööd, mille saab teha ühe väljasõiduga mitmes korteris järjest.
Kui radiaator on seest setet täis, ei aita õhutus – siis on mõistlik radiaator vahetada. Uue paigaldamisel vaatame üle ka ühenduse ja kinnitused, et koormus ei jääks vanale torulõigule.
Korterisisesed ummistused avame trossiga, majasisese magistraali ja välistrassi puhastame survepesuga. Kui ummistus kordub samas kohas, teeme kaameravaatluse – muidu tuleb sama kõne mõne kuu pärast uuesti.
Lisaks teeme Kehras tavapäraseid vahetustöid: segistid, WC-potid, sifoonid, boilerid ja veemõõdusõlmed. Kui materjal on ette kokku lepitud, saab need tehtud ühe visiidiga.
Ühe püstiku lõigu vahetus võtab tavaliselt ühe tööpäeva jooksul mõne tunni, kuid täpne aeg sõltub korruste arvust ja ligipääsust korteritesse. Anname ühistule ajakava ette, et elanikke saaks õigeaegselt teavitada.
Üksikut radiaatorit saab tavaliselt vahetada püstiku lühiajalise sulgemisega ka talvel. Suuremaid küttetorustiku töid soovitame siiski planeerida kütteperioodi välisele ajale.
Korteri sees oleva harutoru, segisti või radiaatori eest vastutab omanik, püstikud ja majasisene magistraal on ühisosa ja need tellib ühistu. Vaatame olukorra üle ja anname kirjaliku selgituse.
Jah, avariiabi töötab ööpäevaringselt. Öösel keskendume kahju peatamisele ja süsteemi kasutatavaks tegemisele, plaanilise remondi lepime kokku päevasele ajale.
Teeme ülevaatuse ja kirjaliku pakkumise, kus töö, materjal ja võimalikud lisatööd on eraldi välja toodud. Regulaarse hoolduse puhul saab sõlmida lepingu, kus hinnad ja reageerimisaeg on ette kokku lepitud.