Püstikute vahetus kortermajas

Püstikut ei vahetata kalendri järgi, vaid seisukorra järgi. Samas on olemas selged märgid, mille kogunemine tähendab, et remont ei ole enam edasilükatav ja iga järgmine avariiväljakutse on lihtsalt kulu ilma lahenduseta.

Kõige olulisem signaal on korduvus. Üksik ummistus on juhtum. Kolm ummistust samas püstikus aasta jooksul tähendab, et toru sisemus ei ole enam korras ja puhastus annab ainult ajutise tulemuse.

• Korduvad ummistused samas vertikaalis, mis tulevad tagasi mõne kuu jooksul
• Malmpüstik on väljast roostes, koorub või lekib liidete juurest
• Vannitoas või WC-s on püsiv kanalisatsioonilõhn, mida ventilatsioon ei kõrvalda
• Veesurve on ülemistel korrustel märgatavalt langenud
• Vesi on esimesel avamisel pruunikas või sisaldab roostesetet
• Püstiku juures on niiskuse jäljed, hallitus või lubjaseted
• Sulgeventiilid ei sulgu enam korralikult ja iga töö nõuab kogu maja vee sulgemist
• Maja tehnosüsteemid on originaalsed ja üle 40 aasta vanad

Kortermajas on tavaliselt kolm-neli püstikutüüpi ja igal neist on oma loogika, oma riskid ja oma vahetusmaterjal. Nende eristamine on oluline, sest tööde maht, hind ja katkestuse pikkus on igal tüübil erinev.

Püstikuvahetus on ainus torutöö, mille õnnestumine sõltub sama palju korraldusest kui käelisest oskusest. Töö puudutab korraga mitut kodu ja iga tund veekatkestust on inimestele reaalne ebamugavus. Meie protsess on üles ehitatud nii, et katkestus oleks võimalikult lühike ja ette teada.

Kõige sagedasem küsimus enne püstikuvahetust on see, kui kaua vett ei ole. Vastus sõltub sellest, kas vahetatakse üks püstik või kogu maja ja kas kõik korterid on samal päeval avatud.

Ühe püstiku vahetus ühes vertikaalis tähendab tavaliselt ühe kuni kahe tööpäeva pikkust protsessi, kus vesi on kinni tööpäeva jooksul ja õhtuks taastatud. Kanalisatsioon on kasutamiskõlbmatu ainult sel ajal, kui konkreetses korteris tööd käivad.

Kõige suurem viivituse põhjus ei ole tehniline, vaid see, kui üks korter ei ole avatud. Sellisel juhul jääb vertikaal poolikuks ja vesi tuleb hiljem uuesti sulgeda. Seetõttu rõhutame ühistule alati, et kokkulepitud päeval peab olema juurdepääs kõigisse vertikaali korteritesse – see on kogu projekti kõige olulisem tingimus.

• Veekatkestus toimub kokkulepitud ajaaknas ja teavitatakse ette
• Öiseks ajaks jääb vesi tavaliselt tööle
• Korteris tehtav osa võtab tavaliselt ühe tööpäeva
• Kanalisatsiooni kasutamise piirang kehtib ainult töö ajal
• Kõik vertikaali korterid peavad kokkulepitud päeval olema avatud

Püstikuvahetuse juures tekib peaaegu alati küsimus, kes mille eest maksab. Üldreegel on lihtne: püstik ise ja selle küljes olev ühine torustik on ühisomand, korteris asuv haru püstikust edasi on korteriomaniku vastutus. Täpne piir on kirjas maja dokumentides ja ühistu kokkulepetes, mistõttu selgitame selle iga objekti puhul eraldi enne töö algust.

Praktikas tähendab see, et püstiku ja sellele paigaldatava sulgeventiili teeb ühistu töö raames, korterisisese torustiku ja sanitaartehnika ühendused aga korteriomanik. Väga sageli on mõistlik teha need korraga: kui püstik on niikuinii lahti ja vesi kinni, on korterisisese torustiku uuendamine tunduvalt odavam ja kiirem kui hiljem eraldi.

Soovitame ühistul see põhimõte enne tööde algust kirjalikult kokku leppida, sest see väldib enamiku hilisematest vaidlustest. Meie väljastame tööde kohta korrektse arve ja dokumentatsiooni, mis sobib nii ühistu raamatupidamisele kui vajadusel kindlustusseltsile.

Püstikute vahetus on eelkõige kortermaja teema, kuid sarnaseid töid teeme ka mujal.

Halvasti tehtud püstikuvahetus on kallis kaks korda: esmalt maksab töö, seejärel selle parandamine. Allpool on vead, mida kõige sagedamini näeme.

• Korterisisese sulgeventiili paigaldamata jätmine – iga edasine töö nõuab kogu püstiku sulgemist
• Müravaigistuse puudumine kanalisatsioonipüstikul, mille tulemuseks on kuuldav vee liikumine korterites
• Vale kalle või kinnituste puudumine, mis põhjustab setete kogunemist ja müra
• Revisiooniluugi paigaldamine kohta, kuhu hiljem enam ligi ei pääse
• Õhutuse või katuseväljaviigu vale lahendus, mis toob korterisse kanalisatsioonilõhna
• Vana ja uue materjali vale ühendamine, mille liide hakkab varsti lekkima
• Süsteemi katsetamata jätmine enne šahti sulgemist ja viimistluse taastamist
• Korteris tehtud osa jätmine poolikuks, kuna korterisse ei pääsetud kokkulepitud päeval

Kõige käegakatsutavam muutus on see, et avariiväljakutsed lõppevad. Ühistu, kes on aastaid maksnud korduvate ummistuste ja lekete eest, näeb kulude kadumist juba esimesel aastal.

Teine muutus on veekvaliteet ja surve. Uus veepüstik ei anna roostesetet ega vähenda survet ülemistel korrustel. Kolmas on müra ja lõhn: korralikult paigaldatud kanalisatsioonipüstik koos toimiva õhutusega ei too vannituppa lõhna ja ei kanna heli korterite vahel.

Neljas, tihti alahinnatud kasu on paindlikkus. Kui igal korteril on oma sulgeventiil, saab korteriomanik lasta segistit või WC-potti vahetada ilma naabreid puudutamata. See muudab kõik hilisemad tööd odavamaks ja lihtsamaks.

Maksumust mõjutab eelkõige püstikute arv ja pikkus ehk korruste arv, samuti see, kas vahetatakse ainult kanalisatsioon või ka vee- ja küttepüstikud korraga. Korraga tehes on ühikuhind alati soodsam kui eraldi projektidena.

Teine tegur on juurdepääs. Kui püstik on vabalt nähtav šahtis, on töö kiire. Kui see on kinni müüritud, plaaditud või kaetud köögimööbliga, lisandub avamise ja taastamise maht. Just siin tekivad ka kõige suuremad erinevused pakkumiste vahel – tasub alati kontrollida, kas pakkumine sisaldab viimistluse taastamist või mitte.

Kolmas tegur on materjalivalik: müravaigistav kanalisatsioonitorustik on kallim kui tavaline, kuid kortermajas tasub see end ära, sest müra tõttu ümbertegemine on kordades kallim.

Anname ühistule ülevaatuse põhjal konkreetse pakkumise koos mahu ja ajakavaga, et üldkoosolekul oleks võimalik otsustada reaalsete numbrite, mitte hinnangute alusel.

Mida paremini on korter ette valmistatud, seda kiiremini töö valmib ja seda lühem on veekatkestus kogu vertikaalile. Ettevalmistus võtab tavaliselt alla tunni, kuid võib säästa terve tööpäeva.

Kui püstik on kaetud plaadi, kipsi või mööbliga, andke sellest ühistule ja meistrile ette teada. Nii saame planeerida avamise ja taastamise õigesti ning te ei pea töö päeval kiirustades otsustama, kas ja kuidas šahti avada.

• Tühjendage püstiku ees olev kapp ja eemaldage riiulid
• Katke kinni mööbel ja põrand töökoha läheduses
• Teatage ette, kui püstik on kinni plaaditud või mööbli taga
• Varuge tööpäevaks joogivett ja arvestage veekatkestusega
• Tagage juurdepääs korterisse kokkulepitud ajal või andke võti ühistu esindajale
• Teavitage meistrit varem tehtud torutöödest ja ümberehitustest korteris

Teeme kortermajade torutöid Tallinnas ja Harjumaal iga päev ning tunneme kohalikku majafondi – paneelmajade šahtilahendusi, vanade tellismajade püstikuid ja 2000ndate majade süsteeme. See tähendab vähem üllatusi töö käigus ja realistlikumat ajakava juba pakkumise etapis.

• Selge ajakava ja ette teada veekatkestus
• Koostöö ühistu juhatusega ja elanike teavitamise tugi
• Korterisisesed sulgeventiilid iga haru juurde
• Müravaigistavad lahendused kanalisatsioonipüstikutele
• Süsteemi katsetamine enne šahti sulgemist
• Garantii tehtud tööle ja meie paigaldatud materjalidele
• Korrektne dokumentatsioon ja arve ühistu raamatupidamisele