Vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus

Kinnistusisene välistrass ei ole üks toru, vaid kaks eraldi süsteemi, mis kulgevad sageli samas kaevikus, kuid töötavad täiesti erineval põhimõttel. Veetrass on survestatud – vesi liigub selles rõhu jõul ja toru kalle ei ole määrav. Kanalisatsioonitrass on isevoolne – vesi liigub ainult raskusjõul ja kalle on kõige olulisem parameeter kogu süsteemis.

• Veetrass – survetoru liitumispunktist hoone sisendini, külmumissügavusel
• Sulgeventiil või maakraan – võimaldab vee kinni keerata väljaspool hoonet
• Hoone sisend – läbiviik vundamendist koos tihendi ja kaitsetoruga
• Kanalisatsiooni väljalase – isevoolne toru majast esimese kaevuni
• Kontroll- ja vaatluskaevud – trassi murdepunktides ja pikkade sirgete lõikude vahel
• Reoveepumpla – kui isevoolne äravool ei ole kõrguste tõttu võimalik
• Liitumispunkt – vastutuspiir kinnistu ja võrguettevõtja vahel
• Teostusjoonis – trassi tegelik asukoht ja sügavus, hilisemate kaevetööde alus

Uue trassi ehitus on ilmselge juhul, kui hoone alles rajatakse või krunt liitub ühisveevärgiga. Sagedasem ja tülikam juhtum on aga olemasoleva trassi väljavahetus, mille vajadus tekib järk-järgult ja mida märgatakse liiga hilja.

• Uus hoone või juurdeehitus vajab vee- ja kanalisatsiooniühendust
• Krunt liitub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, senine lahendus oli kaev ja septik
• Veearvesti näit kasvab ka siis, kui majas vett ei tarbita – viide sisendtoru lekkele
• Muru või sissesõidutee peal on püsivalt märg riba või vajumine
• Kanalisatsioon ummistub korduvalt samas kohas, kuigi sisetorustik on puhas
• Kaamerauuring näitab välistrassil vajumist, murdunud toru või juurte sissekasvu
• Vana trass on malmist, keraamikast või terasest ja on oma eluea ammendanud
• Talvel jääb maja korduvalt veeta – trass on paigaldatud liiga madalale

Kaevetöö on välistrassi juures kõige kallim üksikkomponent. Seetõttu on mõistlik enne kopa käivitamist teada, kus probleem täpselt on ja kas kogu trass vajab vahetust või piisab ühest lõigust. Kaks päeva diagnostikat säästab sageli nädala kaevetöid.

Kui kinnistu liitub esmakordselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, ei ole tegemist ainult torutööga. Liitumine on menetlus, kus võrguettevõtja määrab liitumispunkti asukoha ja tehnilised tingimused ning kinnistu omanik ehitab välja oma poole trassist. Meie roll on ehitustöö osa: rajame trassi nii, nagu tingimused ette näevad, ja valmistame ette ülevaatuse.

Praktikas tähendab see, et enne kaevetööd peavad olema paigas liitumispunkt, trassi asukoht krundil, sügavused ning nõuded kaevudele ja materjalidele. Kui trass ehitatakse valmis enne, kui tingimused on selged, tuleb kaevik sageli uuesti lahti võtta – see on kõige kallim viis aega kokku hoida.

• Liitumispunkt määrab vastutuspiiri: sealt edasi vastutab trassi eest kinnistu omanik
• Trass ehitatakse välja vastavalt tehnilistele tingimustele, mitte lihtsalt lühimat teed pidi
• Kaevik jäetakse enne tagasitäidet ülevaatuseks avatuks, kui seda nõutakse
• Teostusjoonis ja mõõdistus vormistatakse pärast tööde lõppu
• Veemõõdusõlm ehitatakse hoone sisendisse eraldi tööna

Välistrassi ehitus on etapiline töö, kus iga järgmine samm sõltub eelmise kvaliteedist. Kaevik, mille põhi on ebaühtlane, muudab kalde valeks; halvasti tihendatud tagasitäide vajub aasta pärast ja võtab toru endaga kaasa.

Tänapäeval rajatakse välistrassid valdavalt plasttorudest. Erinevad plastid ei ole aga omavahel vahetatavad ja igal lahendusel on oma koht.

Enamik välistrasside probleeme ei teki materjali vananemisest, vaid paigaldusvigadest, mis avalduvad alles aastate pärast. Need vead on peaaegu alati ühesugused.

• Ebaühtlane kalle kanalisatsioonitrassil – tekivad veekotid, kuhu setted kogunevad
• Liiga väike sügavus veetrassil – trass külmub esimesel karmimal talvel
• Kaeviku põhja jäetud kivid ilma liivapadjata – punktkoormus murrab toru
• Tihendamata tagasitäide – kaevik vajub ja tõmbab torustiku kaldest välja
• Kontrollkaevude puudumine – trassi ei saa hiljem puhastada ega kaameraga vaadata
• Sademevee juhtimine reoveekanalisatsiooni – ülekoormus ja probleemid võrguettevõtjaga
• Vale luugi klass sõidetaval alal – kaev vajub ja luuk puruneb
• Teostusjoonise puudumine – järgmine kaevetöö tehakse pimesi
• Survekatse tegemata jätmine enne täitmist – viga leitakse pärast kaeviku sulgemist

Külmunud välistrass on üks sagedasemaid talviseid väljakutseid. Tüüpiline pilt: majas kaob vesi järsku ära pärast mitut külmakraadiga ööd, kuid sisetorustik on soe ja terve. Põhjus on peaaegu alati sama – trass on kas liiga madalal, kulgeb lume- ja lumikatteta ala all või läbib külma tsooni, näiteks puhastatud sissesõiduteed, kust lumi kui looduslik soojustus on eemaldatud.

Sulatamine on võimalik, kuid see on tagajärje kõrvaldamine. Kui trass on kord külmunud, kordub see igal karmimal talvel, kuni sügavus või soojustus on korda tehtud. Seetõttu käsitleme külmumisjuhtumit alati kahes osas: kiire taastamine ja seejärel püsilahenduse pakkumine.

• Ära ürita külmunud plasttoru avatud leegiga sulatada – toru sulab ja probleem muutub avariiks
• Kui vesi hakkab talvel nõrgemalt tulema, teata sellest kohe – osaline jää on lihtsam lahendada kui täielik ummistus
• Väldi lume täielikku eemaldamist trassi kohalt, kui trass on teadaolevalt madalal
• Kontrolli, et kaevu luugid oleksid suletud – lahtine kaev juhib külma otse trassi
• Pikaajalisel äraolekul talvel tasub kaaluda vee sulgemist maakraanist

Isevoolne kanalisatsioon eeldab, et reovesi saab kogu tee liikuda allamäge. Kui hoone kanalisatsiooni väljalase asub madalamal kui liitumispunkt või kui trass on nii pikk, et vajalik kalle viiks toru ebamõistlikult sügavale, ei ole isevoolne lahendus võimalik. Siis kasutatakse pumplat: reovesi kogutakse mahutisse ja pumbatakse survetorustikuga vajalikule kõrgusele.

Pumpla on töökindel lahendus, kuid see toob süsteemi kaks uut asja: elektrisõltuvuse ja hoolduse. Pumpla vajab perioodilist kontrolli, ujuklüliti puhastust ja mahuti pesu. Samuti tuleb arvestada, et elektrikatkestuse ajal on pumpla mahutil piiratud maht – seda on mõistlik teada enne, kui katkestus tegelikult tuleb.

• Sokkelkorruse või keldri sanitaarsõlm asub liitumispunktist madalamal
• Krunt on liitumispunkti suhtes languses
• Trass on pikk ja vajalik kalle viiks toru ebamõistlikule sügavusele
• Uusarendus, kus piirkonna lahendus on survekanalisatsioon

Välistrass on ainus hoone süsteem, mida praktiliselt keegi ei hoolda enne esimest riket. Samas on ennetav hooldus siin erakordselt tasuv, sest riket ei paranda kunagi ainult torumees – seda parandab torumees koos ekskavaatori ja taastamistöödega.

• Kanalisatsiooni välistrassi survepesu iga paari aasta tagant, sõltuvalt koormusest
• Kaevude visuaalne kontroll – vee tase kaevus ütleb kohe, kas trass liigub
• Videouuring enne suuremat renoveerimist või kinnisvara ostu
• Puude ja hekkide asukoha jälgimine trassi kohal – juured otsivad niiskust
• Veearvesti näidu perioodiline kontroll öisel ajal – varjatud lekke varane märk
• Maakraani töökorras hoidmine – ventiil, mida kunagi ei liigutata, kinni ei keerdu

Välistrassi hinda ei määra torustik ise, vaid see, mis toru ümber ja peal on. Sama pikk trass võib maksta väga erinevalt sõltuvalt sellest, kas kaevatakse murus või asfalteeritud parklas.

• Trassi pikkus ja sügavus
• Pinnase tüüp – savi, liiv, täitepinnas või kivine pinnas
• Kaevetööde ligipääs – kas tehnika mahub krundile või tuleb kaevata käsitsi
• Taastatava katte tüüp – muru, sillutis, asfalt või betoon
• Kaevude ja pumpla arv ning tüüp
• Olemasolevate trasside ja kaablite tihedus kaeviku piirkonnas
• Kas tegemist on uue trassiga või vana väljavahetusega töötavas hoones
• Töö aeg – plaaniline töö või avariiline sekkumine

Välistrassi töö sisu on igal objektil sarnane, kuid korraldus on täiesti erinev sõltuvalt sellest, kes on tellija ja kes tööde ajal katkestust talub.

Välistrassi puhul on kõige suurem risk see, et tööd jagatakse mitme tegija vahel: üks kaevab, teine paneb toru, kolmas taastab. Iga üleandmiskoht on koht, kus vastutus kaob. Meie teeme kogu ahela ühe töövõtjana – diagnostikast ja kaevetöödest survekatse, taastamise ja teostusjooniseni.

• Diagnostika enne kaevamist – videouuring ja lekkeotsing, et kaevataks õiges kohas
• Kaevetööd, torutööd ja taastamine ühelt töövõtjalt
• Survekatse ja kontroll enne kaeviku sulgemist, mitte pärast
• Teostusjoonis ja korrektne dokumentatsioon üleandmisel
• Garantii tehtud tööle ja paigaldatud materjalidele
• Avariiteenus 24/7, kui välistrass läheb katki väljaspool tööaega