Kütteperioodi alguses või lõpus kuulevad paljud Tallinna ja Harjumaa korteri- ning majaomanikud radiaatorist ootamatuid helisid — kord on tegu vaikse praksumisega, kord aga valjema kolinaga, mis kostub üle terve toa.
Erinevalt sulisevast või kobisevast helist, mis viitab enamasti õhule küttesüsteemis (sellest kirjutame põhjalikumalt artiklis radiaatorite õhutamisest), tähendab kolin ja praksumine tavaliselt mehaanilist hõõrdumist või rõhu muutust süsteemis.
Selles juhendis selgitame, millised helid mida tähendavad, mida saab kodus ise kontrollida ja parandada ning millal on mõistlik pöörduda küttesüsteemi spetsialisti poole.
Samuti anname nõu, kuidas selliseid häireid tulevikus ennetada — see hoiab kokku nii närve kui ka küttesüsteemi eluiga.
Sulin, praksumine ja kolin — mida iga heli tähendab?
Enne remonti tasub täpselt kindlaks teha, millist heli radiaator tegelikult teeb, sest erinevad helid viitavad erinevatele probleemidele.
- Sulisev või lögisev heli — enamasti õhk küttesüsteemis või radiaatoris, lahendus on õhutamine.
- Praksuv või naksuv heli — metalli soojuspaisumine, mis hõõrdub kinnituse, toru läbiviigu või põranda vastu.
- Kolisev või koputav heli — suurem mehaaniline liikumine, näiteks lahtine kinnitusklamber, vale ventiili paigaldussuund või veelöök süsteemis.
- Vilisev või sisisev heli — enamasti termostaatventiilis liiga suur vooluhulk või kõrge pumba rõhk.
- Mudisev, summutatud heli — viitab sageli setetele ja mudale radiaatori sees.
Mille poolest erineb see artikkel õhu probleemist küttesüsteemis?
Kui radiaator teeb pehmet sulisevat või lögisevat heli, mis kaob pärast õhutamist, on tegu õhuga süsteemis — see on eraldi ja väga levinud teema, mida oleme põhjalikult käsitlenud artiklis radiaatorite õhutamisest.
Käesolev artikkel keskendub teistsugustele helidele — kolinale, praksumisele ja koputamisele — mille põhjus ei ole õhk, vaid mehaaniline hõõrdumine, vale paigaldus, rõhu- ja voolukiiruse probleemid või mustus radiaatori sees. Kui õhutamine ei aita, tasub lugeda edasi siit.
Metalli soojuspaisumine ja hõõrdumine kinnituse vastu
Kõige levinum praksumise ja naksumise põhjus on täiesti loomulik füüsikaline nähtus — kui radiaator ja kütteotrud soojas vees soojenevad, need paisuvad, ja kui vesi jahtub, tõmbuvad kokku.
See pikenemine ja lühenemine on tavaliselt vaid mõne millimeetri suurune, kuid kui toru või radiaator on kinnitatud liiga tihedalt vastu seina, põrandat või klambrit, tekib hõõrdumine, mis kostub praksumise või naksumisena.
Kus tavaliselt hõõrdumine tekib?
Kõige sagedamini tekib hõõrdumine kohtades, kus toru läbib põrandat, seina või mööblit, samuti radiaatori kinnitusklambrite ja seinakonsoolide juures, kui need on aja jooksul lõtvunud või algselt liiga tihedalt paigaldatud.
Valesti paigaldatud või lõtvunud kinnitused
Radiaatorid on tavaliselt kinnitatud seina külge konsoolide või jalgade abil. Kui kinnitused on aja jooksul lõtvunud, saab radiaator soojenedes ja jahtudes veidi liikuda, mis tekitab koputavat või kolisevat heli.
Samuti võib probleem tekkida siis, kui radiaator paigaldati algselt valesti — näiteks liiga tihedalt vastu seina, ilma vahega, mis lubaks paisumist, või kui kinnitusklambrid ei ole piisavalt tugevad radiaatori raskust kandma.
- Kontrolli, kas kõik kinnituskruvid ja -pinnad on tugevalt kinni.
- Vaata, kas radiaatori ja seina vahel on ühtlane vahe kogu pikkuses.
- Kui radiaator kõigub käega õrnalt liigutades, on kinnitus tõenäoliselt probleemi allikas.
Termostaatventiili sisin ja vale paigaldussuund
Termostaatventiil reguleerib radiaatorisse voolava vee kogust. Kui ventiil on paigaldatud valesti — näiteks vastupidises voolusuunas — võib see tekitada sisisevat või vilisevat heli, kuna vesi voolab läbi ventiili ebaühtlaselt ja tekitab turbulentsi.
Enamikul termostaatventiilidest on kerel noolega tähistatud õige voolusuund. Kui see on paigaldusel eiratud, ei pruugi ventiil ka korrektselt temperatuuri reguleerida.
Mida saab ise kontrollida?
Vaata ventiili korpusel olevat noolt ja veendu, et vee vool läbi ventiili toimub selles suunas. Kui nool osutab vastupidises suunas kui toru, on ventiil tõenäoliselt valesti paigaldatud ja vajab spetsialisti abi ümberpaigaldamiseks.
Liiga suur rõhuvahe ja tsirkulatsioonipumba kiirus
Kui tsirkulatsioonipump töötab liiga kõrgel kiirusel või süsteemis on liiga suur rõhuvahe eri sektsioonide vahel, liigub vesi torudes ja ventiilides kiiremini kui vaja, mis tekitab vilinat, sisinat või koputavat heli.
See on eriti levinud probleem korterelamutes, kus keskküttesüsteem varustab mitut korterit ja pumba seaded ei ole korrektselt tasakaalustatud.
- Sagedane vilin või sisin mitmes radiaatoris korraga viitab pumba kiirusele, mitte üksiku radiaatori probleemile.
- Kortermajas tasub probleemist teavitada haldajat, kuna pumba seadeid saab reguleerida ainult kogu süsteemi tasandil.
- Eramajas saab pumba kiirust tavaliselt ise vähendada, kui pump seda võimaldab, või lasta spetsialistil süsteem tasakaalustada.
Mustus ja mudasete radiaatoris
Aja jooksul koguneb küttesüsteemi vette roostet, katlakivi ja setteid, mis vajuvad radiaatori alumisse ossa ja tekitavad summutatud mudisevat või krõbisevat heli, kui vesi nende vahelt läbi voolab.
Mudasete radiaator on tavaliselt ka alt külmem kui ülevalt — see on lisamärk, mis aitab probleemi eristada õhust või mehaanilisest hõõrdumisest.
Veelöök küttesüsteemis
Veelöök tekib siis, kui vee liikumine torustikus järsult peatub — näiteks kui ventiil sulgub liiga kiiresti või pump lülitub järsult sisse-välja. See tekitab järsu rõhulaine, mis kostub tugeva löögi või paukumisena torustikus.
Veelöök on tugevam ja teravam kui tavaline praksumine ning võib aja jooksul kahjustada toruühendusi, kui probleemi ei lahendata. Kui kuuled tugevat pauku, mitte pehmet naksumist, on tõenäoliselt tegu veelöögiga ja tasub kutsuda spetsialist.
Mida saab ise kontrollida ja teha?
Enne spetsialisti kutsumist tasub läbi käia mõned lihtsad kontrollpunktid, mis aitavad probleemi kitsendada või isegi lahendada.
- Kontrolli radiaatori kinnitusi ja pinguta lõtvunud kruvid.
- Veendu, et radiaatori ja seina vahel on ühtlane vahe kogu pikkuses paisumiseks.
- Vaata termostaatventiili voolusuunda tähistavat noolt.
- Vähenda tsirkulatsioonipumba kiirust, kui pumbal on reguleerimisvõimalus ja mitu radiaatorit teevad häält korraga.
- Õhuta radiaator, kui heli meenutab lögisemist või sulinat — see aitab välistada õhu probleemi.
- Jälgi, kas heli tekib alati sama radiaatori juures või liigub mööda süsteemi — see aitab piiritleda probleemi asukohta.
Millal on aeg kutsuda küttesüsteemi spetsialist?
Osad põhjused on lihtsalt kodus lahendatavad, kuid mitmed vajavad küttesüsteemi tundmist ja õigeid tööriistu.
- Kui heli on tugev pauk või löök, mis viitab veelöögile.
- Kui termostaatventiil on paigaldatud vales suunas ja vajab ümberpaigaldamist.
- Kui mitu radiaatorit teevad häält korraga ja kahtlustad pumba või rõhu probleemi.
- Kui radiaator on soe ainult ülevalt ja kahtlustad muda või sette kogunemist.
- Kui probleem korduva kontrolli ja lihtsate paranduste järel ei kao.
Kuidas ToruFix saab aidata?
Küttesüsteemi hoolduse käigus kontrollime radiaatorite kinnitusi, ventiilide paigaldust, pumba seadeid ning vajadusel loputame süsteemi setetest. Kui vahetus on vältimatu, aitame ka radiaatorite vahetuse ja paigaldusega.
Keskküttega korterelamute erisused müraprobleemide lahendamisel
Korterelamus, kus küte tuleb tsentraalsest katlamajast või maja enda katlaruumist, ei saa üksik korteriomanik enamikku müra põhjustavaid tegureid — pumba kiirust, süsteemi tasakaalustatust ega üldist rõhku — ise mõjutada, kuna need on seotud kogu maja süsteemiga.
Kui müra tekib ainult ühes korteris ja ühes radiaatoris, on tõenäolisem, et põhjus on kohalik — näiteks selle konkreetse radiaatori kinnitus, ventiil või õhk. Kui aga müra kaebusi tuleb mitmelt korterilt korraga, tasub pöörduda otse haldaja või ühistu poole, kes saab tellida küttesüsteemi tervikliku ülevaatuse ja tasakaalustamise.
Kuidas müra ja probleeme edaspidi ennetada?
Suur osa radiaatori häältest on ennetatavad, kui küttesüsteemi hooldatakse regulaarselt ja paigaldus tehakse algusest peale korrektselt.
- Lase küttesüsteem paigaldada ja häälestada kogenud spetsialistil, kes jälgib õigeid vahesid ja ventiili suunda.
- Loputa küttesüsteem aeg-ajalt, et vältida sette ja mustuse kogunemist.
- Õhuta radiaatorid kütteperioodi alguses, et vältida õhust tingitud helisid.
- Kontrolli kinnitusi paar korda kütteperioodi jooksul, eriti vanemates radiaatorites.
- Soojusta kütteotrud, kus need läbivad külmi ruume — see vähendab ka temperatuurikõikumisi ja sellest tulenevat paisumist.
Kuidas radiaatori materjal mõjutab hääle iseloomu?
Erinevad materjalid paisuvad ja juhivad heli erineval viisil, mistõttu sama põhjus — näiteks soojuspaisumine — võib eri radiaatoritüüpide puhul kõlada erinevalt.
- Malmradiaatorid — paksu seinaga ja raske konstruktsiooniga, mistõttu paisumine on aeglasem, kuid tekkiv heli on tavaliselt madalam ja tuhmim naksatus.
- Terasplaatradiaatorid — õhem materjal reageerib temperatuurimuutusele kiiremini, mistõttu praksumine võib olla teravam ja sagedasem, eriti kütte sisselülitumise hetkel.
- Alumiiniumradiaatorid — kõige kiirem soojenemine ja paisumine, mis võib tekitada sagedasemat, kuid nõrgemat naksumist.
- Vannitoa käsirakuradiaatorid — sageli kinnitatud mitmest punktist korraga, mistõttu ühe kinnituse lõtvumine võib tekitada koputavat heli, mis on tavalisest radiaatorist eristatavam.
Vanad ja uued küttesüsteemid — kas müra põhjused erinevad?
Maja ja küttesüsteemi vanus mõjutab, milline müraprobleem on tõenäolisem, mistõttu tasub diagnoosimisel arvestada ka sellega, kui vana on nii torustik kui radiaatorid ise.
Vanad süsteemid (nõukogudeaegsed korterelamud, vanad eramud)
Nendes süsteemides on levinumad probleemid setete kogunemine, roostetanud kinnitused ja algselt valesti arvestatud paisumisvahed, kuna paigalduse ajal ei pruukinud tänapäevaseid häälestusnõudeid samal viisil rakendada. Samuti võivad vanad malmradiaatorid olla aastakümnete jooksul kogunud sette, mis tekitab summutatud mudisevat heli.
Uued süsteemid ja renoveeritud korterid
Uutes või hiljuti renoveeritud süsteemides tekib müra sagedamini paigaldusvea tõttu — näiteks vale ventiili voolusuund, liiga tihedalt kinnitatud toru või tasakaalustamata pump. Sellisel juhul on tegu pigem paigaldusprobleemiga kui vanuse või kulumisega, mistõttu tasub kaaluda paigaldaja tagasikutsumist garantii raames, kui see on veel jõus.
Miks müra tekib sagedamini kütteperioodi alguses ja lõpus?
Paljud radiaatori helid ilmnevad just siis, kui küttesüsteem lülitub esimest korda sügisel sisse või kui see kevadel välja lülitatakse — see pole juhus, vaid seotud järskude temperatuurimuutustega.
Kui süsteem on suvel olnud pikalt jahtunud ja seejärel kuum vesi järsku radiaatoritesse ja torudesse jõuab, on temperatuurierinevus suurem kui kütteperioodi keskel, mil süsteem hoiab suhteliselt stabiilset temperatuuri. Suurem temperatuurierinevus tähendab suuremat ja kiiremat paisumist, mis omakorda tekitab rohkem hõõrdumist ja seega ka rohkem kuuldavat naksumist või praksumist.
Levinud paigaldusvead, mis põhjustavad hilisemat müra
Osa müraprobleeme oleks võimalik täielikult vältida, kui paigaldus tehakse algusest peale hoolikalt ja õigeid põhimõtteid järgides.
- Toru kinnitatud otse põranda või seina külge ilma paisumisvahe või pehme vahematerjalita.
- Radiaator paigaldatud liiga tihedalt vastu seina, ilma piisava õhuvaheta soojuspaisumiseks.
- Termostaatventiil paigaldatud vale voolusuunaga, mis tekitab pidevat sisinat.
- Kinnitusklambrid valitud radiaatori kaalu jaoks liiga nõrgad, mistõttu need aja jooksul lõtvuvad.
- Pumba kiirus seadistatud paigaldusel liiga kõrgeks, arvestamata konkreetse maja tegelikku vajadust.
- Süsteem loputamata enne kasutuselevõttu, mistõttu ehitustolm ja praht jõuavad radiaatoritesse ja tekitavad hilisemat mudisevat heli.
Kuidas iseseisvalt heli põhjust täpsemalt piiritleda?
Enne spetsialisti kutsumist tasub koguda võimalikult palju infot heli iseloomu ja esinemise kohta — see kiirendab hiljem diagnoosimist ja aitab vältida asjatuid kontrolle.
- Millal heli tekib — kütte sisselülitumisel, väljalülitumisel või pidevalt töö ajal?
- Kas heli tuleb ühest kindlast radiaatorist või on kuulda mitmes kohas korraga?
- Kas heli intensiivsus muutub, kui keerad termostaati kinni või lahti?
- Kas heli kaasneb vibratsiooniga, mida tunned radiaatorit puudutades?
- Kas heli on esinenud alati või ilmus alles hiljuti — näiteks pärast remonti, ventiili vahetust või pika suvise seisaku järel?
Miks see info spetsialisti jaoks oluline on?
Kui te suudate helit ja selle esinemismustrit täpselt kirjeldada, saab küttesüsteemi spetsialist juba enne kohapeale tulekut kitsendada võimalike põhjuste ringi ning tuua kaasa vajalikud tööriistad, mis säästab teie aega ja lihtsustab probleemi kiiret lahendamist.
Kulunud või vale suurusega ventiilikorpus
Lisaks valele voolusuunale võib müra tekitada ka kulunud ventiilikorpus, mille sisemised osad (kolb, vedru, tihend) on aja jooksul kulunud ning ei sulge enam täpselt. Selline ventiil võib tekitada värisevat või vibreerivat heli, eriti kui vee vool on väike ja rõhk ebaühtlane.
Samuti võib probleeme tekitada vale suurusega või vale läbilaskevõimega ventiil, mis on paigaldatud radiaatori tegeliku võimsuse jaoks liiga suur või liiga väike — sellisel juhul tekib turbulents ja sisin isegi õige voolusuuna korral.
Kas ventiili saab vahetada ilma kogu süsteemi tühjendamata?
Kaasaegsetes süsteemides on tavaliselt sulgurid, mis võimaldavad üksiku radiaatori ventiili vahetada ilma kogu küttesüsteemi vett välja laskmata. Vanemates süsteemides võib see aga nõuda vähemalt selle haru tühjendamist, mistõttu tasub töö usaldada spetsialistile, kes hindab olukorda enne vahetuse alustamist.
Toru kandurite vahekaugus ja pikk sirge lõik
Pikk sirge torulõik ilma vahepealsete kinnituspunktideta paisub ja tõmbub tervikuna rohkem kui lühike, hästi toestatud lõik, mis suurendab hõõrdumise ulatust ja seega ka kuuldava heli tugevust. Kui algsel paigaldusel on kanduritevaheline vahekaugus liiga suur, võib toru soojenedes isegi kergelt läbi painduda, mis lisab omakorda helile madala vibreeriva tooni.
Probleemi lahendamiseks lisatakse vahepealseid tugipunkte või kasutatakse liuguvaid kinnitusklambreid, mis lubavad toru pikisuunalist liikumist ilma otsese hõõrdumiseta metalli või kinnituse vahel.
- Pikkade torulõikude puhul (üle paari meetri) kontrolli, kas vahepeal on piisavalt kinnituspunkte
- Kasuta vajadusel liikuvaid ehk libisevaid klambreid, mis ei fikseeri toru jäigalt paigale
- Kui toru on nähtavalt läbi paindunud, on tõenäoliselt tegu ka toestuse, mitte ainult heli probleemiga
- Renoveerimise käigus tasub kanduritevahelist vahekaugust üle vaadata koos spetsialistiga, eriti kui olemasolev süsteem on juba varem müra tekitanud, et vältida sama probleemi kordumist uue viimistluse all