Sifoon on väike, kuid oluline detail iga valamu, vanni, duši ja põrandatrapi juures. Selle ülesanne ei ole ainult vee ärajuhtimine – sifooni painutatud osasse jääv vesi moodustab vesiluku, mis takistab kanalisatsioonigaasi pääsemist tuppa. Kui sifoon on ummistunud, lekib või on tühjaks jäänud, on tulemuseks kas aeglane äravool, ebameeldiv lõhn või mõlemad korraga.
Selles juhendis vaatame läbi sifoonide tüübid, seletame lahti, kuidas vesilukk töötab, ning anname konkreetse sammsammulise juhise lahtivõtmiseks ja puhastamiseks. Lisaks räägime, mida äravoolu üldse ei tohiks kallata, ja kuidas hooldada trappe ning äravoole, mida kasutatakse harva – näiteks suvilas või külaliste vannitoas.
Kui otsid pigem vastust küsimusele, miks kogu korterist või vannitoast tuleb kanalisatsioonilõhna, tasub lugeda meie üldist ülevaadet lõhna põhjustest ja vannitoa hommikuse lõhna eraldi juhendit – need selgitavad laiemat pilti, samas kui käesolev artikkel keskendub konkreetselt sifooni enda hooldusele.
Paljud sifooniga seotud probleemid tunduvad esmapilgul keerulised, kuid tegelikult on tegemist väga lihtsa mehaanilise sõlmega, mille toimimisest aru saades on ka hooldus loogiline ja kiiresti selgeks õpitav. Alljärgnevalt käime läbi kõik levinumad sifoonitüübid, nende omavahelised erinevused hoolduse mõttes ning selle, mida teha, kui probleem ei kao ka pärast korralikku puhastust.
Lühike vastus: kuidas sifooni hooldada?
Sifooni hooldus koosneb kolmest osast: regulaarne puhastus (rasva ja settekihi eemaldamine), tihendite kontroll (lekete vältimine) ja vesiluku hoidmine täis olekus (lõhna vältimine harva kasutatavas äravoolus). Enamikku olmesifoone – pudelsifoon ja lamesifoon – saab omanik ise hooldada, ilma tööriistadeta või ainult käsitsi pingutatavate mutritega.
Kui äravool hakkab aeglustuma, kõige esimene ja lihtsaim samm on sifooni lahtivõtmine ja tühjendamine, mitte keemilise ummistuseemaldaja kasutamine. Kui äravoolust tuleb lõhna, aga vool on korras, on kõige tõenäolisem põhjus kuivanud vesilukk, mida saab lahendada lihtsalt vee lisamisega.
Soovitatav sagedus: köögisifoon 2 korda aastas, vannitoa valamu sifoon üks kord aastas, harva kasutatavatesse trappidesse vee lisamine kord kuus.
- Aeglane äravool → tühjenda ja puhasta sifoon käsitsi
- Lõhn, aga äravool korras → kontrolli vesilukku, lisa vett
- Lõhn ja niiskus sifooni ümber → kontrolli tihendeid ja mutrit
- Kasutamata äravool suvilas või külaliste WC-s → kata trapp või lisa õli veele
Sifoonide tüübid ja kuidas need erinevad
Sifoone on mitut tüüpi ning igal on omad hooldusnõuded. Enne puhastamist tasub aru saada, millise sifooniga on tegemist, sest lahtivõtmise viis on igal veidi erinev.
Pudelsifoon
Kõige levinum sifoonitüüp valamu all. Nimi tuleb pudelja kujuga korpusest, mille alumine osa keerdub lahti nagu kork. Sees oleva vee kaudu tekib vesilukk ning samast alumisest osast leiab ka enamiku settest – juuksed, seep, hambapasta jäägid. Pudelsifoon on kõige lihtsam puhastada, sest selle saab lahti võtta ilma torusid liigutamata.
Põlvsifoon
Vanemat tüüpi lahendus, mis meenutab kaarjat toru ilma eraldi kogumisanumata. Vesilukk tekib toru enda kaares. Puhastamine on veidi tülikam, sest tuleb lahti võtta mõlemad ühendused, kuid põhimõte on sama – sees olev sete tuleb välja loputada.
Lamesifoon
Kasutatakse seal, kus ruumi on vähe, näiteks madala kapiga valamu all või pesumasina äravoolul. Lame, õhukese profiiliga korpus mahub sisse ka siis, kui sügavust napib. Vesilukk on madalam kui pudelsifoonil, mistõttu see kuivab kiiremini ja vajab sagedasemat kontrolli, eriti kui äravoolu kasutatakse harva.
Trapp (põrandatrapp)
Vannitoa või sauna põrandas asuv äravool, mille sees on samuti vesilukk – kas väikese korvi ja kaanega vesiluku-sifoonina või sissekeeratava sifoonelemendina. Trapi vesilukk aurustub tavalisest kiiremini, sest veepind on lai ja madal, seega vajab see kõige sagedamini vee lisamist.
Kuivsifoon ehk vaakumklapp
Uuemates lahendustes kasutatakse mõnikord vee asemel mehaanilist klappi, mis sulgub omal raskusel ja avaneb ainult siis, kui vesi läbi voolab. Selline lahendus ei kuiva kunagi ära ja sobib hästi harva kasutatavatele äravooludele, kuid klapp võib aja jooksul kinni kleepuda või kuluda ning vajab siis puhastust või vahetust.
Kuidas valida sobiv sifoon vahetuse korral
Kui sifoon on vaja täielikult välja vahetada, mitte ainult puhastada, tasub valida sama tüüp, mis oli varem paigaldatud, kui ruumitingimused seda võimaldavad – see tagab, et olemasolev toruühendus ja kalle sobivad kokku ilma lisatöödeta. Kitsa kapiruumi korral on lamesifoon sageli ainuke praktiline valik, kuigi see nõuab sagedasemat vee kontrolli.
Harva kasutatavate äravoolude puhul, näiteks suvilas või külaliskorteris, tasub kaaluda kuivsifooni ehk vaakumklappi, sest see ei sõltu vee püsimisest vesilukus ja seega ei teki lõhna probleemi ka mitmekuulise seisaku järel. Vaakumklapiga sifoonid on tavalisest veidi kallimad, kuid pikas plaanis vähendavad hoolduskoormust just harva kasutatavas majapidamises.
Kuidas vesilukk töötab ja miks seda tuleb hooldada
Vesilukk on sifooni U- või pudelikujulises osas seisev vesi, mis takistab kanalisatsioonitorus oleva gaasi pääsemist tuppa. See on lihtne, kuid tõhus lahendus – seni, kuni vesi püsib oma kohal. Kui vesi kaob, kaob ka barjäär, ja lõhn tuleb otse äravoolust tuppa, isegi kui torustik ise on täiesti korras.
Vesi kaob vesilukust kahel peamisel viisil. Esimene on aurustumine – kui äravoolu ei kasutata paar nädalat, kaob vesi õhku, eriti kütteperioodil, kui õhk on kuiv. Teine on väljaimemine, mis juhtub siis, kui torustikus liigub korraga suur veehulk ja tekkiv alarõhk tõmbab väiksema sifooni vee endaga kaasa.
Hooldus tähendab sisuliselt seda, et vesilukk hoitakse täidetuna ja sifoon puhtana. Puhas sifoon ei muuda vesiluku füüsikat, aga takistab settekihi teket, mis omakorda kiirendab aurustumist ja annab lõhnale iseseisva allika – isegi kui vett on piisavalt, võib määrdunud sifoon ise haiseda.
- Vesiluku kõrgus on tavaliselt 50–60 mm – sellest peaks piisama normaalseks kaitseks
- Trapi ja lamesifooni madalam veepind aurustub kiiremini kui pudelsifoonil
- Regulaarne kasutamine on parim hooldus – vesi vahetub ise ja sete ei jõua koguneda
Kui tihti ja mille järgi sifooni puhastada
Puhastamise sagedus sõltub sellest, mis äravooluga on tegu ja kui palju seda kasutatakse. Köögivalamu sifoon koguneb kõige kiiremini, sest sinna jõuab rasva, toidujääke ja pesuvahendi jääke, mis moodustavad koos kleepuva kihi. Vannitoa valamu ja duši sifooni koguneb peamiselt juukseid, seepi ja naharakke.
Kõige selgem märk, et sifooni on aeg puhastada, on äravoolu aeglustumine: vesi seisab valamus kauem kui varem, enne kui ära voolab. Teine märk on lõhn, mis tugevneb just siis, kui lastakse sooja vett – see viitab sifoonis olevale orgaanilisele kihile, mis kuumuses hakkab käärima.
Ei tasu oodata, kuni äravool täiesti kinni jookseb. See eelnev aeglustumise staadium on parim aeg sifooni lahti võtta, sest sete on siis veel pehme ja eemaldub kergesti, ilma et oleks vaja jõulisemaid vahendeid.
- Köögisifoon: puhastus umbes kaks korda aastas
- Vannitoa valamu sifoon: kord aastas, sagedamini pikkade juustega leibkonnas
- Trapid ja duši äravool: kontroll üks kord aastas, koos karvasõela puhastamisega
- Harva kasutatav sifoon (suvila, külaliste WC): vee kontroll kord kuus
Sifooni puhastamine samm-sammult
Enamiku pudel- ja lamesifoonide puhastamiseks ei ole vaja spetsiaaltööriistu – enamik mutreid on mõeldud käsitsi keeramiseks. Enne alustamist pane valmis ämber või lai anum, sest sifoonis on alati veidi vett, ning kummikindad, kui soovid vältida otsest kokkupuudet settega.
- 1. Aseta ämber või anum otse sifooni alla, et koguda välja tulev vesi ja sete.
- 2. Keera pudelsifooni puhul lahti alumine kogumisosa (tavaliselt käsitsi, vastupäeva); põlvsifooni puhul vabasta mõlemad ühendusmutrid.
- 3. Eemalda sifoonist kogunenud sete – juuksed, rasvakamakad, prügijäägid – ja pese osa harja ja sooja veega puhtaks.
- 4. Kontrolli samal ajal tihendeid: kui kummitihend on kõva, pragunenud või lame, vaheta see uue vastu enne kokkupanekut.
- 5. Loputa ka äravoolutoru algusosa, kuhu sifoon kinnitub, ning kontrolli, et ülevoolu ava (kui olemas) ei oleks ummistunud.
- 6. Pane sifoon tagasi kokku, veendu, et tihend istub otse, ja keera mutter käega kindlalt kinni – liigne jõud tööriistaga võib plastosa lõhkuda.
- 7. Lase kraanist mõni liiter vett läbi ja kontrolli kokkupandud kohti lekke suhtes, enne kui loed töö lõpetatuks.
Kui sete on kõva ja ei tule harjaga lahti
Leota sifooni osa mõnda aega kuumas vees koos nõudepesuvahendiga – see pehmendab rasva- ja seebikihi. Soodat ja äädikat võib kasutada kerge lõhna ja õhukese kile vastu, kuid need ei asenda mehaanilist puhastust, kui kiht on juba paksenenud.
Tihendid, lekked ja sifooni lahtitulek
Sifooni juures esineb peale lõhna ka teine tüüpi probleem – lekk kapi põhjas või seina taga. Enamasti on põhjuseks kummitihend, mis on aja jooksul kõvenenud ja kaotanud elastsuse, või mutter, mis on jäänud kokkupanekul lõdvaks. Mõlemad on lihtsalt kontrollitavad ja odavalt lahendatavad.
Kontrolli lekke asukohta kuiva paberrätikuga: mähi see korraks ümber ühenduskoha ja vaata, kas sinna tekib niiskus mõne minuti jooksul pärast vee laskmist. Nii saab täpselt teada, kas lekib mutri kohalt, tihendi kohalt või hoopis mujalt, näiteks pragunenud plastkorpusest.
Kui lekib korpuse enda praost, ei ole mõtet tihendit vahetada – terve sifoon tuleb asendada. Plastist sifoonid on odavad ja kergesti kättesaadavad, seega on väljavahetamine tavaliselt kiirem ja mõistlikum lahendus kui katkise osa parandamine.
- Mutrit ei tohi üle pingutada – plast pragunemine tekib enamasti just liigsest jõust, mitte survest torustikust
- Vahetu tihend, kui see on kõva, lame või näha on pragusid
- Kontrolli ka valamu ülevoolu vooliku ühendust – see on sifooniga sama süsteemi osa ja lekib sageli samal põhjusel
Levinud vead sifooni hoolduse ja lahtivõtmise juures
Suur osa sifooniga seotud probleemidest ei teki mitte hoolduse puudumisest, vaid vale hoolduse tõttu. Alljärgnevad vead korduvad ToruFix OÜ töös kõige sagedamini kodudes, kus proovitakse sifooni ise korda teha.
- Mutrite ülepingutamine tööriistaga – plastist sifoonid on mõeldud käsitsi kinnikeeramiseks, liigne jõud tekitab pragusid, mis hakkavad hiljem lekkima
- Tihendi tagasi panemine vales asendis või tagurpidi – see näib esmalt sulguvat, kuid hakkab lekkima esimese suurema veekoguse all
- Sifooni kokkupanek ilma testimata – lekke avastamine alles järgmisel päeval, kui vesi on juba jõudnud kapi põhja või põrandale imbuda
- Keemilise ummistuseemaldaja valamine juba lahtivõetud ja tühjaks jäänud sifooni – vahend jääb lihtsalt seisma ega tee midagi, sest sifoon on juba avatud
- Vale suurusega varuosa ostmine – sifoonide läbimõõdud ja korpuse kujud erinevad tootjati, mistõttu tasub vana osa poodi kaasa võtta või selle mõõdud üles kirjutada
Mida sifooni ja äravoolu üldse mitte kallata
Sifooni seisukorda mõjutab kõige rohkem see, mis sinna igapäevaselt satub. Osa levinud harjumusi kiirendab settekihi teket ja lühendab sifooni eluiga märgatavalt.
- Toiduõli ja praerasv – need tahkuvad jahtudes sifooni seintel ja moodustavad kihi, millega seonduvad hiljem ka muud jäätmed
- Kohvipaks ja toidujäätmed – köögivalamu sifoonis kõige levinum ummistuse alus
- Ehituspuru, liiv ja tsemendijäägid – need settivad sifooni põhja ja ei loputu tavalise veega välja
- Juuksed ja hügieenitarbed WC-s ja duši äravoolus – takerduvad tihendite ja siibrite külge
- Tugevad söövitavad ummistuseemaldajad regulaarse vahendina – need kahjustavad tihendeid ja vanemaid plastosasid, kui neid kasutatakse liiga sageli
Harva kasutatav äravool: suvila, külaliste WC ja hooajaline objekt
Kõige tavalisem lõhnaprobleem, mis sifooni hooldusega otse seotud on, tekib äravooludes, mida kasutatakse harva. Suvilas, garaažis, keldris või külaliste vannitoas võib vesilukk mitme nädalaga täielikult aurustuda, isegi kui sifoon ise on täiesti korras ja puhas.
Lahendus on lihtne: kord kuus tuleks igasse harva kasutatavasse äravoolu lasta paar liitrit vett. Kui koht jääb pikemaks ajaks täiesti kasutuseta, näiteks suvilasse talveks, aitab veele lisatud supilusikatäis toiduõli – õlikile jääb vee peale ja aeglustab aurustumist nädalate võrra.
Suvilate ja hooajaliste objektide puhul tasub sügisel, enne pikemat seisakut, sifoonid korraga läbi käia: puhastada, kontrollida tihendeid ja lisada vajadusel õlikile. Kevadel, kasutuselevõtu alguses, on mõistlik samal viisil kõik äravoolud üle vaadata enne, kui probleemidele tähelepanu pöörata jõuab.
- Vala vett harva kasutatavasse äravoolu vähemalt kord kuus
- Pikemaks pausiks lisa veele õlikile või sulge trapp korgi või kilega
- Enne hooaja lõppu puhasta kõik sifoonid, mitte ainult need, mida igapäevaselt kasutatakse
Millal on mõttekam kutsuda spetsialist
Enamiku sifooniga seotud hooldustöid saab teha ise, ilma eriteadmisteta. Küll aga on olukordi, kus tasub kutsuda santehnik: kui sifoon on juba korrodeerunud metallosadega vana tüüpi lahendus, kui äravool jääb ummistuma korduvalt ka pärast puhastamist, või kui lekke põhjus asub sifooni taga olevas torustikus, mitte sifoonis endas.
Samuti tasub kutsuda spetsialist, kui vahetatava sifooni asemel on vaja terve äravoolusõlm ümber ehitada, näiteks vale kaldega ühenduse või sobimatu läbimõõduga toru tõttu. See on tavaline WC-poti või vannituba renoveerides, kus sanitaartehnika paigaldus tehakse korraga tervikuna, mitte ainult sifooni vahetamisena.
ToruFix OÜ paigaldab ja hooldab sanitaartehnikat Tallinnas ja Harjumaal ning aitab ka siis, kui korduv ummistus või lõhn vajab laiemat diagnostikat, mitte ainult sifooni puhastust.