Põrandakütte paigaldus

Põrandakütte peamine eelis on madal veetemperatuur. Kui radiaatorküte vajab tavaliselt 55–70 °C, siis põrandaküte töötab 30–40 °C juures. See tähendab, et põrandaküte sobib eriti hästi kokku soojuspumbaga, kondensatsioonikatlaga ja päikeseküttega – mida madalam on pealevoolu temperatuur, seda parem on soojusallika kasutegur.

Teine eelis on soojuse jaotus. Radiaator soojendab õhku punktist, põrand aga kogu pinnalt, mistõttu temperatuur on jalgade juures ja lae all peaaegu ühesugune. Praktikas tähendab see, et sama mugavustunde saab madalama õhutemperatuuriga, ning külmad põrandad vannitoas ja esikus kaovad.

Põrandaküte ei ole aga alati ainuõige lahendus. Väga suure aknapinnaga ruumides või halvasti soojustatud vanas majas võib ainult põrandaküttest jääda väheks – siis kombineerime lahenduse nii, et põhikoormus on põrandaküttel ja külmadesse tsoonidesse jäävad abiradiaatorid. Sama kehtib ruumide kohta, kuhu on planeeritud paks vaip või suur mööbliplokk: kaetud pind soojust ruumi ei anna.

• Uusehitis või põhjalik renoveerimine, kus põrand niikuinii avatakse
• Soojusallikaks on soojuspump või kondensatsioonikatel
• Vannituba, esik või köök, kus soovitakse sooja põrandat
• Ruum, kus radiaatorid segavad sisustust või aknalahendust
• Suur avatud ala, kus soovitakse ühtlast temperatuuri

Kaks levinud lahendust on vesipõrandaküte ja elektriline küttekaabel. Vesipõrandaküte on osa maja küttesüsteemist ning selle soojus tuleb samast allikast, mis annab sooja ka radiaatoritele ja tarbeveele. Elektriküte on iseseisev, kuid selle jooksev kulu sõltub täielikult elektri hinnast.

Rusikareegel on lihtne: kui soojendada on vaja kogu maja või suur pind, on vesipõrandaküte pikas plaanis oluliselt odavam. Kui soojendada on vaja üksnes ühe vannitoa põrandat ja katla või kollektorini oleks vaja vedada pikk toru läbi valmis korteri, on elektriline lahendus mõistlikum. Meie paigaldame vesipõrandakütet ning ütleme ausalt ette, kui konkreetsel objektil elektriküte on kliendile kasulikum.

Korterelamus tuleb arvestada veel ühte asja: kaugküttesüsteemiga korteris ei tohi põrandakütet ilma kooskõlastuseta otse küttesüsteemi külge ühendada, sest see muudab püstiku hüdraulikat ja tagasivoolu temperatuuri. Sellistel objektidel teeme lahenduse eraldi segusõlmega ja alati kooskõlastatult korteriühistuga.

Põrandakütte paigaldus on järjekord, mida ei saa ümber tõsta. Iga etapp valmistab ette järgmise ja iga vahelejäetud samm tuleb hiljem tagasi mitmekordse maksumusega.

Kollektorisõlm otsustab, kas põrandaküte on juhitav või mitte. Ilma vooluhulga näidikuteta kollektorit ei saa korralikult tasakaalustada: soojus läheb sinna, kus takistus on väiksem, ja pikad ringid jäävad külmaks. Just siit tuleb kõige sagedasem kaebus, et üks tuba on soe ja teine mitte.

Teine oluline osa on segamisventiil. Põrandakütte torustik ei talu katla või soojussõlme täistemperatuuri – liiga kuum vesi kahjustab betooni ja põrandakatet ning muudab põranda ebamugavalt kuumaks. Segusõlm segab tagasivoolu pealevoolule juurde ja hoiab temperatuuri püsivalt õigel tasemel.

Kolmas komponent on automaatika: ruumitermostaadid, ajamid ja juhtplokk. Need lubavad hoida magamistoas jahedamat ja vannitoas soojemat temperatuuri ning vähendada kütet siis, kui ruumi ei kasutata. Paigaldame nii traadiga kui ka juhtmevabad lahendused, sealhulgas nutirakendusega juhitavad süsteemid.

• Jaotuskollektor koos vooluhulga näidikute ja sulgeventiilidega
• Segamisventiil ja termostaatpea pealevoolu temperatuuri hoidmiseks
• Tsirkulatsioonipump, mis on valitud ringide arvu ja pikkuse järgi
• Automaatikaajamid ja ruumitermostaadid iga tsooni jaoks
• Õhutid ja tühjendusventiilid hoolduse tarbeks

Põrandakate mõjutab otseselt seda, kui hästi soojus ruumi jõuab. Keraamiline plaat ja looduskivi juhivad soojust kõige paremini ning on põrandakütte jaoks parim valik. Vinüül ja laminaat sobivad juhul, kui tootja on need põrandakütte jaoks heaks kiitnud ja pinnatemperatuur jääb lubatud piiresse.

Puitparkett töötab samuti, kuid vajab tähelepanu: paksem laud ja madal soojusjuhtivus tähendavad suuremat pealevoolu temperatuuri, ning liiga kiire kütmine võib põhjustada pragusid. Kõige suurem viga on paks vaip suure osa põranda peal – see toimib soojustusena ja süsteem hakkab tarbetult rohkem kütma.

Planeerimisel arvestame ka mööbliga. Sinna, kuhu tuleb sisseehitatud köögimööbel, vann või suur kapp, ei ole mõtet küttetoru vedada – see soojus ruumi ei jõua. Torusamm ja ringi kuju kavandatakse seetõttu koos sisearhitekti või omaniku plaaniga.

Enamik põrandakütte probleeme ei ole tootevead, vaid paigaldusotsused. Alljärgnevad vead korduvad aasta-aastalt ja kõik need on ennetatavad juba planeerimise faasis.

• Liiga pikk kütteringi pikkus – ringi lõpp jääb märgatavalt külmemaks
• Puuduv või liiga õhuke soojustus, mistõttu soojus läheb allapoole
• Kollektor ilma vooluhulga näidikuteta – ringe ei saa tasakaalustada
• Betoonile ei antud kuivamisaega ja põrandasse tekkisid praod
• Süsteemi ei survestatud enne betoneerimist
• Kollektorikapp ehitati kinni ja ligipääs hoolduseks puudub
• Pealevoolu temperatuur seati liiga kõrgeks, mis kahjustab põrandakatet

Korteris on põrandakütte paigaldus alati kompromiss põranda kõrguse ja lahenduse vahel. Klassikaline betoonivalu tõstab põrandat 6–8 cm, mida kõikjal ei ole võimalik lubada. Sellisel juhul kasutame madala ehituskõrgusega paigaldusplaate või soonplaadi lahendust, mis mahub oluliselt õhemasse konstruktsiooni.

Teine küsimus on ühendus. Kaugküttega majas ei ühendata põrandakütet otse küttepüstiku külge, sest see muudab kogu maja hüdraulikat ja tagasivoolu temperatuuri, mille eest ühistu maksab. Õige lahendus on eraldi segusõlm ja kooskõlastus ühistuga. Sama kehtib gaasikatlaga korteri kohta – seal saab lahenduse ehitada katla enda kütteringi baasil.

Kolmandaks tuleb arvestada naabritega. Iga töö, mis puudutab püstikuid või vee sulgemist, tuleb ühistuga kokku leppida ette. Kortermaja objektidel teeme tavaliselt tööd päevases aknas, mil vee sulgemine häirib kõige vähem, ja teavitame ühistut graafikust ennetavalt.

Põrandakütte maksumus ei sõltu ainult ruutmeetritest. Sama pinna hind võib erineda kordades sõltuvalt sellest, kas tegemist on tühja uusehitisega või valmis korteriga, kus tuleb vana põrand eemaldada ja toru kollektorini vedada läbi mitme ruumi.

Hinda mõjutavad kõige rohkem kütteringide arv ja kollektorisõlme keerukus, torusammu tihedus, automaatika tase ning see, kas objektil on juba olemas sobiv soojusallikas. Väikese vannitoa ring on kordades odavam kui terve maja lahendus koos segusõlme, pumba ja tsoonijuhtimisega.

Anname hinnapakkumise pärast objekti ülevaatust või joonise põhjal ning fikseerime selle enne tööde algust. Pakkumises on eraldi näidatud materjal ja töö, et oleks selge, mille eest makstakse. Hinnakiri ja üldised ühikuhinnad on toodud eraldi lehel ning täpne maksumus sõltub alati konkreetsest objektist.

• Köetav pind ja kütteringide arv
• Torusamm – tihedam samm tähendab rohkem materjali
• Kollektorisõlme suurus ja automaatika tase
• Uusehitis või renoveerimine olemasolevas viimistluses
• Soojusallikas ja vajadus segusõlme või pumba järele
• Ligipääs objektile ja tööde teostamise aeg

Korrektselt paigaldatud vesipõrandaküte on üks väheseid kütteviise, mis töötab aastakümneid ilma erilise tähelepanuta. Hooldust vajab siiski kollektorisõlm: kord aastas tuleb kontrollida rõhku süsteemis, õhutada ringid, veenduda pumba töös ja kontrollida ajamite liikuvust.

Kui mõni ruum hakkab jääma külmemaks, on kõige sagedasem põhjus õhk süsteemis või paigast nihkunud tasakaalustus. Mõlemad on lahendatavad ühe visiidiga. Vanemates süsteemides võib vaja minna läbipesu, sest aja jooksul koguneb torudesse mustus ja sete, mis vähendab läbivoolu.

Kütteperioodi eel tasub süsteem üle vaadata enne külmade saabumist, mitte esimesel pakasepäeval. Sama kehtib kogu küttesüsteemi kohta – katla, soojussõlme ja radiaatorite hooldus käib ühe visiidi käigus koos põrandakütte kontrolliga.

Teeme küttesüsteemide töid Tallinnas ja Harjumaal iga päev – nii uusehitistes kui ka renoveerimisobjektidel. See tähendab, et me ei paigalda ainult toru, vaid vastutame ka selle eest, et süsteem lõpuks õigel temperatuuril ja ühtlaselt töötaks.

Iga töö algab ülevaatusest ja arvutusest ning lõpeb survekatse, tasakaalustamise ja üleandmisega. Kasutame tunnustatud tootjate torusid, kollektoreid ja automaatikat ning anname garantii nii tööle kui ka meie paigaldatud materjalidele. Väljastame korrektse arve, mis sobib esitamiseks ka korteriühistule või kindlustusele.

Kui projekt on alles kavandamise faasis, tasub meiega ühendust võtta enne põrandatööde algust. Sel hetkel saab veel valida soojustuse paksuse, kollektori asukoha ja ringide jaotuse – hiljem on need otsused betooni all.