Kanalisatsiooni survepesu Tallinnas ja Harjumaal – torustiku, trasside ja püstikute kõrgsurvepesu

Survepesuseade koosneb veepaagist, kõrgsurvepumbast, voolikutrumlist ja vahetatavatest düüsidest. Voolik lükatakse kaevu või revisiooniava kaudu torusse ning düüsi tagasisuunatud joad tõmbavad vooliku ise torustikus edasi. Samal ajal lööb joavesi toru seinalt lahti rasva-, sette- ja lubjakihi, mis liigub veevooluga tagasi kaevu poole, kust see välja pumbatakse.

Surve ja veehulk valitakse toru materjali, läbimõõdu ja seisukorra järgi. Malmtoru vana kortermaja keldris talub teistsugust režiimi kui uus PVC-trass või paksuseinaline betoontoru. Vale surve või vale düüs võib halvas seisus torustikku kahjustada, seetõttu on tehniku hinnang enne tööd sama tähtis kui masina võimsus.

Düüsid on erineva otstarbega. Puhastusdüüs on mõeldud sette ja rasva mahapesuks toru seintelt, läbimurdedüüs teeb tihedasse troppi kõigepealt kanali, pöörlev düüs tuleb toime kõva lubja- ja rasvakoorikuga ning juuredüüs lõikab läbi peenjuured, mis on liidete kaudu torusse kasvanud. Ühel objektil kasutatakse tavaliselt mitut düüsi järjest.

Kuumvesisurvepesu on eraldi tase. Kuum vesi sulatab rasva enne, kui joasurve selle lahti lööb, ja seetõttu kasutatakse seda eelkõige korrusmajade püstikutes ning toitlustuse torustikus, kus rasvakiht on aastatega kivistunud. Külma veega saab sellises torus kätte ainult keskkanali, kuum vesi puhastab seina.

Klient küsib peaaegu alati: kas piisab trossist? Aus vastus on, et sõltub eesmärgist. Tross on kiire ja odav vahend läbivoolu taastamiseks. Ta jõuab kohale kergema masinaga, mahub korterisse, ei vaja veevarustust ega kaevu ligipääsu ning laseb pere samal õhtul jälle duši alla. Kui ummistus on tekkinud juhuslikust esemest või lokaalsest tropist, on tross täiesti piisav lahendus.

Survepesu on vahend torustiku seisukorra taastamiseks. Kui ummistused korduvad iga paari kuu tagant, kui toru läbimõõt on setet täis, kui tegemist on välistrassi või kaevuga, kui torustikus on rasv – siis tross ainult venitab probleemi. Trossitud toru läbivool on tihti kolmandik algsest, sest sete jääb seintele alles ja kogub uue tropi kiiresti kokku.

Praktikas on parim kombinatsioon: tross avab kiiresti läbivoolu ja päästab olukorra, survepesu tehakse plaaniliselt paari päeva jooksul järele, kui esimene paanika on möödas. Nii saab klient kohe kasutuskõlbliku süsteemi ja seejärel lahenduse, mis peab aastaid vastu.

Kolmas võimalus on, et kumbki ei aita – ja seda tuleb ette sagedamini, kui arvatakse. Kui toru on vajunud, murdunud, valesti kaldega või liide on lahti, siis pesu annab ajutise leevenduse ja probleem kordub. Sellepärast soovitame korduvate ummistuste puhul teha pärast pesu videouuring ja vaadata toru sisse, mitte pesta sama lõiku igal aastal uuesti.

• Ühekordne juhuslik ummistus korteris – piisab trossimisest
• Ummistus kordub 2–3 korra aastas – tellige survepesu
• Välistrass, kaev, rasvapüüdur – survepesu ja imuauto
• Kortermaja püstik, kus rasv on kivistunud – kuumvesisurvepesu
• Pesu ei anna tulemust või tulemus ei püsi – videouuring toru seisukorrale

Objekti tüüp määrab nii tehnika kui tööaja. Ühe ja sama nimega teenus näeb kortermajas, eramajas ja restoranis välja üsna erinev.

• Kortermaja kanalisatsioonipüstikud ja keldritorustik
• Korteri väljaviigud köögist ja vannitoast ühispüstikuni
• Eramaja välistrass majast kuni ühenduskaevu või septikuni
• Ühendus-, revisiooni- ja settekaevud
• Sademevee restkaevud, drenaažitorustik ja sadeveetrassid
• Toitlustuse rasvapüüdurid ja köögi torustik
• Kaubanduskeskuste ja tootmise tehnilised torustikud
• Septikud, kogumiskaevud ja kuivkäimlad

Kortermajas on kanalisatsioon jagatud kaheks: korteriomanikule kuuluv väljaviik seadmest püstikuni ja ühistule kuuluv püstik ning keldri kogumistorustik. Enamik korduvaid ummistusi tekib just piiril – korteri lame väljaviik läheb aastatega rasva täis ja ühispüstik kogub setet allkorruse kõverale.

Ühistule tähendab plaaniline survepesu kolme asja korraga. Esiteks kaob suurem osa avariiväljakutsetest, mis tulevad öösel ja maksavad kordades rohkem. Teiseks väheneb risk, et alumise korruse korterisse tõuseb reovesi – see on kahju, mille menetlemine kindlustuse ja ühistu vahel võtab kuid. Kolmandaks on hoolduskulu ette teada ja mahub eelarvesse.

Töö käigus liigume tavaliselt keldrist ülespoole: esmalt puhastame horisontaalse kogumistorustiku, siis püstikud katuse või ülemise korruse revisiooni kaudu. Elanikke tuleb teavitada, sest pesu ajal ei tohi kanalisatsiooni kasutada ja mõnes korteris võib trapist tulla lühiajaliselt lõhna või pritsmeid, kui trapis puudub vesilukk. Ühistuga lepime graafiku ja teavituse kokku juba pakkumise etapis.

Kui majas on tehtud osaline püstikuvahetus või korterid on erineval ajal renoveeritud, on torustik segu vanast malmist ja uuest plastist. Sellised üleminekud on ummistuste lemmikkohad ja neid tasub eraldi kontrollida – survepesu tulemus näitab hästi, kas ülemineku liide on korralikult tehtud.

Eramajas on kõige tavalisem tööobjekt majast väljuv trass kuni ühenduskaevu, septiku või ühiskanalisatsioonini. Selle lõigu probleemid on peaaegu alati kolmesed: sete ja rasv, juurte sissekasv liidete kaudu ning vajunud lõik, kuhu vesi seisma jääb.

Juured on Eesti eramajade juures alahinnatud oht. Puu või hekk otsib niiskust ja leiab liidetest väikseima ebatiheduse. Alguses jäävad juuretuustid kinni ainult paberit, siis tekib pidev aeglane äravool ja lõpuks täielik ummistus. Juuredüüsiga survepesu lõikab need läbi ja taastab läbivoolu, kuid kui juured kasvavad iga aasta tagasi, tuleb liide kaevata lahti ja korda teha.

Sademeveesüsteem ja restkaevud vajavad hooldust kevadel pärast liivatamishooaja lõppu. Kaevu põhja kogunenud liiv ja lehed vähendavad mahtu, ummistavad väljavoolu ning esimese tugeva vihmaga jääb vesi õuele, garaaži ette või valgub keldriakna kaudu sisse. Imuauto tõmbab settekihi välja, survepesu puhastab kaevu seinad ja väljavoolutoru.

Sama kehtib drenaažitorustiku kohta. Kui maja ümber olev drenaaž on liiva ja mudaga täitunud, ei suuda ta enam pinnasevett ära juhtida ning vundamendi ja keldri niiskusprobleem algab vaikselt ja märkamatult. Drenaaži pesuks kasutatakse madalamat survet ja väiksemat düüsi, sest torustik on õhukeseseinaline ja perforeeritud.

Toitlustusasutusele on rasvapüüduri regulaarne tühjendamine ja survepesuga puhastamine töö osa, mitte valikuline lisa. Rasvapüüdur kogub kööginõude pesuvee rasva ja toidujäägid enne, kui need ühiskanalisatsiooni jõuavad. Kui püüdurit ei tühjendata, hakkab rasv edasi liikuma ja kivistub torustikku – ning siis ei ole tegemist enam ühe seadme, vaid kogu ühenduse probleemiga.

Ummistunud rasvapüüdur tähendab köögi seisakut kõige halvemal ajal, tavaliselt õhtusel tipptunnil. Seisaku maksumus on ühe õhtuga tihti suurem kui aasta jagu plaanilist hooldust. Seetõttu lepime ärikliendiga kokku graafiku ja tuleme kohale enne avamist või pärast sulgemist, et köögitöö ei katkeks.

Puhastuse käigus tühjendame püüduri imuautoga, peseme seinad ja vaheseinad survepesuga, kontrollime sisse- ja väljavoolu ning täidame püüduri uuesti puhta veega. Väljaveetud sisu läheb utiliseerimisele. Vajadusel puhastame samal käigul ka köögi põrandatrapid ja väljaviigu kuni ühenduskaevuni, sest rasv on tavaliselt jõudnud sinnagi.

Kaubanduspindadel ja tootmises on eripära pigem ligipääsus ja ajaaknas: kaev võib olla parklas, laoruumis või tootmisliini all, kus tööd saab teha ainult kindlal kellaajal. Objektikülastusel lepime läbipääsu, ohutuse ja tööaja eelnevalt kokku, et brigaad ei jääks kohapeal ootama.

Fekaaliveo teenus tähendab imuautoga kaevu või mahuti tühjendamist, sisu vedu ja üleandmist vastuvõtukohta. Kõige sagedasemad objektid on kogumismahutid, septikud, settekaevud, kuivkäimlad ja liivapüüdurid. Tellija ülesanne on tagada autole ligipääs ja näidata kaevu asukoht; kui kaev on lume, pinnase või terrassi all, tuleb see enne vabastada.

Septiku tühjendamise sagedus sõltub mahutist ja pere suurusest. Kolmekambrilise septiku puhul on tavaline sagedus üks kuni kaks korda aastas, kogumismahuti puhul sõltub see täielikult veetarbimisest. Kui kogute mahutit ise, tasub jälgida taset ja tellida vedu enne, kui see ääreni tõuseb – ülevoolanud mahuti puhastamine on kallim ja ebameeldivam.

Septiku puhul on oluline üks tehniline nüanss: tühjendamise järel tuleb kambrid enamasti uuesti veega täita, sest tühi plastmahuti võib kõrge põhjaveega pinnases üles kerkida ja torustiku liited lahti rebida. Meie brigaad teeb seda vaikimisi, kui tootja juhend ei ütle teisiti.

Tühjendamisega koos tasub tellida ka kaevu survepesu. Ainult vedeliku väljapumpamine jätab põhja ja seinad settekihi alles ning kaev täitub kiiremini kui vaja. Pesuga saab mahuti tegelikult puhtaks ja järgmine tühjendus tuleb hiljem.

Töö algab telefonikõnest või vormist. Küsime objekti tüübi, probleemi kirjelduse, kaevu või revisiooni asukoha ja ligipääsu ning selle, kas tegemist on avarii või plaanilise hooldusega. Nende andmete põhjal valime tehnika: kergema survepesuseadme, suure survepesuauto või imuautoga kombineeritud masina.

• 1. Ülevaatus kohapeal: kaevude avamine, torustiku suundade ja ligipääsu hindamine
• 2. Tööplaan ja kinnitus: mida pestakse, millises järjekorras, mis on eeldatav maht
• 3. Ettevalmistus: piirkonna katmine, kaevude ümbruse ohutus, elanike teavitamine
• 4. Vajadusel eeltühjendus imuautoga, et vedelik ei tõuseks pesu ajal üle ääre
• 5. Survepesu valitud düüsidega, lõikude kaupa, kuni läbivool on täielikult taastatud
• 6. Sette ja jäätmete väljapumpamine ning äravedu utiliseerimisele
• 7. Kontroll: veekatse, vajadusel videouuring, tulemuse näitamine kliendile
• 8. Ülevaade ja soovitused: mida leidsime, millal järgmine hooldus, mis vajab remonti

Profülaktiline pesu on peaaegu alati odavam kui avarii tagajärgede likvideerimine. Üleujutus korteris või keldris toob kaasa põranda, vaheseinte ja sisustuse kahju, kuivatustööd ning naabritevahelised vaidlused – summad, mille kõrval hooldusarve on marginaalne.

Soovituslikud sagedused on järgmised, kuid päris graafik sõltub sellest, mida torustik reaalselt näitab. Kui esimene pesu toob välja väga paksu settekihi, lühendame intervalli; kui torustik on puhas, võib intervalli pikendada.

• Kortermaja püstikud ja keldritorustik – iga 2–3 aasta järel
• Eramaja välistrass ja kaevud – iga 2 aasta järel
• Sademevee restkaevud – kord aastas, kevadel pärast liivatamishooaega
• Rasvapüüdur toitlustuses – kord kuus kuni kord kvartalis, olenevalt mahust
• Septik ja kogumismahuti – vastavalt täitumisele, tavaliselt 1–2 korda aastas
• Drenaažitorustik – kord 3–5 aasta järel või niiskusprobleemi ilmnemisel

Suur osa arvest kujuneb ajast, mis kulub kohale jõudmisele, kaevu otsimisele ja ligipääsu tegemisele. Mida rohkem on eeltööd tehtud, seda lühem on brigaadi kohalolek.

• Teadke, kus asuvad kaevud ja revisiooniavad – vajadusel märkige need enne ära
• Vabastage juurdepääs autole: parkivad sõidukid, lukustatud väravad, lumi
• Eramajas avage kaevukaas ette, kui see on raske või kinni kasvanud
• Ühistus teavitage elanikke pesu ajast ja sellest, et vett kasutada ei tohi
• Kirjeldage probleemi täpselt: mis seadmed ei tööta, kui kaua, kas kordub
• Hoidke alles varasemad videouuringud ja trassiskeemid, kui need on olemas

Kõige levinum viga on keemia liigkasutus. Poest ostetud ummistusevahendid ei lahusta rasvakihti torustikus, kuid söövitavad vana metalltoru ja muudavad hilisema töö ohtlikuks – tehnik peab arvestama, et kaevus on söövitav segu. Kui vahend ei aidanud esimese korraga, ei aita ka viies pudel.

Teine viga on rasva valamine valamusse. Külm rasv kleepub toru seinale kohe pärast esimest meetrit ja kogub külge kõik, mis järele tuleb. Sama teevad märgkäterätid ja hügieenitarbed, mis ei lagune – need on tänapäeva kanalisatsiooni suurim ummistuste allikas.

Kolmas viga on hoolduse edasilükkamine, kuni süsteem lõplikult seisma jääb. Aeglaselt tühjenev valamu, korisev trapp või lõhn keldris on varajased märgid, mille peale kutsutud brigaad teeb tunni ajaga töö, mis kuu aega hiljem tähendab öist avariiväljakutset ja koristust.

Neljas viga on eeldada, et pesu lahendab ehitusvea. Kui toru on vale kaldega või vajunud, ei saa ükski düüs füüsikat muuta. Sellisel juhul on ainus püsiv lahendus lõigu remont või vahetus ning meie ütleme selle välja, mitte ei müü teist pesu.

Survepesu teeb tööd rõhuga, mis on inimesele ohtlik, ja kaevutööd tähendavad tegelemist reovee ning gaasidega. Sellepärast on tööala piiratud, avatud kaev jääb valveta ainult siis, kui see on korrektselt tõkestatud, ning brigaad kasutab kaitsevahendeid. Palume, et pesu ajal ei viibiks tööalas lapsed ega lemmikloomad.

Hoone sees katame tööpiirkonna ja kasutame revisiooniavasid nii, et pritsmed ei satuks siseviimistlusele. Kui torustik on halvas seisus, ütleme riski enne tööd välja: väga korrodeerunud malmtoru võib pesu käigus puruneda ja siis on õige lahendus lõigu vahetus, mitte suurem surve.

Väljaveetud sisu käideldakse ettenähtud korras ja antakse üle vastuvõtukohta. Ärikliendile ja ühistule väljastame korrektse arve koos tööde kirjeldusega, mis sobib nii raamatupidamisele kui ka üldkoosolekul selgituseks.

Torustiku survepesu jaguneb praktikas kolmeks eri iseloomuga tööks: majasisene torustik, vertikaalsed püstikud ja välised trassid. Igal neist on oma ligipääs, oma tüüpiline mustus ja oma töövõte, kuigi klient tellib neid sama nimega – survepesu.

Tehnika valime objekti järgi, mitte vastupidi. Väikese korteriväljaviigu jaoks ei ole mõtet tellida suurt masinat, ja suurt välistrassi ei puhasta kompaktne seade, mille veepaak saab tühjaks enne, kui pesu poole peale jõuab.

Survepesuauto on mõeldud välistrassidele, kaevudele ja suure läbimõõduga torustikule: sellel on suur veemaht, pikk voolikutrummel ja piisav pumbavõimsus, et pesta kümneid meetreid järjest. Kombineeritud masin lisab sellele imupumba, mis tõmbab pesu käigus lahti tulnud sette kohe paaki – nii ei pea eraldi imuautot tellima ja töö saab valmis ühe väljasõiduga.

Kõrgsurvepesu kanalisatsioonile tähendab alati kahe parameetri koosmõju: surve ja veehulk. Surve lööb kihi lahti, veehulk viib selle ära. Suure läbimõõduga toru puhul on veehulk isegi olulisem kui maksimaalne surve, sest ainult joaga, ilma vooluta, sete kaevu ei liigu.

Väiksemate ja siseruumis tehtavate tööde jaoks kasutame kompaktset survepesuseadet ning kuumvesipesu seal, kus rasv on kivistunud. Surve ja düüs valitakse toru materjali ja seisukorra järgi – vana malm, betoon ja uus plast taluvad erinevat režiimi.

Põhipiirkond on Tallinn ja Harjumaa. Survepesu Tallinnas teeme kõigis linnaosades – Lasnamäel, Mustamäel, Õismäel, Kesklinnas, Kristiines, Põhja-Tallinnas, Nõmmel, Pirital ja Haaberstis – nii vanades kortermajades kui uutes arendustes ja äripindadel.

Survepesu Harjumaal katab Viimsi, Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme, Raasiku, Kose, Anija, Kuusalu ja Loksa piirkonna. Väljaspool tiheasustust on tavaliselt tegemist eramaja välistrassi, septiku, kogumismahuti või drenaažiga – seal on ligipääs ja kaevu asukoht kõige olulisem info, mille saame juba telefonis üle täpsustada.

Suuremate objektide ja plaaniliste hoolduste puhul sõidame kokkuleppel ka mujale Eestisse. Avariiväljakutsele Tallinnas jõuame tavaliselt 30–60 minutiga, Harjumaal 1–2 tunniga; plaanilise survepesu aja lepime kokku teile sobiva ajaaknaga, ühistutel enamasti tööpäeva sees ja toitlustusel väljaspool avamisaega.

Survepesu ei ole ühe fikseeritud numbriga teenus, sest töö maht sõltub sellest, mida torustik reaalselt ette näitab. Anname hinnangu telefonis objekti kirjelduse põhjal ja täpsustame selle kohapeal enne töö alustamist – tööd ei alusta me kunagi ilma, et tellija teaks, mida ja millises mahus tehakse.

Kõige rohkem mõjutavad mahtu neli asja: puhastatava lõigu pikkus ja läbimõõt, ligipääs kaevule või revisioonile, sette ja rasva hulk ning see, kas väljaveetavat materjali on ja kui palju. Rasvapüüduri või septiku puhul lisandub tühjendatav kogus ja utiliseerimine.

• Objekti tüüp: korteri väljaviik, püstik, kelder, välistrass, kaev või mahuti
• Lõigu pikkus ja toru läbimõõt ning see, mitu lõiku pestakse
• Ligipääs: kas survepesuauto saab kaevu juurde või tuleb voolikut pikendada
• Sette ja rasva hulk – kui kaua düüs peab ühte kohta töötlema
• Kas on vaja eeltühjendust ja väljaveetava materjali utiliseerimist
• Aeg: tööpäev, õhtu, nädalavahetus või avariiväljakutse
• Kas tellitakse lisaks videouuring või survestamine

Tellimine käib kahel viisil: helistage või jätke päring vormiga. Kiireloomulise olukorra puhul – kaev tõuseb üle, kelder täitub, köök seisab – helistage, sest siis saame brigaadi liikvele panna kohe ja täpsustada detailid teel.

Plaanilise hoolduse puhul piisab vormist. Kirjutage objekti tüüp ja aadress, mis süsteem puhastamist vajab, kas ummistus on kordunud ja kui tihti, kas kaevu asukoht on teada ning millal teile sobib. Ühistud lisavad tavaliselt korruste ja püstikute arvu, ärikliendid soovitud ajaakna.

Vastuseks anname hinnangulise mahu ja aja ning lepime kokku väljasõidu. Töö lõpus näitame tulemuse ette, ütleme, mida torustikus nägime, ja soovitame järgmise hoolduse aja – või ütleme ausalt välja, kui pesu asemel vajab lõik hoopis remonti.

• Avariiolukord – helistage, brigaad väljub kohe, teenindus 24/7
• Plaaniline hooldus – jätke päring vormiga koos objekti kirjeldusega
• Ühistu või äriklient – lepime kokku graafiku ja väljastame korrektse arve

Survepesu on harva üksik teenus. Sagedamini on ta osa suuremast lahendusest: kõigepealt taastatakse läbivool, siis vaadatakse, mis toru sees tegelikult toimub, ja alles siis otsustatakse remondi üle.

Kui pesu tulemus ei püsi, on järgmine samm videouuring. Kui uuring näitab vajunud või murdunud lõiku, tuleb kõne alla kanalisatsioonitorude vahetus. Kui probleem on korduv ummistus ühes korteris, piisab tihti ummistuse likvideerimisest koos väljaviigu pesuga. Kui tegemist on lokaalse kanalisatsiooniga, käib pesu ja tühjendus komplektis septiku hoolduse või paigaldusega.