Veemõõdusõlme paigaldus – veearvesti paigaldus, vahetus ja mõõdusõlme ehitus

Veemõõdusõlm on torustiku lõik, kuhu on koondatud vee sulgemine, mehaaniline puhastus, mõõtmine ja tagasivoolu tõkestamine. Kortermaja korteris asub see tavaliselt vannitoas või WC-s püstiku juures, sageli luugi taga. Eramajas on mõõdusõlm kas tehnoruumis, keldris või liitumiskaevus. Kortermaja peamõõdusõlm asub keldris või eraldi tehnoruumis, kust vesi majja siseneb.

Klassikaline korteri mõõdusõlm koosneb voolusuunas järgmistest osadest: sulgeventiil ehk kuulkraan, mehaaniline mudafilter, veearvesti ning tagasilöögiklapp. Enamikus Eesti kortermajades on selliseid sõlmi kaks – üks külma ja teine sooja vee jaoks. Igal osal on täpne ülesanne ja ükski neist ei ole seal juhuslikult.

Sulgeventiil on avariiohutuse element. Selle abil saab korteri või maja vee sekunditega kinni keerata, ilma et püstikut või kogu maja veevarustust puudutataks. Kui see kraan on kinni kiilunud – ja vanades sõlmedes on ta seda üllatavalt sageli – kaotab kogu ülejäänud sõlm mõtte, sest avariiolukorras ei saa vett peatada.

Mudafilter kaitseb nii arvestit kui ka kogu korteri armatuuri. Eesti torustikes liigub roostetükke, liiva ja keevituspraaki eriti pärast trassitöid või püstiku vahetust. Filtrita arvesti kulub kiiremini ja hakkab valesti mõõtma, segistite kassetid kiiluvad kinni ja termostaatsegistid lähevad rikki. Filter on odav osa, mille puhastamata jätmine maksab hiljem palju rohkem.

Veearvesti mõõdab läbi voolanud vee kogust. Tagasilöögiklapp arvesti järel takistab vee liikumist tagasisuunas – see hoiab ära nii mõõtmisvea kui ka olukorra, kus soe vesi surub end külmaveetorustikku või vastupidi. Just puuduv või ummistunud tagasilöögiklapp on kortermajades kõige sagedasem põhjus, miks kraanist tuleb külma vee asemel leige vesi ja veearve kasvab arusaamatult.

• Sulgeventiil – korteri või maja vee kiire sulgemine avarii korral
• Mudafilter – kaitseb arvestit ja segisteid setete ja roostetükkide eest
• Veearvesti – mõõdab tarbitud vee kogust külmal ja soojal veel eraldi
• Tagasilöögiklapp – takistab vee liikumist tagasisuunas
• Sirged lõigud arvesti ees ja taga – tagavad korrektse mõõtmise
• Hooldusluuk või ligipääs – ilma selleta ei saa sõlme lugeda ega hooldada

Kõige nähtavam põhjus on arvestus. Korterelamus jagatakse vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu korterite vahel arvestite näitude alusel ning maja peamõõdusõlme näit peaks korterite summaga kokku langema. Kui mõni korteri arvesti mõõdab valesti või on tagasilöögiklapp katki, tekib maja üldveekulu ehk vahe peaarvesti ja korterite näitude vahel – ja selle maksavad kinni kõik elanikud.

Teine, palju kallim põhjus on avariiohutus. Toimiv sulgeventiil mõõdusõlmes on ainus asi, mis eraldab lõhkenud paindvooliku või pragunenud segisti tagajärje väikesest märjast põrandast suurest veekahjust. Meie väljakutsetel juhtub regulaarselt, et klient on kraani otsinud, leidnud selle, aga kraan ei liigu või keerdub tühja – siis tuleb sulgeda kogu püstik ja kahju on juba tekkinud.

Kolmas põhjus on kogu korteri torustiku eluiga. Filtrita ja tagasilöögiklapita sõlm laseb kogu prahi otse segistitesse, boilerisse ja pesumasinasse. Meie näeme seda iga nädal: kliendi kaebus on „segisti ei anna vett“, tegelik põhjus on ummistunud perlaator ja kassett, mille sisu tuleb otse püstikust.

Neljas põhjus on hooldatavus. Sõlm, mis on korralikult ehitatud – liidetega, mis on ligipääsetavad, ja luugiga, mis päriselt avaneb – laseb arvesti vahetada 30–60 minutiga, ilma plaate lõhkumata. Sõlm, mis on müüritud seina sisse ilma luugita, tähendab iga taatlusvahetuse juures ehitustööd.

• Õiglane arvestus ja väiksem maja üldveekulu
• Võimalus vesi avarii korral sekunditega sulgeda
• Segistite, boileri ja masinate kaitse setete eest
• Kiire ja odav hooldus ning arvesti vahetus tulevikus

Mõõdusõlmed erinevad eelkõige selle poolest, kui suur on läbivool ja kus sõlm asub. Sellest sõltub nii armatuuri suurus kui ka see, kui palju ruumi paigaldus nõuab.

Iga mõõdusõlme töö algab olukorra ülevaatamisest. Vaatame, kus sõlm asub, millises seisus on püstik ja üleminekud, kas ligipääs on olemas ja millises mõõdus on olemasolev torustik. Sellest sõltub, kas piisab arvesti vahetusest või on mõistlik ehitada terve sõlm uuesti.

Praktikas on üks kõige olulisemaid otsuseid see, kas puutuda püstikut. Kui üleminek püstikult on tsingitud terastoru, mis on seest kinni kasvanud ja väljast roostetanud, ei ole mõtet paigaldada uut arvestit vana ülemineku otsa – esimene keeramine murrab liite lahti. Sellisel juhul teeme ausalt selgeks, et töö maht on suurem, ja teeme ettepaneku vahetada ka üleminek koos sulgekraaniga.

Teine otsus on arvesti valik. Arvesti peab vastama torustiku mõõdule, tarbimisvahemikule ja sellele, kas tegemist on külma või sooja veega – soojaveearvesti on ehitatud kõrgemale temperatuurile ja külmaveearvesti kasutamine soojal veel viib kiire kulumise ja mõõtmisveani. Lisaks tuleb arvestada paigaldusasendiga: paljud arvestid on ette nähtud kindlas asendis paigaldamiseks ja vale asend mõjutab täpsust.

Kolmas otsus on sõlme geomeetria. Arvesti ette ja taha on vaja sirged lõigud, et keeriseline vool ei moonutaks näitu, ning kogu sõlm peab mahtuma olemasolevasse šahti nii, et luuk sulguks ja näit oleks loetav. Selle joonistame kliendiga koha peal läbi enne, kui midagi lahti keeratakse.

Neljandaks lepime kokku vee sulgemise. Korteris tähendab see enamasti püstiku sulgemist, mis puudutab ka naabreid – korteriühistuga tuleb aeg kokku leppida ja elanikke teavitada. Eramajas sulgeme liitumise või pumba. Ütleme alati ette, kui kaua vesi kinni on.

• Sõlme asukoha, ligipääsu ja püstiku seisukorra ülevaatus
• Otsus: ainult arvesti vahetus või kogu sõlme rekonstrueerimine
• Arvesti valik mõõdu, tarbimise ja vee temperatuuri järgi
• Sirgete lõikude ja paigaldusasendi planeerimine
• Vee sulgemise aja kokkuleppimine ühistu või omanikuga

Paigaldus ise on täpne, kuid kiire töö, kui ettevalmistus on tehtud. Tüüpiline korteri kahe sõlme vahetus võtab meil koos tühjendamise ja kontrolliga tavaliselt paar tundi.

• Vee sulgemine püstikus või liitumises ja torustiku tühjendamine
• Vana arvesti ja armatuuri demontaaž, ülemineku seisukorra kontroll
• Vajadusel ülemineku ja püstikuharu vahetus ning keermete korrastamine
• Uue sulgeventiili paigaldus – kuulkraan, mis liigub kergelt ja sulgub täielikult
• Mudafiltri paigaldus õiges asendis, nii et puhastuskork oleks avatav
• Veearvesti paigaldus voolusuunas, õiges asendis ja loetava numbriaknaga
• Tagasilöögiklapi paigaldus arvesti järele
• Vee avamine, õhu väljalaskmine ja sõlme survestamine
• Kõigi liidete lekkekontroll ning näidu fikseerimine ja fotografeerimine

Sõlme töökindlus sõltub rohkem armatuurist kui arvestist endast. Arvesti on tehases kalibreeritud seade, mis töötab enamasti probleemideta kogu oma taatlusperioodi. Kraanid, filtrid ja klapid on aga liikuvad või ummistuvad osad, mis kuluvad.

Sulgeventiil peaks olema täisläbivooluga kuulkraan, mis avaneb ja sulgub veerandpöördega. Vanad ventiilkraanid, mida Eesti majades veel palju on, kiiluvad kinni just seetõttu, et neid ei keerata aastaid. Soovitame igal kraanil lasta paar korda aastas täispöörde – see hoiab mehhanismi liikuvana. Kui kraan on juba kinni, ei tohi seda jõuga pöörata: vana korpus võib murduda ja siis on tegemist juba avariiga.

Mudafilter on kõige rohkem hooldust vajav osa. Selle sisu puhastamine on lihtne töö, kuid seda tuleb teha regulaarselt, eriti pärast trassitöid või püstiku vahetust majas. Ummistunud filter avaldub survelangusena: klient arvab, et surve on majas langenud, tegelikult on kinni tema enda filtrisõel.

Tagasilöögiklapp on väike osa, mille rike jääb pikaks ajaks märkamata. Kui klapp on kinni jäänud või setetega täitunud, hakkab soe ja külm vesi segunema. Sümptomid on tuttavad: külmast kraanist tuleb esialgu leige vesi, sooja vee ringlus muutub aeglaseks, veearve kasvab ilma selge põhjuseta. Selle klapi vahetus on kiire töö, mis lahendab sageli probleemi, mida on kuid otsitud.

Nurga- ja sulgeventiilid seadmete ees – WC-poti, pesumasina, nõudepesumasina ja segistite juures – täiendavad mõõdusõlme. Kui need on olemas, ei pea ühe seadme vahetamiseks kogu korteri vett sulgema. Paigaldame neid mõõdusõlme töö käigus tihti juurde.

• Täisläbivooluga kuulkraan – veerandpöördega sulgumine
• Mudafilter avatava puhastuskorgi ja ligipääsuga
• Tagasilöögiklapp arvesti järel – hoiab ära vee segunemise
• Nurgaventiilid seadmete ees – vähem tööd iga hilisema vahetuse juures
• Ühtlane materjalivalik ja korrektsed üleminekud metallide vahel

Veearvesti on mõõtevahend, millel on kindel taatlusperiood. Kui see periood saab läbi, ei loeta arvesti näitu enam arvestuse aluseks ning arvesti tuleb kas taadelda või uue vastu vahetada. Praktikas on valdav osa Eesti korterite arvestitest lihtsam ja odavam välja vahetada kui taatlusesse saata, sest demontaaž, transport ja tagasipaigaldus maksavad rohkem kui uus arvesti.

Taatlusaja lõppemise kuupäev on tavaliselt märgitud arvestile või sellega seotud dokumentidele ning kortermajades jälgib seda enamasti korteriühistu või haldaja. Konkreetse tähtaja, arvestuse korra ja selle, kes plommi paigaldab, määrab teie vee-ettevõte või ühistu – seda infot tasub alati küsida enne töö tellimist, et vahetus toimuks õiges järjekorras.

Veearvesti vahetus ise on meie jaoks rutiinne töö. Sulgeme vee, vahetame arvesti, kontrollime samal ajal filtri ja tagasilöögiklapi seisukorra, survestame sõlme ning fikseerime uue arvesti numbri ja algnäidu. Kui sõlm on vana ja liited murenevad, ütleme seda enne töö algust, mitte siis, kui vesi juba põrandal on.

Arvesti vahetust võib olla vaja ka enne taatlusaja lõppu. Kõige sagedasemad põhjused on mehaaniline vigastus, korpuse või liidete lekkimine, uduseks muutunud numbriaken, kinni kiilunud loendusmehhanism ja olukord, kus arvesti selgelt ei registreeri väikest voolu. Viimast on lihtne kontrollida: sulgege kõik kraanid ja jälgige arvesti näitu – kui näit liigub, on kas leke või arvesti viga.

Sooja ja külma vee arvestid ei ole omavahel asendatavad. Soojaveearvesti on ette nähtud kõrgemale temperatuurile ning külmaveearvesti kasutamine soojal veel viib kulumise ja mõõtmisvea. Sama kehtib mõõdu ja tarbimisvahemiku kohta – valime arvesti alati konkreetse sõlme järgi.

• Taatlusaja lõppedes tuleb arvesti taadelda või välja vahetada
• Enamasti on vahetus praktilisem ja odavam kui taatlus
• Vahetuse käigus kontrollime ka filtri, kraani ja tagasilöögiklapi
• Sooja ja külma vee arvestid ei ole vahetatavad
• Fikseerime lõppnäidu, uue arvesti numbri ja algnäidu koos fotoga

Plommimine tähendab arvesti ja selle liidete pitseerimist nii, et arvestit ei saaks märkamatult eemaldada ega mõjutada. Plommi paigaldamise ja näidu ametliku registreerimise korraldab vee-ettevõte või korteriühistu vastavalt oma korrale – see ei ole torutöö, vaid teenusepakkuja protseduur. Meie roll on teha paigaldus nii, et sõlm oleks plommimiseks ja kontrolliks valmis: liited ligipääsetavad, arvesti number ja näit loetavad, sõlm tihe ja korrektselt ehitatud.

Praktikas on kõige tavalisem järjekord selline: omanik või ühistu teavitab vee-ettevõtet planeeritavast vahetusest, meie teeme paigalduse ja fikseerime näidud, seejärel esitatakse vahetuse andmed ja arvesti number teenusepakkujale, kes korraldab plommi ja arvestuse muutmise. Kui teie ühistul või vee-ettevõttel on teistsugune kord, järgime seda.

Oluline on üks asi: olemasolevat plommi ei tohi ise eemaldada. Kui plomm on kahjustatud või puudub, tuleb sellest teenusepakkujat teavitada. Meie eemaldame plommi ainult siis, kui vahetus on kokku lepitud ja teenusepakkuja korraga kooskõlas, ning teavitame klienti alati sellest, millised andmed ta pärast tööd edasi esitama peab.

Kui arvesti näidu õigsuse suhtes on kahtlus, on olemas eraldi kontrollmenetlus, mille algatab samuti teenusepakkuja või omanik. Enne seda tasub aga alati välistada lihtsamad põhjused: jooksev WC-loputuskast, tilkuv segisti ja rikkis tagasilöögiklapp seletavad ära valdava enamiku „liiga suurtest“ veearvetest. Need kolm asja kontrollime alati üle, kui klient kurdab põhjendamatu veekulu üle.

• Plommi paigaldab ja näidu registreerib vee-ettevõte või ühistu
• Meie valmistame sõlme ette: tihe, loetav, ligipääsetav
• Olemasolevat plommi ei tohi omal käel eemaldada
• Suure veearve puhul kontrollime esmalt WC-kastid, segistid ja klapid

Suur osa meie mõõdusõlmede tööst on varasemate paigalduste parandamine. Vead korduvad objektilt objektile ja peaaegu kõik neist tulenevad kiirustamisest või sellest, et paigaldaja ei mõelnud järgmisele hooldusele.

Kõige sagedasem viga on ligipääsu puudumine. Sõlm on ehitatud šahti, mis on plaaditud kinni ilma luugita, või luuk on nii väike, et arvestit ei saa välja võtta. Selle tagajärg on see, et iga arvesti vahetus algab ehitustööst. Meie jätame alati hooldusluugi, mis on piisavalt suur, et sõlme päriselt hooldada.

Teine viga on vale paigaldusasend või vale voolusuund. Arvesti korpusel on nool, mis näitab voolusuunda – tagurpidi paigaldatud arvesti kas ei mõõda üldse või mõõdab valesti. Sama kehtib asendi kohta: paljud arvestid on ette nähtud kindlaks asendiks ja vale asendi korral täpsus langeb.

Kolmas viga on liiga lühikesed sirged lõigud arvesti ees ja taga. Kui arvesti on paigaldatud otse põlve või ventiili külge, tekib keeriseline vool, mis moonutab näitu. Kitsas šahtis on see kompromiss, mille peab teadlikult läbi mõtlema, mitte juhuslikult tekkima laskma.

Neljas viga on puuduv filter või tagasilöögiklapp. Vanades sõlmedes ei olnud neid sageli üldse ette nähtud. Tulemus on kulunud arvesti, ummistunud segistid ja segunev soe-külm vesi. Viies on kinni kiilunud või puuduv sulgeventiil – sõlm, mida ei saa sulgeda, ei täida oma peamist ülesannet.

Kuues viga on ülepingutatud keermed ja liigne tihendusmaterjal. Üle keeratud liide praguneb kas kohe või poole aasta pärast ning liigne linakiud või teip surub liitmiku laiali. Seitsmes on erinevate metallide otseühendus ilma üleminekuta, mis viib galvaanilise korrosioonini.

• Puuduv või liiga väike hooldusluuk
• Vale voolusuund või vale paigaldusasend
• Liiga lühikesed sirged lõigud arvesti ees ja taga
• Puuduv filter või tagasilöögiklapp
• Kinni kiilunud, lekkiv või puuduv sulgeventiil
• Ülepingutatud keermed ja liigne tihendusmaterjal
• Vask ja tsingitud teras otseühenduses ilma üleminekuta

Veemõõdusõlm ei vaja palju hooldust, kuid see vähene on väga odav võrreldes tagajärgedega. Soovitame teha nelja asja regulaarselt.

Esiteks keerake sulgeventiile paar korda aastas lõpuni kinni ja uuesti lahti. See hoiab kuulkraani mehhanismi liikuvana ja te teate, kas kraan tegelikult töötab. Kui kraan liigub raskelt või sulgudes vesi ikka voolab, tellige vahetus enne, kui teil seda hädaolukorras vaja läheb.

Teiseks laske mudafilter puhastada, eriti kui olete märganud survelangust või kui majas on hiljuti tehtud trassi- või püstikutöid. Kolmandaks jälgige arvesti näitu: sulgege kõik kraanid ja seadmed ning vaadake, kas näit seisab. Kui näit liigub, on kuskil leke – kõige sagedamini WC-loputuskast.

Neljandaks vaadake sõlm silmaga üle. Roostekiht liite ümber, kuivanud soolajäljed torul, niiske plekk luugi all või kapipõhjas on kõik varajased märgid liite lekkest. Nendes olukordades on tegemist tööga, mille saab teha rahulikult, mitte avariina.

Kui märkate, et arvestist või liidetest immitseb vesi, keerake sulgeventiil kinni ja helistage. Immitsev liide muutub kiiresti pritsivaks liiteks – eriti siis, kui keegi püüab seda ise kinni keerata.

• Keerake kuulkraane paar korda aastas läbi
• Puhastage mudafilter, eriti pärast maja torutöid
• Kontrollige lekkimist: kõik kinni, kas näit seisab?
• Vaadake liited ja luugi alune silmaga regulaarselt üle

Korteris on peamine küsimus vee sulgemine ja ligipääs. Enamikus majades tuleb sõlme puutumiseks sulgeda püstik, mis mõjutab ka naaberkortereid. Lepime aja ühistu või haldajaga kokku, teeme töö kiirelt ja anname vee võimalikult ruttu tagasi. Kui šaht on kinni plaaditud, arutame enne läbi, kuidas ligipääs lahendada, ja jätame lõpuks hooldusluugi.

Eramajas on omanikul rohkem vabadust, kuid ka kogu vastutus: liitumine, pump, mõõdusõlm, filtrid ja boiler on tema oma. Siin vaatame lisaks mõõdusõlmele üle ka surve, veekvaliteedi ja külmakindluse, sest kaevus või külmas tehnoruumis asuv sõlm on talvel riskikoht.

Korteriühistu objektidel teeme sageli mitme korteri sõlmi järjest või vahetame arvesteid tervel püstikul korraga – see on ühistu jaoks selgelt odavam ja elanikele mugavam kui üksikvisiidid. Peamõõdusõlme tööd planeerime eraldi, sest need nõuavad maja veekatkestust. Ühistuga töötame lepingu või kokkuleppe alusel ja väljastame korrektse dokumentatsiooni.

Äripindadel on peamine piirang aeg. Töid teeme õhtul, öösel või nädalavahetusel, et äritegevus ei katkeks, ja lepime katkestuse pikkuse eelnevalt kokku. Toitlustus- ja tootmisobjektidel arvestame lisaks veetöötluse ja filtrisõlmedega, mis mõõdusõlmega ühte tehnoruumi jäävad.

• Korter: püstiku sulgemine, ligipääs ja hooldusluuk
• Eramaja: surve, veekvaliteet ja külmakindlus
• Korteriühistu: mitu sõlme korraga, peamõõdusõlm eraldi ajaaknas
• Äripind: töö väljaspool lahtiolekuaega, lühike katkestus

Hoiame protsessi lihtsana ja ennustatavana, sest mõõdusõlme töö puudutab peaaegu alati ka naabreid või teisi kasutajaid.

• Helistate või jätate päringu – küsime asukoha, sõlme tüübi ja probleemi
• Lepime kokku aja ja ütleme, kui kauaks vesi suletakse
• Meister tuleb kohale, vaatab sõlme üle ja kinnitab töömahu enne alustamist
• Vee sulgemine, demontaaž, uue armatuuri ja arvesti paigaldus
• Survestamine, lekkekontroll ja töökoha koristus
• Näitude fikseerimine ja fotod, juhised edasiseks teavitamiseks
• Korrektne arve ja garantii tehtud tööle ning paigaldatud materjalidele

Põhipiirkond on Tallinn ja Harjumaa. Töötame kõigis Tallinna linnaosades – Lasnamäel, Mustamäel, Õismäel, Kesklinnas, Põhja-Tallinnas, Kristiines, Nõmmel, Pirital ja Haaberstis – ning Harjumaa valdades: Viimsi, Rae, Kiili, Saue, Saku, Harku, Jõelähtme, Maardu, Keila ja mujal.

Tallinna vanemates paneelmajades on mõõdusõlmed sageli algupärase armatuuriga, kus sulgeventiil on kinni kiilunud ja filter puudub. Neis majades on kõige mõistlikum vahetada arvesti ja armatuur korraga – vastasel juhul murdub vana liide niikuinii esimese vahetuse käigus.

Uuemates kortermajades ja Harjumaa eramajades on olukord teine: sõlmed on tehniliselt korras, kuid vajavad taatlusaja saabudes arvesti vahetust ning aeg-ajalt filtri puhastust. Neid töid teeme kiiresti ja plaanipäraselt.

Avariiväljakutsel – kui mõõdusõlm lekib või kraan ei sulgu – jõuame Tallinnas kohale tavaliselt 30–60 minutiga ja Harjumaal 1–2 tunniga. Avariiteenus töötab ööpäevaringselt.