Korteri veetorustiku vahetus
Külma- ja soojavee torustiku väljavahetus vannitoas, köögis ja WC-s koos uute sulgeventiilide ja ühendustega.
Vahetame ja remondime külma- ja soojaveetorustikku korterites, kortermajades, eramajades ja äripindadel. Leiame lekke, asendame amortiseerunud toru, uuendame sulgeventiilid ja ühendused ning anname tehtud tööle garantii. Tallinnas ja Harjumaal, vajadusel kogu Eestis.

Külma- ja soojavee torustiku väljavahetus vannitoas, köögis ja WC-s koos uute sulgeventiilide ja ühendustega.
Kortermaja külma- ja soojaveepüstikute ning tsirkulatsioonitoru uuendamine korrusest korruseni ühistu graafiku alusel.
Lekkiva toru, liitmiku, ventiili või ühenduskoha kiire lokaliseerimine ja remont ilma tarbetu lammutuseta.
Sissetuleva veetoru, veemõõdusõlme järgse torustiku, jaotuskollektori ja väliskraanide paigaldus ning vahetus.
Dispetšer vastab ööpäevaringselt. Peatame kahju leviku, lokaliseerime lekke ja sõidame välja ka öösel ning pühade ajal.
+372 58 024 476Veevarustuse torustik on hoone see osa, mille olemasolu märgatakse alles siis, kui midagi on juba katki. Erinevalt kanalisatsioonist töötab veetorustik pideva rõhu all, mis tähendab, et üks väike defekt ei anna endast märku aeglase ummistusena, vaid lekkena – ja leke levib majas kiiresti. Just seetõttu on veetorude vahetus töö, mida tasub planeerida enne avariid, mitte pärast seda.
ToruFix OÜ teeb veevarustuse torutöid Tallinnas ja Harjumaal nii korterites, kortermajades, eramajades kui ka äripindadel. Vahetame korteri sisese külma- ja soojaveetorustiku, uuendame kortermaja veepüstikuid, remondime lekkeid, asendame amortiseerunud sulgeventiile ja ehitame eramajja uue jaotustorustiku. Iga töö algab olemasoleva torustiku ülevaatusest ning lõpeb surve all kontrollimise ja korrektse üleandmisega.
Sellel lehel selgitame, millal veetorustiku vahetus on tegelikult vajalik, mille poolest erinevad tänapäeval kasutatavad materjalid, kuidas töö etapiviisiliselt kulgeb, mida peab arvestama korteriomanik, korteriühistu, eramaja omanik ja ärikliendi haldur ning kuidas hoida uus torustik aastakümneid töökorras. Tekst on kirjutatud praktikast, mitte kataloogist – need on olukorrad, mida meie meistrid näevad Tallinna ja Harjumaa objektidel iga nädal.
Veetorustik ei lagune järsku. Enne kui toru puruneb või liitmik lahti annab, on süsteem tavaliselt juba kuid või aastaid märku andnud. Kõige selgem signaal on korduv leke: kui sama toru või ühenduskoht on vaja lühikese aja jooksul mitu korda üle vaadata, ei ole tegemist juhusega, vaid materjali väsimusega. Punktremont on siis ainult ajapikendus.
Teine tunnus on vee kvaliteedi muutus. Kui hommikul kraani avades tuleb esimesena pruunikas või roostene vesi, on tsingitud terastoru sisepind korrodeerunud. Sama protsess vähendab järk-järgult läbimõõtu ja seetõttu ka survet – tüüpiline kaebus on, et duši all muutub vesi kuumaks või külmaks kohe, kui keegi teine kraani avab.
Kolmandaks tuleb torustik üle vaadata siis, kui sulgeventiilid ei tööta. Kui korteri peakraani ei saa lõpuni kinni keerata või ventiil hakkab pärast liigutamist tilkuma, on avarii korral kahju alati suurem, sest vett ei õnnestu kiiresti sulgeda. Vanad kuulkraanid ja vintventiilid tuleks vahetada juba enne torustiku uuendamist.
Neljas ja kõige mõistlikum ajastus on remont. Kui vannituba või köök läheb niikuinii lammutusse, on veetorustiku vahetus kordades odavam kui hiljem valmis viimistluse avamine. Sama loogika kehtib kortermajas: kui ühistu planeerib vannitubade või trepikoja renoveerimist, tuleb püstikute seisukord hinnata enne tööde algust.
Materjali valik ei ole maitseküsimus. See sõltub sellest, kas toru jääb nähtavale või seina, kui pikk on lõik, milline on vee temperatuur ja rõhk ning kas tegemist on korteri sisetorustiku, püstiku või eramaja jaotusega. Alljärgnevalt on kokku võetud need lahendused, mida Eesti objektidel reaalselt kasutatakse.
Ristsidemetega polüetüleentoru on tänapäeval kõige levinum lahendus korteri ja eramaja sisetorustikus. Toru on painduv, talub hästi temperatuurikõikumisi ega korrodeeru. Press-liitmikega ühendus tehakse spetsiaalse pressitangiga ning korrektselt pressitud liide on hooldusvaba – seda võib paigaldada ka seina või põranda sisse.
PEX-i suurim eelis on ühenduste arv: kollektorilt tarbijani viiakse toru üldjuhul katkematult, mis tähendab, et seina sisse ei jää ühtegi potentsiaalset lekkekohta. Just seepärast eelistame kollektorsüsteemi alati, kui torustik läheb viimistluse alla.
Metall-plasttoru on PEX-i ja alumiiniumkihi kombinatsioon. See hoiab painutatud kuju, mistõttu on seda mugav paigaldada nähtavale ja kitsastes šahtides. Sobib nii külmale kui soojale veele ning ühendatakse press-liitmikega.
Nähtava torustiku puhul on metall-plast sageli kõige puhtama tulemusega lahendus, sest toru ei looklema hakka ja kinnitused jäävad ühtlaseks.
Kortermajade püstikutes, katlamajades ja äripindadel kasutatakse sageli roostevabast terasest press-süsteemi. Selle eelis on mehaaniline tugevus, pikk eluiga ja tuleohutus – ühendust ei ole vaja joota, mis tähendab lahtise leegita paigaldust asustatud majas.
Roostevaba on kallim materjal, kuid ühiskasutuses olevas torustikus, mida ei saa iga paari aasta tagant avada, on see investeering, mis tasub end ära.
Vasktoru on jätkuvalt kvaliteetne lahendus, eriti nähtavas torustikus ja tehnoruumides, kuid nõuab oskuslikku jootmist ja on hinnalt kallim. Tsingitud terastoru on vanades majades levinud algne materjal, mida me uue torustiku ehitamisel enam ei kasuta: selle sisepind korrodeerub, läbimõõt väheneb ja keerme kohad hakkavad aja jooksul lekkima.
Kui vanas majas on osa torustikust veel tsingitud teras, ei ole mõistlik siduda uut PEX-i vana terase külge pikaks ajaks – üleminekukoht muutub tavaliselt järgmiseks probleemiks. Sellisel juhul soovitame lõigu terves ulatuses uuendada.
Enamik veevarustuse rikkeid taandub viiele-kuuele korduvale põhjusele. Kui põhjus on õigesti tuvastatud, on remont kiire ja odav. Kui ravitakse tagajärge, tuleb sama meister mõne kuu pärast tagasi.
Kõige sagedasem leke ei teki toru keskel, vaid liitekohas: keerme, muhvi, painduva ühendusvooliku või ventiili juures. Põhjuseks on tavaliselt vale paigaldus, kulunud tihend või vibratsioon. Painduvad ühendusvoolikud on eraldi riskikoht – nende tegelik eluiga on umbes viis kuni kaheksa aastat, kuid neid vahetatakse harva.
Kui veearvesti näit liigub ka siis, kui vett ei tarbita, või kui seinal on püsiv niiskuseplekk ilma nähtava veeta, on tegemist peidetud lekkega. Sellisel juhul tuleb leke enne lammutust lokaliseerida – meil on selleks lekkeotsingu teenus, mis säästab tavaliselt rohkem kui see maksab.
Surve langus võib tulla ummistunud aeraatorist, kinni kasvanud terastorust, osaliselt suletud ventiilist või maja peasõlme probleemist. Diagnoos algab alati kõige lihtsamast otsast: kui surve on nõrk ainult ühes kraanis, ei ole süüdi torustik.
Kolksuv heli kraani sulgemisel tähendab rõhulööki, mis lühendab liitmike eluiga. Põhjus on tavaliselt halvasti kinnitatud toru või puuduv löögisummuti. Probleem on lahendatav kinnituste korrastamise ja summuti paigaldusega, mitte torustiku vahetusega.
Kui sooja vee ootamine võtab minuteid, on tsirkulatsioon kas puudu või ei tööta. Kortermajas on põhjus enamasti tsirkulatsioonitorustikus või valesti reguleeritud ventiilides, eramajas puuduvas tsirkulatsiooniringis.
Korteris tähendab veetorustiku vahetus tavaliselt kolme asja: uus külma- ja soojavee jaotus alates püstikust või veemõõdusõlmest, uued sulgeventiilid ning uued ühendused seadmeteni – valamu, WC, vann või dušš, pesumasin ja nõudepesumasin.
Töö algab ülevaatusest: vaatame, kus paikneb korteri sulgeventiil, millises seisus on püstik ja kas torustik on kavas jätta nähtavale või peita. Sellest sõltub nii materjal kui ka maht. Nähtav torustik on odavam ja hiljem lihtsam hooldada, peidetud torustik on visuaalselt puhtam, kuid nõuab kollektorsüsteemi ja katkematuid torusid.
Enamikus Tallinna korterites on ühe vannitoa ja köögi torustiku vahetus ühe kuni kahe tööpäeva töö, kui lammutus ja viimistlus ei ole meie teha. Vesi on kinni ainult osa sellest ajast – planeerime katkestuse võimalikult lühikeseks ja teavitame sellest ette, sest püstiku sulgemine puudutab tavaliselt ka naabreid.
Vanades majades on eraldi teema üleminek püstikult. Kui püstik on tsingitud teras ja jääb esialgu vahetamata, teeme ülemineku korrektsete liitmikega ja jätame ventiili sellisesse kohta, kust see on hiljem ligipääsetav. See on väike detail, mis järgmise remondi ajal säästab palju tööd.
Püstik on maja ühine osa ja selle vahetus puudutab korraga mitut korterit. Seetõttu on ühistu töö puhul kõige olulisem osa mitte torulukksepa käsi, vaid ettevalmistus: ligipääs korteritesse, ajakava, teavitus ja kokkulepe selles, kus lõpeb ühistu vastutus ja algab korteriomaniku oma.
Praktikas käib töö nii, et püstik vahetatakse korrusest korruseni ühe vertikaali kaupa. Iga korteri juures on vaja avada šaht või kastikonstruktsioon, demonteerida vana toru ja paigaldada uus koos korteri sulgeventiiliga. Kui korterisse ei pääse, jääb sellel korrusel püstik vahetamata ja töö tuleb hiljem uuesti planeerida – see on kõige sagedasem põhjus, miks ühistu projekt venib.
Soovitame ühistul vahetada korraga külmavee-, soojavee- ja tsirkulatsioonitoru. Ühe toru kaupa tegemine tähendab, et šaht avatakse ja suletakse mitu korda, mis on kokkuvõttes kallim ja elanike jaoks tülikam.
Koostame ühistule kirjaliku hinnapakkumise, mille saab esitada üldkoosolekul, ja lepime kokku tööde graafiku, mis arvestab elanike päevakavaga. Regulaarse koostöö puhul sobib ka hooldusleping, mille raames vaatame maja tehnosüsteemid perioodiliselt üle.
Eramajas algab veevarustus liitumispunktist või puurkaevust ning liigub läbi veemõõdusõlme, filtri ja vajadusel hüdrofoori maja jaotusesse. Iga selle ahela osa mõjutab teist: kui filter on ummistunud, näib probleem torustikus, kuigi torustik on korras.
Uue või renoveeritava maja puhul ehitame torustiku kollektorsüsteemina – tehnoruumis on jaotuskollektor, kust iga tarbija saab oma katkematu toru. See lahendus lubab ühe kraani vett sulgeda ilma kogu maja veeta jätmata ja vähendab lekkeriski miinimumini, sest seina sisse ei jää ühendusi.
Vanemas eramajas on tavalisim töö tsingitud terastorustiku väljavahetus ja külmumisohtlike lõikude ümberehitus. Külmumine on Eesti kliimas reaalne risk kõikjal, kus toru läbib soojustamata ruumi, garaaži, tuulekoda või roomamisruumi. Sellised lõigud tuleb kas ümber tõsta, soojustada või varustada küttekaabliga.
Väliskraani puhul kehtib lihtne reegel: sellel peab olema eraldi siseruumis asuv sulgeventiil ja tühjendusvõimalus, muidu on esimene tugev pakane kraani ja toru jaoks viimane.
Äripinnal on veevarustuse töö puhul kaks lisatingimust, mida kodus ei ole: tööd ei tohi segada teenindust ja veekatkestus peab mahtuma täpselt kokkulepitud aknasse. Seetõttu planeerime kaubandus- ja toitlustuspindadel töid tihti õhtusesse või öisesse aega ning valmistame kõik sõlmed ette enne vee sulgemist.
Köögi- ja tootmispindadel on koormus torustikule oluliselt suurem kui kodus. Kasutame seal tugevamaid materjale, paigaldame igale seadmele eraldi sulgeventiili ja jätame torustiku võimaluse korral hooldatavaks – nii ei nõua üks rikkis segisti terve köögi seiskamist.
Büroohoones on kõige sagedasem töö sanitaarsõlmede torustiku uuendamine renoveerimise käigus ja vanade ühendusvoolikute väljavahetus. Väljastame korrektse arve ja tööde ülevaate, mis sobib esitamiseks nii haldusfirmale kui ka kindlustusele.
Veeavarii puhul on määrav aeg. Enne kui meister kohale jõuab, saab iga inimene teha kolm asja, mis vähendavad kahju kordades.
Esiteks sulge vesi. Korteris on peakraan tavaliselt vannitoa või WC šahtis, eramajas veemõõdusõlme juures. Kui ventiili ei õnnestu sulgeda, tuleb sulgeda maja peakraan – kortermajas on see keldris ja selle asukoht tasub teada juba enne avariid.
Teiseks lülita välja elekter piirkonnas, kuhu vesi valgub, kui vesi on jõudnud pistikute, valgustite või elektrikilbi lähedale. Kolmandaks teavita naabreid allpool ja tee kahjustustest fotod – neid on hiljem kindlustusele vaja.
Meie dispetšer vastab ööpäevaringselt ja Tallinnas jõuame avariiväljakutsele tavaliselt 30–60 minutiga, Harjumaal 1–2 tunniga. Avariibrigaad peatab lekke, teeb ajutise või lõpliku remondi ning lepib kokku, mis osa torustikust vajab plaanilist väljavahetust.
Selge protsess on põhjus, miks torutöö ei muutu lõputuks ehituseks. Meie töö on jaotatud kuueks etapiks ja kliendi jaoks on igal etapil arusaadav tulemus.
Vaatame torustiku üle, tuvastame materjali, mõõdame surve ja hindame, milline osa vajab vahetust ning milline püsib. Peidetud lekke korral kasutame lekkeotsingut, et vältida tarbetut lammutust.
Pakume välja lahenduse koos materjalivalikuga ja anname hinnangu mahule ning ajakulule. Suuremate tööde ja ühistu objektide puhul esitame kirjaliku pakkumise.
Katame pinnad, valmistame sõlmed ette ja lepime kokku, millal ja kui kauaks vesi suletakse. Kortermajas teavitame katkestusest ette.
Eemaldame vana torustiku, paigaldame uue toru, liitmikud, kinnitused ja sulgeventiilid ning ühendame tarbijad. Peidetud torustiku puhul vormistame ühendused nii, et seina ei jää ühtegi liidet.
Täidame süsteemi, kontrollime seda surve all, õhutame ja veendume, et ükski liide ei tilgu ning surve püsib. Alles pärast seda suletakse konstruktsioonid.
Koristame töökoha, viime vana torustiku ära, selgitame süsteemi tööd ja ventiilide asukohti ning väljastame arve koos garantiiga.
Veetöö hind ei sõltu ainult toru meetritest. Kõige suurem mõju on ligipääsul: nähtaval torustikul tehtav töö on kordades kiirem kui seina või kastikonstruktsiooni sisse peidetud torustiku vahetus, mis nõuab avamist ja hiljem taastamist.
Teine tegur on tarbijate arv – iga valamu, WC, vann, pesumasin ja boiler tähendab eraldi ühendust ja ventiili. Kolmas on materjal: PEX, metall-plast, roostevaba ja vask erinevad hinnalt ja paigaldusajalt. Neljas on tööaeg: avariiväljakutse öösel või pühade ajal on tariifilt kallim kui plaaniline tööpäevane visiit.
Anname hinnangu enne töö algust ja kui maht töö käigus muutub, räägime sellest läbi, mitte ei esita üllatust arvel. Kehtiv tunnihind ja tüüptööde hinnad on kirjas hinnakirjas – see leht ei muuda hindu, vaid selgitab, mis neid mõjutab.
Uus torustik ei vaja palju hoolt, kuid mõned lihtsad harjumused pikendavad selle iga oluliselt ja hoiavad ära enamiku avariidest.
Keera sulgeventiile paar korda aastas läbi – ventiil, mida kunagi ei liigutata, kipub avarii hetkel kinni jääma. Vaheta painduvad ühendusvoolikud välja umbes iga viie kuni kaheksa aasta tagant, isegi kui need ei leki. Kontrolli aeg-ajalt pesumasina ja nõudepesumasina ühendusi ning boileri kaitseklappi.
Kui lahkud kodust pikemaks ajaks, sulge peakraan. See on tasuta kindlustus: enamik suuri veekahjusid tekib just siis, kui kodus pole kedagi, kes lekke õigel ajal märkaks.
Jälgi veearvesti näitu. Kui näit liigub ajal, kui keegi vett ei kasuta, on süsteemis leke – mida varem see leitakse, seda odavam on remont.
Teeme santehnilisi töid Tallinnas ja Harjumaal iga päev ning veevarustus on üks meie põhivaldkondi. See tähendab, et enamik olukordi, mida objektil näeme, on meile tuttavad ja lahendus ei sünni katsetamise teel.
Meie meistritel on kaasas pressitangid, lekkeotsingu vahendid ja levinumad liitmikud, mistõttu õnnestub suur osa töid lõpetada ühe visiidiga. Kui töö vajab ettevalmistust või materjali tellimist, ütleme seda kohe, mitte pärast lammutust.
Anname garantii nii tehtud tööle kui paigaldatud materjalidele ja väljastame korrektse arve, mis sobib esitamiseks korteriühistule, haldusfirmale või kindlustusseltsile. Dispetšer vastab ööpäevaringselt ka nädalavahetustel ja riigipühadel.
Põhipiirkond on Tallinn ja Harjumaa. Tallinnas teenindame kõiki linnaosi – Kesklinn, Lasnamäe, Mustamäe, Õismäe ja Haabersti, Kristiine, Põhja-Tallinn, Pirita ja Nõmme – ning igal piirkonnal on oma tüüpiline hoonestus, mis mõjutab tööd.
Nõukogudeaegsetes paneelmajades Lasnamäel ja Mustamäel on tavalisim töö tsingitud terastorustiku ja püstikute uuendamine kitsas šahtis. Kesklinna ja Põhja-Tallinna vanades kivi- ja puumajades on torustik sageli mitmes kihis ümber ehitatud ning enne tööd tuleb selgeks teha, kust toru tegelikult kulgeb. Nõmmel, Pirital ja Harjumaa eramurajoonides on põhirõhk maja jaotustorustikul, tehnoruumil ja külmumisriskiga lõikudel.
Harjumaal teenindame muu hulgas Sauet, Laagrit, Keilat, Sakut, Kiilit, Viimsit, Maardut, Jürit, Koset, Kehrat ja Paldiskit. Kaugemad Eesti piirkonnad on samuti võimalikud kokkuleppel – suuremate objektide ja plaaniliste tööde puhul sõidame välja üle Eesti.
Oleme 24/7/365 kõikjal Tallinnas ja Harjumaal.
Tuleme kohale kiiresti ja lahendame probleemi kohapeal.
Teeme tööd korrektselt ja anname garantii.
Selge hinnainfo enne tööde algust, üllatusi ei tule.
Aitame vormistada kahjujuhtumeid kindlustusseltsidele.
Helista või kirjuta – kirjelda probleemi paari lausega.
Ütleme tunnihinna ja eeldatava mahu enne kohalesõitu.
Tallinnas tavaliselt 30–60 minutiga, oma tehnika ja varuosadega.
Teeme töö, kontrollime süsteemi ja anname garantii.
Varjatud vee- ja küttelekke asukoha tuvastamine termokaamera ja survetestiga ilma tarbetu lammutuseta.
lekkeotsingSooja vee lahendus: uue boileri paigaldus, vana vahetus, kaitseklapp ja paisupaak.
boileri paigaldusMuud santehnilised tööd korteris, kortermajas, eramajas ja äripinnal.
torutööd ja torumeesKui veetoru on juba purunenud, alusta avariiabist – dispetšer vastab ööpäevaringselt.
toruavarii 24/7Veemõõdusõlme ja arvestiga seotud tööd ning taatlemise nõuded.
veearvesti paigaldusPeidetud lekke lokaliseerimine enne seina või põranda avamist.
lekkeotsingKui remondi käigus uuendatakse ka äravoolutorustik ja püstikud.
kanalisatsioonitorude vahetusPüstikute plaaniline uuendamine ja maja tehnosüsteemide hooldus graafiku alusel.
korteriühistu hoolduslepingÜhe vannitoa ja köögi torustiku vahetus võtab tavaliselt ühe kuni kaks tööpäeva, kui lammutus ja viimistlus ei ole meie teha. Vesi on suletud ainult osa sellest ajast ja katkestuse aja lepime eelnevalt kokku.
Kui torustik on nähtav või asub kastikonstruktsioonis, siis jah. Seina või põranda sisse valatud torustiku puhul on avamine vältimatu, kuid lekkeotsinguga saab piirata avatavat ala minimaalse lõiguni.
Peidetud torustiku puhul soovitame PEX-toru kollektorsüsteemis, sest siis ei jää seina ühtegi liidet. Nähtava torustiku puhul sobib hästi ka mitmekihiline metall-plasttoru press-liitmikega.
Teeme mõlemat. Kui torustik on üldiselt korras ja tegemist on ühe liitekoha või ventiiliga, teeme punktremondi. Kui sama lõik lekib korduvalt, on vahetus pikas plaanis odavam ja ütleme seda ausalt.
Kasutame lekkeotsingu meetodeid: rõhukontroll, kuulamine ja niiskuse mõõtmine, vajadusel termokaamera. Eesmärk on lokaliseerida leke enne lammutust, et avada ainult vajalik koht.
Üldjuhul on püstik maja ühine osa ja kuulub ühistu vastutusalasse, korteri sisene torustik alates sulgeventiilist on korteriomaniku vastutusel. Täpne piir tuleneb ühistu kokkulepetest ja selgitame selle enne töö algust.
Jah. Kasutame press-tehnoloogiat, mis ei nõua lahtist leeki, ning planeerime töö korrusekaupa nii, et veekatkestus jääks võimalikult lühikeseks.
Veemõõdusõlme torustikku ja ventiile uuendame torutööde käigus. Arvesti paigaldust ja taatlemist puudutavad tööd on kirjeldatud eraldi lehel, kus on ka nõuded plommimisele.
Sulge peakraan, lülita ohupiirkonnas elekter välja ja helista meie dispetšerile. Avariiteenus töötab 24/7 ja Tallinnas jõuame kohale tavaliselt 30–60 minutiga.
Jah, alati. Süsteem täidetakse, õhutatakse ja kontrollitakse surve all enne konstruktsioonide sulgemist. Ilma survekontrollita me tööd üle ei anna.
Kõige sagedamini on põhjus korrodeerunud tsingitud terastorustik või boileri seisukord. Kui rooste tuleb ainult sooja veega, tuleb esmalt kontrollida boilerit, kui mõlemaga, siis torustikku.
Jah, anname garantii nii tehtud tööle kui ka meie paigaldatud materjalidele ning väljastame korrektse arve, mis sobib esitamiseks ühistule või kindlustusele.
Põhipiirkond on Tallinn ja Harjumaa, sealhulgas Saue, Laagri, Keila, Saku, Kiili, Viimsi, Maardu ja Jüri. Suuremate objektide puhul sõidame kokkuleppel välja kogu Eestis.
Sõidame välja kogu Eestis. Avariitööd ööpäevaringselt, 7 päeva nädalas.
