ToruFix OÜ logo
Helista
+372 58 024 476
ESTRUSENG

Blogi

Praktilised soovitused torustike, kütte, ummistuste ja avariiolukordade kohta – kogemus Tallinna ja Harjumaa objektidelt.

Artiklid

Kõik blogipostitused

KanalisatsioonJuhend

Kust tuleb kanalisatsiooni lõhn kodus – täielik ülevaade põhjustest

Kanalisatsiooni halb lõhn tekib peaaegu alati siis, kui kanalisatsioonigaas pääseb torustikust eluruumi. Enamasti on põhjuseks kuivanud või vale sifoon, ummistuse tõttu tekkinud sete, halvasti töötav ventilatsioonipüstik või lekkiv ühendus – ja igal neist on oma äratuntav muster.

Loe lähemalt
KanalisatsioonTalvehooaeg

Miks kanalisatsioonitorud talvel külmuvad ja kuidas seda ennetada?

Lühike vastus: kanalisatsioonitorud külmuvad talvel enamasti seetõttu, et reovesi liigub torus liiga aeglaselt või harva, toru on paigaldatud liiga madalale või on soojustamata lõik õues, keldris või tuulise seina taga. Erinevalt veevarustustorust ei ole kanalisatsioonitoru all pidevat survet, mis vett liigutaks – seetõttu piisab väiksematki takistusest, et vesi jääks seisma ja külmaga jäätuks.

Loe lähemalt
KanalisatsioonJuhend

Miks kanalisatsioon teeb pärast vee laskmist lurisevat häält?

Lurisev või mulisev heli kanalisatsioonist tekib peaaegu alati õhurõhu kõikumisest torustikus – vesi ei saa vabalt liikuda ilma, et sellele järgneks õhk, ja kui see õhu liikumistee on kitsendatud, tekib mulisemine sifoonides. Kõige sagedasem põhjus on ummistunud või vigane ventilatsioonipüstik, järgnevad osaline ummistus torus ja rikkis vaakumklapp.

Loe lähemalt
TorustikJuhend

Kuidas mõjutab rasv ja õli kanalisatsioonitorude seisukorda?

Lühike vastus: rasv ja õli ei lahustu vees, vaid jahtudes tahkuvad ja kleepuvad toru seinte külge, moodustades kihi, mis seob endaga juukseid, toidujääke ja pesuvahendite jääke. Aja jooksul kasvab sellest paks ladestus, mis kitsendab toru läbimõõtu, tekitab käärimisest lõhna ja lõpuks ummistab torustiku täielikult.

Loe lähemalt
KanalisatsioonJuhend

Kuidas hinnata vanade malmist kanalisatsioonitorude seisukorda?

Lühike vastus: malmist kanalisatsioonitorud kuluvad seestpoolt korrosiooni ja sette tõttu, mille tagajärjel toru sisepind muutub konarlikuks, läbimõõt aheneb ja lõpuks tekivad praod või läbiroostetamised. See on loomulik vananemisprotsess, mitte paigaldusviga, ja enamikus nõukogude ajal ehitatud kortermajades jõuab torustik oma eluea lõppu 40–60 aasta vanuselt.

Loe lähemalt
KanalisatsioonJuhend

Kuidas valida õige läbimõõduga kanalisatsioonitoru?

Lühike vastus: kanalisatsioonitoru läbimõõt valitakse selle järgi, milline seade sellega ühendatakse, mitte tunde järgi. Valamu ja pesumasin vajavad DN40–50, WC-poti äravool DN110, majaühendus ja püstik enamasti DN110 (suuremates majades DN160). Liiga suur toru on peaaegu sama probleem kui liiga väike, sest vesi ei suuda seda ise puhtaks uhtuda.

Loe lähemalt
KanalisatsioonJuhend

Miks WC-poti vesi tõuseb pärast loputamist liiga kõrgele?

Lühike vastus: kui WC-poti vesi tõuseb pärast loputamist tavapärasest kõrgemale ja langeb siis aeglaselt tagasi, on äravoolutorus – kas poti enda lõksus, harutorus või üldpüstikus – osaline takistus, mis piirab vee vaba läbipääsu. Kõrgus ja kiirus, millega vesi tagasi langeb, annavad juba enne torumehe tulekut olulise vihje, kus probleem asub.

Loe lähemalt
SanitaartehnikaJuhend

Miks WC-pott töötab halvasti pärast remonti või paigaldust?

Kui WC-pott hakkas halvasti töötama kohe pärast remonti või uue poti paigaldust, on põhjuseks peaaegu alati paigaldusviga, mitte juhuslik ummistus. Kõige sagedamini on süüdi vale kalle või ühenduse nurk, torusse jäänud ehitusprügi, sifooni asemel silikooniga tihendatud liitekoht või valesti reguleeritud loputuskast.

Loe lähemalt
KanalisatsioonJuhend

Miks vannitoas tekib kanalisatsioonilõhn just hommikuti?

Lühike vastus: hommikune kanalisatsioonilõhn tekib enamasti seetõttu, et öösel jääb torustik pikaks ajaks liikumatuks – vesilukud jahtuvad ja väheke aurustuvad, ventilatsioon töötab öösel loiumalt ning hommikuse tipptunni järsk veekasutus tekitab torustikus rõhukõikumisi, mis suruvad kogunenud gaasi tagasi ruumi. Tegemist ei ole tavaliselt uue rikkega, vaid olemasoleva nõrga koha avaldumisega just kindlal kellaajal.

Loe lähemalt
SanitaartehnikaJuhend

Kuidas hooldada sifooni ja vältida ebameeldivaid lõhnu?

Lühike vastus: sifooni tuleb regulaarselt puhastada, sest selle U-kujulisse ossa koguneb aja jooksul rasva, juukseid ja seepijääke, mis tekitavad lõhna ja aeglustavad äravoolu. Enamiku sifoonitüüpe saab lahti võtta ja puhastada käsitsi 10–15 minutiga, ilma keemiliste vahendite ja spetsialistita.

Loe lähemalt
SanitaartehnikaJuhend

Miks köögivalamu all olevad torud hakkavad lekkima?

Lühike vastus: köögivalamu all lekivad torud enamasti seetõttu, et sifooni mutter on lahti tulnud, kummitihend on kulunud, painduv veevoolik on pragunenud või segisti alus lekib. Sagedasem põhjus on lihtsalt aja jooksul lõtvunud liitekoht, mitte toru enda purunemine. Enamiku juhtudest saab ise diagnoosida taskulambi ja kuiva paberi abil, kuid korduva või suurema lekke korral tasub kutsuda torumees, et vältida kapi ja alumiste korruste kahjustusi.

Loe lähemalt
SanitaartehnikaJuhend

Kuidas valida korterisse õige sifoon ja äravoolusüsteem?

Lühike vastus: korterisse tuleb sifooni valides arvestada kolme asjaga — kappmööbli sügavus (madala kapi alla sobib lamesifoon), äravooluava läbimõõt (kraanikausil 32 mm, pesumasinal ja vannil 40 mm, WC-l 50–110 mm) ning vesiluku piisav sügavus, et vältida kanalisatsioonilõhna. Korterelamus tasub lisaks jälgida püstiku vaakumolusid, mis võivad vesiluku tühjaks tõmmata.

Loe lähemalt
VeevarustusJuhend

Miks veetorud teevad vee avamisel tugevat müra?

Lühike vastus: veetorude müra tekib enamasti veelöögist (kraani kiire sulgemine tekitab survelaine), lõtvunud kinnitustest, mis lasevad torul vibreerida, kulunud kraanikassetist, mis vilistab, või õhust torustikus. Osa põhjuseid saab kõrvaldada ise – näiteks kraani tihendi vahetusega –, aga korduva veelöögi või valest survest tingitud müra puhul on vaja veelöögisummutit, rõhualandajat või torude ümberkinnitamist, mille teeb torumees.

Loe lähemalt
VeevarustusJuhend

Miks külm vesi muutub kraanist tulles kollakaks või pruunikaks?

Lühike vastus: kollane või pruunikas külm vesi tuleneb enamasti roostest ja rauasettest, mis on vanades terastorudes või ühisveevärgi torustikus aja jooksul kogunenud. Kui survet võrgus muudetakse (tuletõrjevee võtmine, remonditööd, avarii naabruses) või vesi on kraanis pikalt seisnud, keerleb sete üles ja jõuab kraani. Eramajas kaevuveega on põhjuseks tihti liigne raud ja mangaan vees endas. Enamasti pole tegu ägeda terviseohuga, kuid pikaajaline kollane vesi näitab, et torustikus või veevärgis on probleem, mida ei tasu ignoreerida.

Loe lähemalt
VeevarustusJuhend

Miks veesurve kogu korteris kõigub ööpäeva jooksul?

Lühike vastus: veesurve kõikumine korteris tuleneb enamasti tarbimise tipptundidest (hommik, õhtu), korruse kõrgusest ja püstiku rõhukadudest, kortermaja survetõstepumba tööst või linnavõrgu rõhu muutustest. Kohalikud põhjused, mida saab ise kontrollida, on ummistunud aeraator, segisti filter või osaliselt suletud sulgeventiil. Kui probleem puudutab kogu maja või mitut korterit, on tegemist ühistu või vee-ettevõtte teemaga.

Loe lähemalt
VeevarustusTalvehooaeg

Kuidas kaitsta veetorusid külmumise eest eramajas?

Lühike vastus: veetorude külmumise vältimiseks eramajas tuleb toru paigutada külmumissügavusest allapoole või soojustada piisava paksusega materjaliga, kriitilistes kohtades (vundamendi läbiviik, garaaž, pööning, väliskraan) kasutada küttekaablit ning hoida hoones ja külmades ruumides miinimumtemperatuuri ka siis, kui maja on ajutiselt tühi. Hooajalise maja puhul on kõige kindlam viis torustik enne pikemat pausi täielikult veest tühjendada.

Loe lähemalt
VeevarustusJuhend

Millised märgid näitavad, et vanad veetorud on eluea lõpus?

Lühike vastus: kui lekked korduvad mitmes kohas, vesi on roostekarva, veesurve on aastate jooksul selgelt langenud ja torudel on näha korrosiooni või niiskusjälgi seinal, ei tasu enam üksikuid kohti lappida — mõistlikum on kaaluda torustiku täielikku renoveerimist.

Loe lähemalt
VeevarustusJuhend

Miks vanad toruliitmikud hakkavad aastate jooksul tilkuma?

Lühike vastus: toruliitmiku leke tekib kõige sagedamini lahtitulnud või vananenud keermeliitest, kõvenenud kummitihendist, korrosioonist erinevate metallide kokkupuutel, vale pressimisega press-liitmikust või temperatuurimuutustest tingitud materjali väsimusest. Väike tilkumine tundub tühine, kuid see viitab liite terviklikkuse kadumisele ja tähendab, et probleem üldjuhul ainult süveneb.

Loe lähemalt
KüteJuhend

Miks radiaatorisse koguneb õhk ja kuidas see mõjutab kütmist?

Lühike vastus: õhk koguneb radiaatorisse peamiselt süsteemi täitmisel, lisavee lisamisel, mikrolekete või korrosiooni käigus tekkiva vesiniku tõttu ning halvasti töötava automaatse õhueraldi korral. Õhumull jääb radiaatori ülaossa, takistab kuuma vee ringlust ning radiaator jääb ülaosast külmaks, kuigi alaosa on soe. Probleemi lahendab lihtne õhutamine Mayevski kraani abil, kuid kui õhku tekib pidevalt uuesti, viitab see süsteemi lekkele või rõhuprobleemile, mida tuleb lasta spetsialistil kontrollida.

Loe lähemalt
KüteJuhend

Miks radiaator teeb töötamise ajal kolisevat või praksuvat häält?

Lühike vastus: enamasti tekitab radiaatori kolin või praksumine metalli soojuspaisumine, mis hõõrdub kinnituste või toru vastu, aga põhjuseks võib olla ka vale ventiili paigaldus, liiga suur pumba kiirus, mustus radiaatoris või veelöök küttesüsteemis. Heli iseloom aitab põhjuse kindlaks teha.

Loe lähemalt
KüteJuhend

Miks küttesüsteemi rõhk talvel pidevalt muutub?

Lühike vastus: küttesüsteemi rõhk kõigub talvel peamiselt seetõttu, et külm ilm paneb süsteemi rohkem tööle — vesi soojeneb ja jahtub sagedamini, mis muudab rõhku paisumisanuma kaudu. Väiksem kõikumine (0,2–0,3 baari) on normaalne, kuid pidev langus viitab tavaliselt õhule süsteemis, lekkele või paisumisanuma probleemile, ning pidev tõus liigsele veekogusele või kinnisele paisumisruumile.

Loe lähemalt
KüteJuhend

Kuidas mõjutab küttesüsteemi mustus ja sete küttekulusid?

Lühike vastus: küttesüsteemi sisse koguneb aja jooksul roostest tekkiv magnetiit ehk must muda, katlakivi ja muu mustus, mis ladestub radiaatorite põhja, torude käänakutesse ja katla soojusvahetisse. See sete toimib soojusisolaatorina, halvendab vee ringlust ning sunnib katelt ja pumpa rohkem tööd tegema, mis suurendab küttekulusid isegi 10–20% võrra ja lühendab seadmete eluiga. Lahenduseks on süsteemi loputus, magnetfiltri paigaldus ja inhibiitori kasutamine.

Loe lähemalt
PõrandaküteJuhend

Miks kogu põrandakütte süsteem soojeneb ebaühtlaselt?

Lühike vastus: põrandaküte soojeneb ebaühtlaselt kõige sagedamini seetõttu, et jaotuskapi ringid on omavahel tasakaalustamata, mõnda ringi on jäänud õhk, ringide pikkused erinevad liialt, termostaadi andur või ajam on rikkis, tsirkulatsioonipump ei anna piisavat survet või ruumi soojustus ja põrandakatte omadused segavad ühtlast soojuse jaotumist. Enamikku neist põhjustest saab enne spetsialisti kutsumist ise kontrollida.

Loe lähemalt
KüteJuhend

Kui kaua kestab kortermaja küttetorustik ja millest sõltub selle eluiga?

Lühike vastus: kortermaja küttetorustiku eluiga jääb tavaliselt 25–50 aasta vahele, sõltuvalt materjalist — terastorud kestavad üldjuhul 25–40, vasktorud 40–50 ja tänapäevased plasttorud tootja andmetel 30–50 aastat. Tegelik eluiga sõltub aga vähem materjalist endast ja rohkem sellest, milline on küttevee kvaliteet, kas süsteemi pääseb hapnikku, kui hästi torustikku on hooldatud ning millised on olnud vee ringlemise tingimused aastate jooksul.

Loe lähemalt
BoilerJuhend

Miks boileri kuum vesi saab tavapärasest kiiremini otsa?

Lühike vastus: kui boileri kuum vesi saab tavapärasest kiiremini otsa, on kõige levinumad põhjused katlakivi kogunemine kütteelemendile (mis pikendab soojenemisaega ja vähendab tegelikku mahtuvust), rikkis termostaat (mis lülitab kütte liiga vara välja või ei hoia seatud temperatuuri), lekkiv või katki segisti-ventiil, mis segab külma vett kuuma hulka, samuti liiga madalale seatud temperatuur või lihtsalt boileri maht, mis ei vasta enam leibkonna tegelikule veekulule. Täpne põhjus selgub tavaliselt lihtsa kontrolli või mõõtmise teel.

Loe lähemalt
BoilerJuhend

Miks boiler teeb vee soojendamisel pragisevat või susisevat häält?

Lühike vastus: boiler teeb häält enamasti seetõttu, et küttekehale ja paagi põhja on kogunenud katlakivi või sete, mille sisse ja alla jäävad veemullid keevad kütmise ajal ning tekitavad pragisevat või susisevat heli — sarnaselt vee keetmisele kivise põhjaga potis. Harvem põhjustavad häält torude soojuspaisumine, veelöök torustikus või kõrge rõhu korral avanev ohutusventiil. Enamasti pole tegu kohese ohuga, kuid pikaajaline katlakivi kogunemine kahjustab küttekeha ja tõstab elektritarbimist.

Loe lähemalt
BoilerJuhend

Kuidas mõjutab vee kvaliteet elektriboileri tööiga?

Lühike vastus: vee kvaliteet mõjutab elektriboileri tööiga otseselt, sest kare ehk kõrge kaltsiumi- ja magneesiumisisaldusega vesi tekitab kütteelemendile ja paagi seintele katlakivi, mis vähendab soojusülekannet, koormab kütteelementi üle ja kiirendab magneesiumanoodi kulumist. Raua- ja kloriidisisaldus omakorda soodustavad paagi sisepinna korrosiooni. Õige hooldusintervall, sobiv paagi materjal ja vajadusel veefilter pikendavad boileri eluiga tunduvalt.

Loe lähemalt
BoilerJuhend

Millised märgid näitavad, et boileri küttekeha vajab kontrollimist?

Lühike vastus: boileri küttekeha vajab kontrolli, kui vesi soojeneb tavapärasest aeglasemalt, elektriarve on ilma põhjuseta tõusnud, boiler teeb kuumutamise ajal krõbisevat või kolisevat heli, kaitselüliti (RCD) rakendub korduvalt, vesi on hägune, roostekarva või haiseb, boileri ümbrusest leiab niiskust või lekkejälgi, või kui anood ei ole aastaid vahetatud. Mitu neist märkidest korraga viitab kindlalt sellele, et küttekeha või selle ümbrus vajab spetsialisti ülevaatust.

Loe lähemalt
KanalisatsioonJuhend

Miks tasub vana kanalisatsioonitorustik enne remonti kaameraga üle kontrollida?

Lühike vastus: kanalisatsiooni kaamerauuring enne remonti näitab torustiku tegeliku seisukorra — praod, vajumised, puude juurte sissekasv, malmtorude korrosiooni ja vale kalde —, mida seintest ega põrandast läbi ei näe. See võimaldab planeerida remondi- või vahetustöid enne, kui vannituba, köök või põrand on juba lahti võetud, ja hoiab kokku nii raha kui aega.

Loe lähemalt
DiagnostikaJuhend

Kuidas tuvastatakse torustiku kahjustuse täpne asukoht ilma tarbetu lõhkumiseta?

Lühike vastus: lekke asukoha tuvastamine ilma lõhkumiseta käib kombineerides mitut meetodit — akustiline kuulamine leiab suruvee lekke heli järgi, termokaamera näitab niiskusest tingitud temperatuurierinevust, trassiotsing (jälgimisgaas või sondiga kaameraotsing) määrab toru täpse asukoha ja kahjustuse koha, niiskusandurid kinnitavad märja ala piirid ning survekatse aitab üldse kindlaks teha, kas leke on olemas. Õige meetodite järjekord säästab aega ja väldib asjatut lõhkumist.

Loe lähemalt
VeevarustusJuhend

Miks kraanist tuleb alguses pritsides vett?

Lühike vastus: kui kraanist tuleb pritsides vett, on peaaegu alati tegemist õhuga veetorustikus. Õhumull surub end koos veega läbi aeraatori ehk kraani otsaku, mistõttu vesi ei voola ühtlaselt, vaid pritsib, lögiseb ja sülitab. Kõige sagedamini juhtub see pärast veekatkestust, remonttöid torustikus, uue veemõõdiku paigaldust või kogu süsteemi täitmist pärast tühjendamist. Enamasti kaob nähtus mõne minuti või tunni jooksul iseenesest, kui õhk on torudest välja voolanud, kuid mõnikord viitab see ka ummistunud aeraatorile või suuremale probleemile survetõstepumbaga.

Loe lähemalt
JuhendJuhend

Miks veetorudele tekib kondensaat ja millal see võib olla probleem?

Lühike vastus: kondensaat veetorudel tekib siis, kui toru pind on ümbritsevast õhust külmem — näiteks külma vee torul —, mistõttu õhus sisalduv veeaur jahtub toru pinnal ja muutub veepiiskadeks, täpselt samamoodi nagu jäätud joogiklaas suvel higistab. Enamasti on tegu täiesti loomuliku füüsikalise nähtusega, mis ei tähenda leket ega toru riket. Probleemiks muutub kondensaat siis, kui vett koguneb pidevalt suurtes kogustes, see hakkab kahjustama ümbritsevaid materjale, tekitab hallitust või kui tegelikult on segamini aetud kondensaat ja tegelik veeleke.

Loe lähemalt
SuvilaJuhend

Kuidas vähendada veetorude külmumise riski tühjalt seisvas majas?

Lühike vastus: tühjalt seisvas majas on kõige kindlam viis veetorude külmumist vältida torustiku täielik tühjendamine ehk konserveerimine — vesi lastakse peakraanist kinni keeramise järel kõikidest torudest, boilerist ja sifoonidest välja. Kui maja ei ole võimalik täielikult tühjendada (näiteks käib seal aeg-ajalt keegi läbi), tuleb korraldada regulaarne kohapealne valve või kaugjärelevalve koos temperatuuriandurite ja häire funktsiooniga, sest tühjas majas ei märka keegi probleemi enne, kui kahju on juba tekkinud.

Loe lähemalt
RemontJuhend

Miks veetorude ühendused hakkavad pärast remonti lekkima?

Lühike vastus: kui veetoru ühendus lekib pärast remonti, on põhjuseks enamasti paigaldusprotsessis tehtud viga — puudulik survetest enne viimistluse sulgemist, valesti valitud pingutusmoment, kokkusobimatute materjalide segamine ühes liites või ehitusjärgne settimine, mille käigus vastvalminud konstruktsioonid ja torustik liiguvad millimeetreid, mis piisab tihendi lõtvumiseks. Erinevalt vanast, aastaid töötanud liitmikust ei ole värske ühenduse leke seotud kulumisega, vaid millegagi, mis läks paigalduse käigus valesti või jäi kontrollimata.

Loe lähemalt
VeevarustusJuhend

Kuidas mõjutab vana torustik joogivee kvaliteeti?

Lühike vastus: vana torustik mõjutab joogivee kvaliteeti eelkõige kolmel viisil — sisepinnale tekkinud korrosioon ja biokile annavad veele halva maitse ja lõhna, torumaterjalist (eriti vanadest tsingitud ja mõnedes kohtades ka pliid sisaldavatest ühendustest) võib vette lahustuda metalle üle lubatud piirnormi, ning seisev vesi vanas torustikus soodustab nii keemilist kui mikrobioloogilist saastumist. Ühekordne kerge maitseerinevus ei tähenda veel ohtu, kuid püsiv probleem tuleb kinnitada veeanalüüsiga ja vajadusel torustik uuendada.

Loe lähemalt
SegistidJuhend

Miks veevool ainult ühes kraanis muutub nõrgemaks?

Lühike vastus: kui veevool on nõrk ainult ühes kraanis, samas kui teistes kohtades kodus on kõik korras, on tegemist peaaegu alati selle konkreetse kraani probleemiga — mitte maja üldise veesurvega. Kõige sagedasem põhjus on ummistunud aeraator (kraani otsas olev võrguke), millele järgnevad segisti sisemine sõel, osaliselt suletud sulgeventiil, painduva ühendusvooliku ummistus või kulunud segisti kassett (kettaventiil). Enamiku neist saab kodus ise diagnoosida ja tihti ka ise parandada ilma torumeest kutsumata.

Loe lähemalt
SantehnikaJuhend

Miks segisti tilgub pärast vee sulgemist ja kuidas seda ise parandada?

Lühike vastus: kui segisti tilgub pärast kraani täielikku sulgemist, on enamasti süüdi kulunud või katlakiviga ummistunud keraamiline kassett, kahjustatud kummitihend või vahepuks — harvem ka liiga kõrge veesurve või vale paigaldus. Enamikul juhtudel piisab kasseti või tihendi vahetusest, mille saab ise ära teha põhitööriistade ja mõne euro eest ostetava varuosaga.

Loe lähemalt
JuhendJuhend

Kuidas valida kööki sobiv segisti?

Lühike vastus: sobiv köögisegisti valitakse valamu tüübi ja sügavuse järgi (kõrgus ja väljavoolu ulatus), keraamilise kasseti kvaliteedi järgi (pikk eluiga ja sujuv liikumine), materjali järgi (roostevaba teras või messing kroomitud pinnaga on kõige vastupidavamad), ning selle järgi, kas vajate väljatõmmatavat dušipead, nõudepesumasina eraldi ventiili või veefiltri ühendust. Vale kõrgusega või liiga lühikese väljavooluga segisti teeb köögitööd ebamugavaks ja pritsib vett üle kraanikausi äärte.

Loe lähemalt
JuhendJuhend

Miks dušisegisti temperatuur kõigub kasutamise ajal?

Lühike vastus: duši vee temperatuur kõigub kõige sagedamini seetõttu, et kodus muutub samal ajal külma või kuuma vee rõhk — näiteks kui keegi teine peret käivitab kraani, tualeti loputab või pesumasin võtab vett. Teised levinud põhjused on liiga väike boileri maht, ristvool tavalises segistis, kulunud kassett või termostaatsegisti valesti seadistatud piirang. Termostaatsegisti aitab probleemi enamasti lahendada, kuna see reguleerib vee segamist rõhu, mitte ainult koguse järgi.

Loe lähemalt
SegistiJuhend

Kuidas otsustada, kas vana segistit tasub parandada?

Lühike vastus: segisti parandamine tasub ära, kui probleem on üksik ja korpus ise on terve — näiteks kulunud kartušš, kulunud tihend või lahtine käepide. Segisti vahetamine on mõistlikum, kui segisti on üle 10-15 aasta vana, korpus on pragunenud või roostetanud, sama rike korduvalt tuleb tagasi, varuosi ei ole enam saada või remondi kogumaksumus läheneb uue segisti hinnale. Otsus tasub teha koos konkreetsete numbritega, mitte tunde järgi.

Loe lähemalt
KanalisatsioonJuhend

Miks kraanikausi sifoonist tuleb ebameeldivat lõhna?

Lühike vastus: kui lõhn tuleb konkreetselt ühest kraanikausist ja teistest kohtadest mitte, on põhjuseks enamasti selle kausi enda sifoon — kas kuivanud veelukk, sifooni koljus kogunenud biokile ja seebijääk, vale tüüpi või valesti paigaldatud sifoon, lahtine tihend või pesumasina äravooluvooliku ühendus. Erinevalt majasisesest kanalisatsioonilõhnast, mis levib mitmest kohast korraga, on sifooni enda probleem tavaliselt lokaalne ja tuvastatav lihtsate kontrollidega.

Loe lähemalt
VannitubaJuhend

Kuidas vältida niiskuskahjustusi vannitoa sanitaartehnika ümber?

Lühike vastus: vannitoa niiskuskahjustused tekivad enamasti mitte suurest lekkest, vaid pikaajalisest väikesest niiskusest, mis pääseb läbi mõranenud silikoonvuugi, katkise hüdroisolatsiooni või lahtise põranda- ning seinaplaadi vahelt sanitaartehnika ümber. Kõige tõhusam kaitse on regulaarne vuukide, isolatsiooni ja kinnituste kontroll ning niiskuse ja lekke õigeaegne eristamine.

Loe lähemalt
KüteJuhend

Küttetorude soojuspaisumine — miks torud paisuvad ja mida see tähendab?

Lühike vastus: küttetorud pikenevad soojenedes ja lühenevad jahtudes, kuna metall (või plast) paisub temperatuuri tõustes füüsikaseaduste järgi — teras, vask ja PEX-torud paisuvad erineval määral. Kui torustik on läbiviikude, seinte või põranda vastu liiga jäigalt kinnitatud ega saa vabalt liikuda, tekib hõõrdumine, mis kostub naksumise, krigina või koputamisena. Probleem lahendatakse hülsside, paisumissilmuste ja õigesti valitud kinnituspunktidega, mitte radiaatori enda vahetamisega.

Loe lähemalt
KüteJuhend

Kuidas mõjutab radiaatori asukoht ruumi soojapidavust?

Lühike vastus: radiaatori asukoht ruumis mõjutab otseselt seda, kui ühtlaselt ja tõhusalt soojus ruumis levib — traditsiooniline paigutus akna alla tõkestab akna kaudu tuleva külma õhu voolu ja tekitab loomuliku soojusringluse, samas kui vale asukoht, kaetud radiaator või puuduv peegelplaat seina taga võivad soojuskadu suurendada ja jätta osa ruumist jahedamaks.

Loe lähemalt
KüteJuhend

Miks vannitoa rätikukuivati ei soojene ühtlaselt?

Lühike vastus: kui rätikukuivati soojeneb ebaühtlaselt — näiteks ainult alt või ainult ühelt poolt —, on kõige sagedasem põhjus õhk seadme sees, mis takistab kuuma vee ringlust ülemistes torudes. Teised levinud põhjused on suletud või osaliselt kinni jäänud ventiil, kogunenud sete, vale paigalduskalle ning elektriliste mudelite puhul rikkis termostaat või küttekeha.

Loe lähemalt
KüteJuhend

Miks põrandakütte üks tsoon jääb teistest külmemaks?

Lühike vastus: kui kõik põrandakütte tsoonid peale ühe soojenevad normaalselt, on põhjus enamasti kollektori juures — kas voolumõõtja on kinni keeratud, ahelas on õhk, aktuaator või termostaat ei tööta, konkreetne ahel on liiga pikk või osaliselt ummistunud, või ahela peal on paksem põrandakate, mis takistab soojuse läbipääsu. Erinevalt üldisest ebaühtlasest soojenemisest kogu põranda ulatuses on siin probleem koondunud ühte kindlasse ahelasse ja lahendus tuleb otsida kollektorikapist.

Loe lähemalt
KüteJuhend

Küttesüsteemi ettevalmistus küttehooajaks — samm-sammuline kontroll-loend

Lühike vastus: küttesüsteemi ettevalmistus küttehooajaks tähendab rõhu ja paisupaagi kontrolli, radiaatorite õhutamist, ventiilide liigutamist, filtrite puhastamist, pumba katsetamist ning kütteallika ülevaatust — kõik see tasub teha augustist oktoobrini, enne kui õues läheb tõeliselt külmaks.

Loe lähemalt
SademevesiJuhend

Miks sadevee äravool ei tööta pärast tugevat vihma?

Lühike vastus: kui sadevee äravool ei tööta pärast tugevat vihma, on kõige sagedasemad põhjused lehtede ja mustuse kogunemine räästarennides või äravoolutorudes, ummistunud sadeveekaev või liivapüünis, süsteemi alamõõtmestatus võrreldes valingvihma kogusega, kokku vajunud või juurte poolt kahjustatud väljavoolutoru, samuti külmumine või vastuvool tänavakanalisatsioonist. Täpse põhjuse leidmiseks tasub süsteem osade kaupa üle kontrollida, alustades katusest ja lõpetades väljavooluga.

Loe lähemalt
HooldusJuhend

Kuidas hoida eramaja sadeveesüsteem sügisel töökorras?

Lühike vastus: eramaja sadeveesüsteemi sügishooldus tähendab vihmarennide ja allavoolutorude puhastamist lehtedest ja mustusest, liivapüüduri ja restide kontrollimist, kaldenurga ja väljavoolude ülevaatust ning süsteemi ettevalmistamist külmumiseks — kõik see tuleks teha enne, kui lehed langevad täies mahus ja öökülmad algavad.

Loe lähemalt
KanalisatsioonJuhend

Miks kanalisatsioonikaev täitub tavapärasest kiiremini?

Lühike vastus: kui kanalisatsioonikaev täitub tavapärasest oluliselt kiiremini, on kõige levinum põhjus võõra vee — pinna- või põhjavee — sissetung mahutisse läbi lekkiva kaane, praguliste seinte või halvasti tihendatud liitekohtade, samuti võib probleem olla vales kohas sademevee ühenduses, ummistunud imbväljakus või lihtsalt kasvanud veetarbimises majapidamises. Täpne põhjus selgub tavaliselt kaevu visuaalse ülevaatuse ja tühjendussageduse jälgimisega.

Loe lähemalt
NõuanneNõuanne

Millal vajab kanalisatsioonitorustik survepesu?

Torustik ei ummistu ühe päevaga. Enne lõplikku ummistust annab süsteem mitu kuud märku – aeglane äravool, lurin, lõhn ja korduvad tõrked. Selles artiklis vaatame, kuidas neid märke lugeda ja millal on õige aeg torustik korralikult läbi pesta.

Loe lähemalt
AvariiJuhend

Veeavarii kodus – mis teha ja kuidas kahju ära hoida?

Veeavarii tähendab ootamatut vee väljavoolu või leket, mis ohustab kinnisvara ja igapäevaelu. Esimesed 15 minutit määravad ära, kas saad olukorra kontrolli alla ilma suuremate kahjudeta – oluline on teada, kus asub peakraan, kuidas vesi peatada ja millal kutsuda spetsialist.

Loe lähemalt
VeearvestiNõuanne

Veearvestite paigaldus ning taatlemine

Pärast seadust, mis kohustas elanikke paigaldama veearvesteid, muutus arvestite paigaldamise ning taatlemise küsimus enam kui aktuaalseks.

Loe lähemalt
KüteArtikkel

Maakütte paigaldamine

Uute tehnoloogiate sajandil, kui energiaallikad, mille abil said inimesed oma kodudesse sooja, hakkavad kaduma, on aeg alustada mõtlemist alternatiivsetest soojusenergia allikatest, mis oleksid võimalikult ökonoomsed ning ammendamatud. Sellist tüüpi soojuseks peetakse ka maa soojust. Pole saladus, et maa soojus 2,5m sügavusel on pidevalt positiivne ning mida sügavamal, seda soojem on maa. Kuidas seda kasutada oma elamise soojendamiseks (kütmiseks)?

Loe lähemalt
Blogi

Nõuanded ja uudised

Praktilised soovitused torustike, kütte ja avariiolukordade kohta.

UmmistusedMai 2026

Kuidas vältida kanalisatsiooni ummistusi kortermajas

Rasv, niiskete salvrätikute ja liiva kogunemine on ummistuste peamised põhjused. Vaata, mida saab ise ära teha.

Loe lähemalt
KüteAprill 2026

Küttesüsteemi pesu – millal ja miks seda vaja on

Radiaatorid soojenevad ebaühtlaselt? Sageli aitab keemiline pesu, mitte uute radiaatorite ost.

Loe lähemalt
AvariiMärts 2026

Toruleke kodus: esimesed 10 minutit

Kust leida peakraan, kuidas piirata kahju ja mida öelda avariitelefonile helistades.

Loe lähemalt