Paljud Tallinna ja Harjumaa kodu- ning korteriomanikud märkavad mõne aasta jooksul, et küttearved kasvavad, kuigi radiaatorite arv ja maja soojapidavus pole muutunud. Sageli jääb tegelik põhjus märkamata, sest tegu ei ole nähtava lekke ega katkise seadmega, vaid millegagi, mis toimub torustiku ja radiaatorite sees — küttesüsteemi settega.
Sete on segu roostest, katlakivist, metalliosakestest ja muust mustusest, mis tekib aastate jooksul vee ja metallpindade koostoimest suletud küttesüsteemis. Kuna suletud süsteemis vesi ise ei uuene, akumuleerub sete aja jooksul järjest, kui midagi ette ei võeta.
Selles juhendis selgitame, kuidas sete tekib, miks see küttekulusid tõstab, millised on peamised sümptomid ning millised on tõhusaimad viisid probleemi lahendamiseks ja ennetamiseks — loputus, magnetfilter ja keemilised inhibiitorid.
Kui radiaatorid teevad ka häält või on ainult osaliselt soojad, tasub lisaks lugeda meie eraldi artiklit radiaatori kolinast ja radiaatorisse kogunevast õhust, sest need probleemid võivad esineda koos settega, kuid põhjused ja lahendused on erinevad.
Mis täpselt on küttesüsteemi sete ja magnetiit?
Küttesüsteemi sete pole üks kindel aine, vaid mitme protsessi koosmõjul tekkiv segu, mis koguneb süsteemi madalaimatesse ja aeglasema vooluga kohtadesse.
Kõige suurem osa settest on niinimetatud magnetiit ehk raud(II,III)oksiid — must, magnetiliste omadustega pulber, mis tekib siis, kui teras- ja malmpinnad küttesüsteemis roostetavad hapniku ja vee koosmõjul. Magnetiit on peen ja libe ning koguneb kergesti torude käänakutesse, radiaatorite alumisse ossa ja soojusvaheti kanalitesse.
- Magnetiit (must muda) — tekib metallpindade korrosioonist suletud süsteemis.
- Katlakivi — tekib kareda vee mineraalidest, eriti kui süsteemi on korduvalt lisatud värsket kraanivett.
- Roostehelbed ja metalliosakesed — pärinevad vanadest torudest, radiaatoritest ja pumba osadest.
- Orgaaniline mustus — ehitustolm, tihendimaterjalide jäägid ja muu praht, mis jäi süsteemi paigaldusel või remondil.
Miks sete üldse suletud küttesüsteemis tekib?
Suletud küttesüsteem peaks teoreetiliselt töötama sama veega aastaid, kuid praktikas satub süsteemi aja jooksul alati veidi hapnikku — näiteks vee lisamisel, väikeste lekete kaudu õhutusventiilidest või difusiooni teel plastist torude seinte kaudu.
Iga kord, kui hapnikku juurde tuleb, käivitub uus korrosiooniprotsess metallpindadel, mis toodab lisakoguse magnetiiti. Seetõttu tekib sete kiiremini süsteemides, kus segatud on eri metalle (näiteks malmradiaatorid koos teraskatlaga), sest erinevad metallid soodustavad elektrokeemilist korrosiooni omavahel kokku puutudes.
Samuti kiirendab sette teket sagedane vee lisamine süsteemi — kui torustikus on väike leke, mida ei ole märgatud, lisandub pidevalt värsket hapnikurikast vett, mis pidevalt uut roostet tekitab.
Kas kõik küttesüsteemid on ühtviisi ohustatud?
Ei. Vanemad süsteemid, kus on kasutatud eri metalle ja mille torustik on pikk ning aeglase vooluga lõikudega, koguvad settet kiiremini kui uued, ühtse materjaliga ja korrektselt tasakaalustatud süsteemid. Samuti mõjutab kohaliku vee karedus katlakivi tekke kiirust.
Kuidas sete täpselt küttekulusid tõstab?
Sete mõjutab küttesüsteemi tõhusust mitmel viisil korraga, mistõttu on selle koosmõju küttearvele sageli suurem, kui esmapilgul arvata võiks.
- Soojusisolatsioon katlas — magnetiidi ja katlakivi kiht katla soojusvahetil takistab soojuse ülekannet põlemisgaasidelt või küttekehalt veele, mistõttu katel peab kütuse või elektri kulu suurendades kompenseerima.
- Halvenenud veeringlus — sete ahendab torude ja radiaatorite siseläbimõõtu, mis sunnib tsirkulatsioonipumpa rohkem tööd tegema ja tarbima rohkem elektrit.
- Ebaühtlane soojenemine — kui radiaatori alumisse ossa koguneb sete, jääb see osa külmaks, mistõttu ruum ei soojene ühtlaselt ja termostaat hoiab kütet kauem sees, kompenseerimaks tegelikult ebaefektiivset soojusülekannet.
- Suurenenud seadmete kulumine — pumbal ja katlal tuleb pidevalt raskemates tingimustes töötada, mis lühendab nende eluiga ja suurendab remondivajadust.
Kui suur on tegelik mõju küttearvele?
Mõju suurus sõltub sette hulgast ja paksusest soojusvahetil, kuid isegi õhuke settekiht katla soojusvahetil võib küttekulusid tuntavalt tõsta, kuna soojusülekanne halveneb kohas, mis on kogu süsteemi kõige olulisem lüli. Mida kauem probleemi ei lahendata, seda suuremaks mõju tavaliselt kasvab.
Millised on levinumad sette ja mustuse sümptomid?
Sete ei anna endast tavaliselt märku ühe selge sündmusega, vaid pigem aeglaselt süveneva mustri kaudu, mida tasub jälgida.
- Radiaator on alt külm ja ülevalt soe — klassikaline märk settest radiaatori põhjas.
- Küttearve kasvab, kuigi tarbimisharjumused ja ilmastik pole muutunud.
- Ruumide soojenemine on aeglasem kui varasematel aastatel.
- Küttesüsteem teeb summutatud mudisevat või krõbisevat heli, kui vesi settest läbi voolab.
- Katel lülitub sisse-välja tavalisest sagedamini ehk tsükleerib rohkem.
- Termostaadid näitavad soovitud temperatuuri saavutamist raskemini, kuigi radiaatorid tunduvad soojad.
Mille poolest erineb see teema radiaatori müraprobleemist?
Kui radiaator teeb kolinat, praksumist või sulinat, on põhjuseks enamasti mehaaniline hõõrdumine, õhk süsteemis või paigaldusviga — neid teemasid oleme põhjalikult käsitlenud eraldi artiklites radiaatori kolinast ja radiaatorisse kogunevast õhust.
Käesolev artikkel keskendub teisele, sageli varjatumale probleemile — settele ja mustusele, mis ei pruugi alati kuuldavat heli tekitada, kuid mõjutab otseselt küttekulusid ja seadmete eluiga. Kui teie radiaator on alt külm, kuid heli ei ole probleemiks, viitab see tõenäolisemalt just settele, mitte õhule ega mehaanilisele hõõrdumisele.
Kuidas ise kontrollida, kas süsteemis on settet?
Enne spetsialisti kutsumist saab mitu asja ise kontrollida, mis annab hea esmase ülevaate probleemi ulatusest.
- Kontrolli käega radiaatori temperatuuri ülevalt ja alt — kui alumine osa on selgelt külmem, viitab see settele radiaatori põhjas.
- Vaata õhutusventiili avades välja tulevat vett — kui vesi on tumepruun, must või sisaldab nähtavaid osakesi, on süsteemis rohkelt magnetiiti.
- Jälgi küttearveid mitme aasta lõikes sarnastel talvekuudel — järkjärguline kasv ilma selge põhjuseta viitab tõhususe langusele.
- Pane tähele, kas katel lülitub sisse-välja tavalisest tihedamini, mis viitab raskustele soojuse ülekandmisel.
Kas ise kontroll asendab professionaalset ülevaatust?
Ei. Kodune kontroll annab vaid esialgse suuna, kuid täpne hinnang sette kogusele ja selle mõjule saab tulla ainult küttesüsteemi spetsialistilt, kes saab mõõta veekvaliteeti ja vajadusel süsteemi osaliselt avada.
Küttesüsteemi loputus — millal ja kuidas seda tehakse?
Süsteemi loputus on peamine viis juba kogunenud sette eemaldamiseks. Lihtsa loputuse käigus lastakse süsteemist vesi mitu korda läbi, kuid tõsisema settekoguse puhul kasutatakse intensiivsemat meetodit.
Keemiline loputus tähendab, et süsteemi lisatakse spetsiaalne puhastusvahend, mis lahustab magnetiidi ja katlakivi, misjärel süsteem loputatakse põhjalikult puhta veega. Raskematel juhtudel kasutatakse survepesu sarnast tehnikat, kus vett surutakse läbi süsteemi vahelduva rõhuga, et lahti raputada ka tugevasti kinnitunud sete.
- Kerge sete — piisab tavaliselt tavalisest loputusest värske veega.
- Mõõdukas sete — vajab keemilist puhastusvahendit koos loputusega.
- Tugev sete — vajab intensiivset survepesu- või tsirkulatsioonipõhist puhastust, mille käigus võib olla vaja radiaatorid ka eraldi lahti võtta.
Kui tihti tuleks küttesüsteemi loputada?
Sõltub süsteemi vanusest ja vee karedusest, kuid vanemates süsteemides, kus varem loputust tehtud ei ole, tasub selle vajadust kaaluda paari aasta tagant. Uuemates, korralikult hooldatud süsteemides piisab tihti harvemast intervallist, eriti kui kasutusel on juba inhibiitor ja magnetfilter.
Magnetfiltri roll sette püüdmisel
Magnetfilter on seade, mis paigaldatakse tavaliselt katla lähedale tagasivoolutorusse ja mille sees olev tugev magnet tõmbab enda külge süsteemis ringleva magnetiidi, enne kui see jõuab katlasse või radiaatoritesse ladestuda.
Kuna magnetiit moodustab suurema osa settest, on magnetfilter üks tõhusamaid ennetusvahendeid — see ei lase sette kogusel enam süsteemis vabalt liikuda ja ladestuda, vaid koondab selle ühte kindlasse kohta, kust seda saab regulaarselt hoolduse käigus välja puhastada.
- Filter tuleks puhastada regulaarselt, tavaliselt korra aastas koos küttesüsteemi hoolduskülastusega.
- Filter ei eemalda katlakivi ega orgaanilist mustust, ainult magnetilisi osakesi — seetõttu on see täiendus, mitte asendus loputusele.
- Magnetfiltri paigaldus on ühekordne investeering, mis pikas perspektiivis vähendab loputusvajadust ja katla koormust.
Keemilised inhibiitorid ja veekeemia hoidmine
Inhibiitor on küttevette lisatav keemiline aine, mis aeglustab korrosiooniprotsessi metallpindadel ja seeläbi vähendab uue magnetiidi teket. Inhibiitorit lisatakse tavaliselt pärast süsteemi loputust, et hoida vesi võimalikult kaua puhtana.
Inhibiitori toime aja jooksul väheneb, mistõttu tuleb selle kontsentratsiooni aeg-ajalt kontrollida ja vajadusel lisada. Enamik tootjaid soovitab kontrollida inhibiitori taset korra aastas, eriti kui süsteemi on vahepeal vett lisatud, kuna lisavesi lahjendab inhibiitori kontsentratsiooni.
Kas inhibiitor sobib kõikidele küttesüsteemidele?
Enamikule tsentraalküttesüsteemidele sobib inhibiitor hästi, kuid täpne toode ja kogus tuleks valida süsteemi materjalide (malm, teras, alumiinium) ja mahu järgi, mistõttu on mõistlik lasta valik ja doseerimine teha spetsialistil.
Miks korduv vee lisamine süsteemile probleemi süvendab?
Kui küttesüsteemi rõhk langeb aeg-ajalt ja seda tuleb korduvalt värske kraaniveega täita, tuleneb see enamasti väikesest lekkest kusagil süsteemis — näiteks õhutusventiilist, ventiili tihendist või mõnest liitekohast.
Iga kord, kui lisatakse värsket vett, tuuakse süsteemi kaasa uus kogus lahustunud hapnikku, mis käivitab uue korrosioonitsükli ja tekitab lisaks uut settet. Seetõttu on korduva vee lisamise korral esmatähtis leida ja kõrvaldada leke, mitte ainult süsteemi puhastada — vastasel juhul tekib sete uuesti sarnase kiirusega.
Millal on aeg kutsuda küttesüsteemi spetsialist?
Osa märke annab selge signaali, et küttesüsteemi tuleks lasta üle vaadata ja vajadusel puhastada juba lähiajal, mitte oodata olukorra süvenemist.
- Küttearve on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud ilma selge põhjuseta.
- Radiaatorid on korduvalt alt külmad, kuigi neid on juba õhutatud.
- Küttesüsteem teeb summutatud mudisevat heli või katel tsükleerib tavalisest sagedamini.
- Süsteemi rõhk langeb korduvalt ja tuleb sageli vett lisada.
- Küttesüsteemi ei ole loputatud alates paigaldusest või viimasest suuremast remondist.
Kuidas ToruFix saab aidata?
Küttesüsteemi hoolduse käigus kontrollime veekeemiat, hindame sette hulka, teeme vajadusel süsteemi loputuse, paigaldame magnetfiltri ja lisame sobiva inhibiitori. Tallinnas ja Harjumaal aitame ka vee lisamist põhjustava lekke leidmisel ja kõrvaldamisel, et sete ei tekiks uuesti sama kiiresti.
Kuidas sette teket pikaajaliselt ennetada?
Sette teket ei saa täielikult välistada, kuid selle kiirust ja mõju saab oluliselt vähendada, kui järgida mõnda lihtsat põhimõtet.
- Lase küttesüsteem loputada enne uue katla või radiaatorite paigaldust, et vana sete ei kanduks üle uude seadmesse.
- Paigalda magnetfilter, kui seda pole veel tehtud, eriti vanemates süsteemides.
- Kasuta inhibiitorit ja kontrolli selle taset regulaarselt hoolduse käigus.
- Leia ja paranda väikesed lekked kiiresti, et vältida korduvat vee lisamist ja uue hapniku sissepääsu.
- Vali süsteemi remontimisel või laiendamisel materjalid, mis ei soodusta elektrokeemilist korrosiooni eri metallide kokkupuutel.
- Lase küttesüsteemile teha regulaarne iga-aastane hooldusülevaatus, mille käigus kontrollitakse ka veekvaliteeti.
Kas vee karedus Tallinnas ja Harjumaal mõjutab sette teket?
Vee karedus erineb piirkonniti ja mõjutab otseselt seda, kui kiiresti tekib süsteemi katlakivi. Kareda veega piirkondades ladestub torude ja soojusvaheti pindadele rohkem mineraalset settet, mis koos magnetiidiga moodustab tihedama ja raskemini eemaldatava kihi.
Kuigi vee karedus ise ei põhjusta korrosiooni samal määral kui hapniku sissepääs, kiirendab see katlakivi teket, mis omakorda soodustab ka magnetiidi kinnitumist pindadele. Seetõttu tasub kareda veega piirkondades pöörata sette ennetamisele tavalisest suuremat tähelepanu ning kaaluda ka vee pehmendamist täitevee jaoks, kui süsteemi tuleb sageli vett lisada.
Kuidas hinnata sette poolt tekitatud lisakulu rahaliselt?
Täpset summat on keeruline arvutada ilma süsteemi avamata, kuid mõned lihtsad võrdlused aitavad mõista, miks väike ennetav investeering tasub end tavaliselt kiiresti ära. Kui katla soojusvaheti on kaetud isegi paari millimeetrise settekihiga, võib see soojusülekannet halvendada nii palju, et sama sisetemperatuuri hoidmiseks kulub tunduvalt rohkem kütust või elektrit kogu külmal perioodil.
Praktiline viis kulu hindamiseks on võrrelda küttearveid mitme aasta lõikes, arvestades sarnaseid ilmastikuolusid — kui talvekuu arve on aastatega järjest kasvanud, kuigi tarbimisharjumused ja maja soojapidavus on jäänud samaks, on sete üks tõenäolisemaid seletusi. Kulu suureneb tavaliselt astmeliselt, mitte hüppeliselt, mistõttu paljud kodu- ja korteriomanikud ei märka probleemi enne, kui aastate jooksul kogunenud vahe on juba märkimisväärne.
Loputuse, magnetfiltri ja inhibiitori kombinatsioon on ühekordne või kord aastas korduv kulu, mis enamasti tasub end mitme aasta jooksul säästetud küttekulude ja pikendatud seadmete eluea kaudu ära — eriti kui võrrelda seda katla enneaegse väljavahetamise maksumusega.
Kas sete on suurem probleem korterelamutes kui eramutes?
Korterelamute ühine küttesüsteem on tavaliselt pikem, hõlmab rohkem radiaatoreid ja käänakuid ning selle veemaht on suurem kui eramu süsteemis, mistõttu koguneb settet aja jooksul samuti rohkem. Lisaks võib eri korterite radiaatorite vahetuse käigus süsteemi sattuda uusi materjale ja ühendusi, mis suurendavad elektrokeemilise korrosiooni riski, kui erinevate metallide kombinatsioone ei ole hoolikalt valitud.
Eramu omanikul on tavaliselt lihtsam süsteemi tervikuna kontrollida ja hooldusotsuseid kiiresti teha, samas kui korterelamus sõltub loputuse või magnetfiltri paigaldamise otsus tihti maja ühistu või valitseja tegevusest. Sellegipoolest tasub ka korteriomanikul jälgida oma radiaatorite temperatuuri ja teavitada haldajat, kui märkab settele viitavaid sümptomeid, sest varajane sekkumine on soodsam kogu majale kui probleemi lahendamine alles siis, kui katel juba tõsiselt kannatab.
Miks tundub sette mõju kütteperioodi alguses tugevam?
Paljud märkavad radiaatorite ebaühtlast soojenemist ja katla sagedasemat tsükleerimist just sügisel, kui küte pärast suvist pausi taas käivitatakse. See ei tähenda, et sete oleks suvel juurde tekkinud, vaid pigem seda, et suvise seisaku ajal on sette osakesed jõudnud settida süsteemi kõige madalamatesse kohtadesse, sealhulgas radiaatorite põhja ja torude käänakutesse.
Kui süsteem käivitub uuesti täisvõimsusel, hakkab vesi liikuma kiiremini ja võib osa settinud mustust korraks üles segada, mis seletab, miks mõnel juhul tuleb esimestel kütmispäevadel õhutusventiilist tavalisest tumedamat vett. Paari nädala pärast enamik osakesi settib tagasi ja olukord tundub justkui stabiliseeruvat, kuigi sisuliselt on sette kogus süsteemis jäänud samaks.