Boileri paigaldus ja vahetus

Kõige selgem märk vahetuse vajadusest on paagi leke. Kui vesi tuleb boileri korpuse alt või äärest, siis paak on läbi roostetanud ja seda ei ole võimalik mõistlikult parandada. Sisemine emailkiht on kahjustatud ja iga lisatund tähendab riski, et kümnete liitrite kaupa vett jõuab korraga põrandale. Sellises olukorras sulgeme veevarustuse, tühjendame paagi ja vahetame seadme välja.

Teine sagedane olukord on korduvad rikked. Kui küttekeha põleb läbi lühikese aja jooksul mitu korda, termostaat ei hoia temperatuuri või automaatika lülitub juhuslikult välja, siis on tegemist kas väga karedast veest tingitud kiire katlakivistumisega või seadme üldise vananemisega. Umbes kümme aastat vana boileri puhul on korduv remont enamasti kallim kui uus seade koos korraliku paigaldusega.

Kolmas põhjus on vale maht või asukoht. Väga sageli kutsutakse meid seetõttu, et pere kasvas, vann vahetati suurema vastu või köögi ümberehituse käigus tuli boiler mujale viia. Sellisel juhul ei ole tegemist rikkega, vaid vajadusega planeerida soojaveelahendus uuesti läbi.

Hooldusest piisab siis, kui paak on terve ja seade töötab, kuid vesi soojeneb aeglaselt, elektrikulu on kasvanud või paagist kostub keemist ja kolinat. Need on tüüpilised katlakivi tunnused. Sellisel juhul tühjendame paagi, puhastame küttekeha, vahetame magneesiumanoodi ja tihendid ning kontrollime kaitseklappi – seade töötab pärast seda enamasti veel aastaid.

• Vesi tuleb boileri korpuse alt – paak on läbi ja vaja on vahetust
• Küttekeha põleb korduvalt läbi lühikese aja jooksul
• Kaitseklapist tilgub pidevalt vett ka siis, kui vett ei tarbita
• Boiler lööb välja kaitsme või rikkevoolukaitsme
• Vesi soojeneb aeglaselt ja elektriarve on märgatavalt kasvanud
• Paagist kostub keemist, kolinat või pragisemist
• Kuum vesi lõpeb liiga kiiresti – maht ei vasta enam tarbimisele

Boileri valik ei ole ainult liitrite küsimus. Erinevad seadmetüübid käituvad täiesti erinevalt: kui palju nad korraga sooja vett annavad, kui suurt elektrivõimsust nad vajavad, kui palju ruumi nad võtavad ja kui lihtne on neid hiljem hooldada. Praktikas taandub valik nelja põhitüübi vahel.

Vale maht on kõige sagedasem otsus, mida hiljem kahetsetakse. Liiga väike boiler tähendab, et teine pereliige jääb duši all külma vee kätte ja seade töötab pidevalt maksimaalsel koormusel. Liiga suur boiler hoiab pidevalt üleliigset veekogust kuumana, mis tähendab igapäevast soojuskadu ja suuremat elektriarvet ilma igasuguse kasuta.

Mahu hindamisel arvestame pere suurust, seda kas kasutatakse dušši või vanni, kraanide arvu, tarbimise ajalist kattuvust hommikul ja õhtul ning seda, kas majapidamises on nõudepesumasin ja pesumasin oma vee soojendusega. Duši tarbimine on umbes 40–60 liitrit korraga, vanni täitmine 150–180 liitrit – vahe on suur ja just see määrab valiku.

Praktilise juhisena sobib ühele inimesele 30–50 liitrit, kahele 80 liitrit, kolme- kuni neljaliikmelisele perele 100–150 liitrit ja vanni regulaarse kasutuse korral 150–200 liitrit. Need on lähtekohad, mitte reeglid – täpsustame need kohapeal koos teiega, sest sama pere harjumused võivad tarbimist kahekordistada.

Asukoht on sama oluline kui maht. Boiler peaks olema võimalikult lähedal kõige sagedamini kasutatavatele kraanidele, sest iga meeter torustikku tähendab ooteaega ja soojuskadu. Alla peab jääma vaba ruum küttekeha ja anoodi hoolduseks, sein peab kandma täidetud seadme kaalu ning läheduses peab olema äravool kaitseklapi ja tühjenduse jaoks.

• Ühele inimesele 30–50 l, paarile 80 l, perele 100–150 l
• Vanni regulaarsel kasutamisel arvestada 150–200 liitrit
• Täidetud 100 l boiler kaalub üle 120 kg – sein peab seda kandma
• Küttekeha alla jäetakse hooldusruumi vähemalt 40–50 cm
• Laest jäetakse vahe, et anood ja kate oleksid ligipääsetavad
• Äravool peab olema kaitseklapi ja tühjenduse jaoks olemas
• Mida lühem on toru boilerist kraanini, seda väiksem on ooteaeg

Alustame ülevaatusest. Vaatame üle olemasoleva ühenduse, veesurve, kinnitusseina, elektrikilbi ja äravoolu võimaluse. Alles pärast seda ütleme, kas sobib lihtne vahetus olemasolevate ühenduste peale või on vaja torustikku ja elektrit ümber ehitada. See vahe võib olla tundides ja hinnas kahekordne, seetõttu ei anna me lõplikku hinda telefoni teel.

Vana seadme puhul sulgeme vee, ühendame elektri lahti, tühjendame paagi voolikuga äravoolu ja võtame boileri maha. Vana seadme veame soovi korral ise ära. Uue paigalduseks kinnitame seinale ankrud, mille kandevõime vastab täidetud seadme kaalule – kipsseina või õhukese vaheseina puhul kasutame läbivkinnitust või eraldi tugiraami.

Seejärel ehitame veeühenduse. Külmaveetorule paigaldame sulgeventiili, kaitseklapi ja tagasilöögiklapi ning vajadusel survealandaja. Kaitseklapi väljund suunatakse alati nähtava äravooluni – seda ei tohi ummistada ega korki panna. Soojaveetorule paigaldame sulgeventiili, et seade oleks hiljem hoolduseks lahtiühendatav ilma kogu korteri veeta.

Kui majas on tagasilöögiklapp ja suletud süsteem, paigaldame paisupaagi. Vesi paisub soojenedes umbes 2–4% ja kui sellel ei ole kuhugi minna, tekib rõhk, mis avab kaitseklapi iga soojenemistsükli ajal. Just see on kõige levinum põhjus, miks tilgub kaitseklapist – lahendus ei ole klapi vahetus, vaid puuduva paisupaagi paigaldus.

Lõpuks täidame paagi, õhutame süsteemi, ühendame elektri, kontrollime maanduse ja rikkevoolukaitsme toimimise ning käivitame seadme. Vaatame läbi kõik ühendused survestatud süsteemis, seadistame temperatuuri ja selgitame kliendile, kuidas seadet hooldada ja mida tähendab kaitseklapi normaalne käitumine.

• Ülevaatus: sein, ühendused, veesurve, elektrikilp, äravool
• Vana seadme tühjendus, demontaaž ja soovi korral äravedu
• Kandevõimeline kinnitus, kipsseina puhul läbivkinnitus või raam
• Sulgeventiilid mõlemale poole – hilisem hooldus ilma korteri veeta
• Kaitseklapp koos nähtava äravooluga, vajadusel survealandaja
• Paisupaak suletud süsteemis – kaitseb paaki ja klappi
• Elektriühendus, maanduse ja rikkevoolukaitsme kontroll
• Täitmine, õhutus, survekontroll ja käivitus koos seadistusega

Kõige sagedasem viga on puuduv või vale kaitseklapp. Kaitseklapp ei ole lisatarvik – see on ainus asi, mis takistab ülekuumenemisel või rõhu kasvul paagi purunemist. Näeme regulaarselt paigaldusi, kus klapp on jäetud paigaldamata, on vale surve peale seatud või on selle väljund kinni keeratud, sest „see tilkus“. Tilkumine on sümptom, mitte defekt – ja selle õige lahendus on paisupaak.

Teine sage viga on kinnitus. Täidetud 100-liitrine boiler kaalub üle 120 kilogrammi ja see koormus rippub kahel ankrul. Kipsplaadile või poorbetooni ilma sobiva kinnitusvahendita kinnitatud seade annab aja jooksul järele. Oleme näinud seadmeid, mis on seinast välja tulnud koos torustikuga – tagajärg on üleujutus ja sageli ka naaberkorteri remont.

Kolmas viga on unustatud magneesiumanood. Anood on odav kuluosa, mis korrodeerub paagi asemel. Kui seda ei vahetata, hakkab korrodeeruma paak ise ja seadme eluiga lüheneb kordades. Enamik meie juurde jõudnud „ootamatutest“ paagilekketest on tegelikult aastaid vahetamata anoodi tagajärg.

Neljas viga on elektripoolne lohakus: maandamata seade, sobimatu kaabli ristlõige, puuduv rikkevoolukaitse või pistikupesa märjas tsoonis. Vee ja elektri kombinatsioon ei anna teist võimalust – kontrollime need punktid alati üle ka siis, kui vahetame lihtsalt vana seadet uue vastu.

Viies viga on sulgeventiilide puudumine. Kui boilerit ei saa eraldi sulgeda, tähendab iga hilisem hooldus kogu korteri või maja vee sulgemist ja kortermajas sageli ka ühistu kaasamist. Kaks ventiili paigalduse ajal säästavad aastate jooksul palju aega ja raha.

• Puuduv, vale surve peale seatud või kinni keeratud kaitseklapp
• Paisupaagi puudumine suletud süsteemis
• Ebapiisav kinnitus – kipsplaat või poorbetoon ilma õige ankruta
• Magneesiumanoodi vahetamata jätmine aastate jooksul
• Maandamata seade või puuduv rikkevoolukaitse
• Sulgeventiilide puudumine boileri ees ja järel
• Kaitseklapi äravool suunatud kohta, kus leket ei märgata

Boiler on üks väheseid seadmeid, mille eluiga sõltub otseselt hooldusest. Korralikult paigaldatud ja iga paari aasta tagant hooldatud seade töötab 10–15 aastat. Hooldamata seade, eriti kareda veega piirkonnas, võib läbi minna juba viie-kuue aastaga.

Hoolduse käigus tühjendame paagi, eemaldame küttekehalt katlakivi, kontrollime ja vahetame magneesiumanoodi, vahetame äärikutihendi, kontrollime kaitseklapi tööd ja seadistame termostaadi. Kui paagi põhjas on paks setekiht, loputame selle välja – just see sete põhjustab keemise ja pragiseva heli, mida kliendid sageli kirjeldavad.

Termostaadi seadistus mõjutab nii kulu kui ka ohutust. Liiga madal temperatuur, alla 55 kraadi, soodustab bakterite kasvu paagis. Liiga kõrge temperatuur, üle 70 kraadi, kiirendab katlakivi teket ja suurendab põletusohtu. Enamikul juhtudel on mõistlik seadistus 60 kraadi ümber.

Kui vesi on väga kare, tasub kaaluda veefiltri või pehmendaja paigaldust. See vähendab katlakivi tekkimist kogu majapidamises – lisaks boilerile ka segistites, dušisüsteemis ja kodumasinates. Hindame vee kvaliteedi kohapeal ja ütleme ausalt, kas selline investeering teie objektil end ära tasub.

• Hooldusintervall tavaveega 2–3 aastat, kareda veega 1–2 aastat
• Magneesiumanood on kuluosa – seda vahetatakse iga hoolduse käigus
• Küttekeha katlakivist puhastus vähendab elektrikulu märgatavalt
• Kaitseklapi tööd kontrollitakse vähemalt kord aastas
• Optimaalne veetemperatuur on umbes 60 kraadi
• Pikemal äraolekul on mõistlik seade välja lülitada, mitte tühjaks lasta

Korteris on peamised piirangud ruum, sein ja elektrivõimsus. Boiler paigaldatakse enamasti vannituppa, tualetti või kuivatuskappi ning valik langeb sageli kitsale või horisontaalsele mudelile. Peakaitse suurus määrab, kas läbivoolulahendus on üldse võimalik – enamasti ei ole ja valikuks jääb mahuboiler.

Kortermajas tuleb arvestada ka ühistu reeglitega ja püstikute seisukorraga. Kui püstik on vana, on mõistlik boileri vahetuse ajal uuendada ka korteri lõikes olev ühendus ja paigaldada korralikud sulgeventiilid. Kui vee sulgemine puudutab tervet püstikut, kooskõlastame aja ühistuga ja teeme töö ühe visiidiga valmis.

Eramajas on rohkem vabadust ja rohkem otsuseid. Tehnoruumis saab kasutada suuremat mahtu, põrandale paigaldatavat seadet, kaudkütteboilerit või soojuspumbaga lahendust. Samas tuleb arvestada oma pumbajaama või hüdrofooriga, kaevuveest tuleneva veekvaliteediga ja sellega, et surve võib olla ebaühtlane.

Suvilas ja hooajalisel objektil on eraldi nõue: süsteem peab olema talveks tühjendatav. Paigaldame sellisel juhul tühjenduskraani õigesse kohta ja selgitame, kuidas boiler enne külmade tulekut korrektselt veest tühjaks lasta – jäätunud paak on jäädavalt rikutud paak.

• Korteris: kitsad ja horisontaalsed mudelid, piiratud elektrivõimsus
• Kortermajas: ühistu kooskõlastus ja püstikuühenduse seisukord
• Eramajas: suurem maht, kaudküte või soojuspumbaga lahendus
• Kaevuvee puhul filtri ja stabiilse surve tähtsus
• Suvilas: talveks tühjendatav lahendus ja tühjenduskraan

Hinna määrab peamiselt see, kui palju on vaja teha lisaks seadme kinnitamisele. Kõige soodsam variant on vahetus olemasolevate korrektsete ühenduste peale, kus sein kannab, ventiilid on olemas ja elektripistik on samas kohas. Kõige mahukam variant on esmapaigaldus, kus tuleb ehitada uus veetorustik, paigaldada äravool ja tuua kohale eraldi elektriliin.

Hinda mõjutavad ka seadme maht ja kaal, kinnitusseina materjal, ligipääs paigalduskohale, paisupaagi ja survealandaja vajadus, vana seadme äravedu ning see, kas töö tehakse tavatööajal või avariikorras väljaspool tööaega. Kortermajas lisandub mõnikord vee sulgemise kooskõlastamine.

Me ei anna lõplikku hinda telefoni teel, sest boileritöö puhul on liiga palju muutujaid, mida ei ole võimalik kirjelduse põhjal näha. Anname telefonis hinnavahemiku ja täpse pakkumise pärast ülevaatust – enne töö algust ja kirjalikult. Tööle ja meie paigaldatud materjalidele kehtib garantii ning väljastame korrektse arve, mis sobib esitamiseks nii korteriühistule kui ka kindlustusseltsile.

• Vahetus olemasolevate ühenduste peale on kõige soodsam variant
• Uue torustiku, äravoolu või elektriliini ehitus lisab tööaega
• Seadme maht ja kinnitusseina materjal mõjutavad kinnitustööd
• Paisupaak, survealandaja ja filtrid on eraldi materjalikulu
• Vana seadme äravedu on eraldi kokkuleppel
• Avariiväljakutse väljaspool tööaega on tavatariifist kallim

ToruFix OÜ on Tallinnas ja Harjumaal tegutsev santehnikaettevõte, mille meistritel on igapäevane kogemus nii vanade kortermajade kui ka uute eramajade veesüsteemidega. Boileritöid teeme aastaringselt ja täies mahus: alates ühe seadme vahetusest kuni terve maja soojaveelahenduse ehitamiseni koos kütte ja soojussõlmega.

Töötame komplektselt – üks meeskond teeb nii torutöö kui ka seadme ühendamise ja käivituse, nii et klient ei pea eraldi otsima teist spetsialisti. Kasutame kvaliteetseid materjale, dokumenteerime tehtud töö ja selgitame alati, miks üks või teine lahendus on valitud.

Reageerime avariidele ööpäevaringselt. Kui boiler lekib praegu, sulgeme vee, lokaliseerime probleemi ja teeme selle sama visiidi ajal kas ajutise või lõpliku lahenduse. Tallinnas jõuame avariiväljakutsele tavaliselt 30–60 minutiga, Harjumaal 1–2 tunniga.

• Kogemus nii vanade kortermajade kui uute eramajadega
• Torutöö ja seadme käivitus ühe meeskonnaga, ilma vahendajateta
• Kirjalik pakkumine pärast ülevaatust, enne töö algust
• Garantii tööle ja meie paigaldatud materjalidele
• Avariiabi 24/7 kogu Tallinnas ja Harjumaal