Kanalisatsioonitorude vahetus

Torustik ei lagune ühe päevaga. Enne kui toru läbi roostetab või pragu tekib, annab süsteem märku mitme kuu või isegi aasta jooksul. Kõige tavalisem signaal on korduv ummistus: kui sama lõik ummistub mitu korda aastas ka pärast korralikku puhastust, on toru sisepind tõenäoliselt karestunud või läbivool osaliselt jäädavalt vähenenud.

Teine tunnus on püsiv lõhn, mis ei kao pärast trapi ja sifooni puhastamist. Lõhn tähendab, et gaas pääseb süsteemist välja kohas, kus seda ei tohiks juhtuda – tavaliselt lahtise ühenduse, pragunenud muhvi või korrodeerunud malmi kaudu. Kolmandaks tuleb torustik üle vaadata siis, kui šahtis on niiskuseplekid, roostevalgumid või krohv on toru all pehmenenud.

Eraldi juhtum on remont. Kui vannituba või köök läheb niikuinii lammutusse, on torustiku uuendamine oluliselt odavam kui hiljem valmis viimistluse lõhkumine. Sama loogika kehtib kortermajas: kui ühistu planeerib trepikoja või vannitubade renoveerimist, tuleks püstikute seisukord hinnata enne, mitte pärast tööde algust.

• Sama lõik ummistub korduvalt vaatamata puhastusele
• Torustikust tuleb püsiv kanalisatsioonilõhn
• Šahtis või keldris on niiskus, rooste või tilkumine
• Malmtorustik on üle 40–50 aasta vana
• Planeeritav vannitoa- või köögiremont avab niikuinii torustiku
• Videouuring näitab pragusid, vajumit või paksu setet

Neid kolme teenust aetakse sageli segamini, kuigi nende eesmärk on erinev. Ummistuse avamine on kiire sekkumine, mille eesmärk on taastada läbivool siin ja praegu. Torustiku puhastamine on hooldustöö, mis eemaldab rasva ja setted toru seintelt ning pikendab olemasoleva süsteemi iga. Vahetus on kapitaalne lahendus, mida kasutatakse siis, kui materjal ise on oma ressursi ammendanud.

Praktikas liiguvad need teenused sageli järjekorras. Esmalt avatakse ummistus, seejärel tehakse torustiku puhastus ja vajadusel videouuring ning alles selle põhjal otsustatakse, kas lõik tuleb välja vahetada. Selline järjekord on kliendile soodsam: vahetust ei tehta oletuse põhjal, vaid siis, kui torustiku sisemine seisukord on tegelikult nähtud.

Kui tegemist on ootamatu avariiga – toru on murdunud, vesi voolab lakke või keldrisse –, siis alustame lekke peatamisest ja ajutisest lahendusest ning lepime püsiva vahetuse aja kokku pärast olukorra stabiliseerimist.

Vanemates Tallinna kortermajades on kanalisatsioonipüstikud valdavalt malmist. Malm on vastupidav ja vaikne, kuid selle sisepind muutub aastakümnetega karedaks ning ühenduskohad kaotavad tihenduse. Enamikus vahetustöödes asendatakse malm tänapäevase plasttorustikuga, sest see on kergem, kiiremini paigaldatav ja sileda sisepinnaga.

Kortermaja püstikus eelistame mürasummutavat torustikku, sest tavaline õhukeseseinaline plasttoru kannab vee liikumise heli korterisse edasi. Mürasummutav mitmekihiline toru maksab rohkem, kuid elukvaliteedi vahe on tuntav ja korduva kaebuse vältimine on odavam kui teistkordne töö.

Ühendustorudes kasutatakse tavaliselt PP-torusid, välistrassides jäigemat PVC- või PP-torustikku, mis talub pinnase koormust. Materjali valik ei ole maitseküsimus: määravad läbimõõt, temperatuur, kalle, koormus ja see, millega uus lõik olemasoleva süsteemiga liitub. Vale üleminek malmilt plastile on üks sagedasemaid põhjusi, miks värskelt vahetatud torustik hakkab lekkima.

Läbipaistev protsess vähendab üllatusi. Meie tööde järjekord on enamikul objektidel sarnane, olenemata sellest, kas vahetame ühe korteri ühendustorud või terve püstiku.

• Ülevaatus kohapeal: olemasoleva torustiku materjal, seisukord, trass ja juurdepääs
• Vajadusel videouuring, et näha toru sisemust ja täpsustada vahetatava lõigu piirid
• Töömahu ja materjalide kokkuleppimine ning hinnapakkumine enne töö algust
• Ajagraafik ja veekatkestuse kooskõlastamine – kortermajas koos ühistu ja elanike teavitamisega
• Ala ettevalmistus: seadmete demontaaž, tolmutõkked, ruumi ja põranda katmine
• Vana torustiku demonteerimine, sealhulgas malmi lõikamine seal, kus lammutus ei ole võimalik
• Uue torustiku paigaldus koos õigete kallete, kinnituste ja üleminekutega
• Süsteemi kontroll: läbivoolu proov, ühenduste lekkekontroll ja tuulutuse kontroll
• Sanitaarseadmete tagasipaigaldus, ehitusprahi äravedu ja töökoha koristus

Kanalisatsioonitorude vahetus tähendab igas hoonetüübis erinevat ettevalmistust ja erinevat vastutuse jaotust.

Tallinna hoonestus on ehitusaja poolest väga erinev ja see mõjutab tööd otseselt. Kesklinna ja Kalamaja vanemates majades tuleb arvestada kitsaste šahtide, puitvahelagede ja sellega, et torustikku on aastate jooksul osaliselt uuendatud – uus lõik võib olla ühendatud vana malmiga otse, ilma korrektse üleminekuta. Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe paneelmajades on püstikud tüüpsed ja tööd korduvad, mis muudab graafiku planeerimise lihtsamaks.

Harjumaa eramupiirkondades on põhirõhk sisetorustiku ja välistrassi ühendusel, kohtkäitlusel ning kaevude seisukorral. Piirkonnas, kus ühisvõrku ei ole, mõjutab torustiku vahetust ka septiku või kogumismahuti asukoht ja seisukord.

Töötame Tallinnas ja kogu Harjumaal ning sõidame kokkuleppel ka kaugemale. Plaanilise vahetuse aja lepime tavaliselt kokku lähipäevadeks, avariiolukorras reageerime ööpäevaringselt.

Suur osa probleemidest, mida meid hiljem lahendama kutsutakse, ei tulene torust endast, vaid paigaldusest. Kõige sagedasem viga on vale kalle: toru paigaldatakse sinna, kuhu see ruumiliselt mahub, mitte sinna, kuhu see hüdrauliliselt kuuluks.

Teine sage viga on malmi ja plasti ühendamine ilma sobiva üleminekumuhvi ja tihendita. Selline liide peab mõnda aega vastu, kuid hakkab liikumise ja temperatuurimuutuste tõttu lekkima. Kolmandaks unustatakse kinnitused: kinnitamata püstik liigub, tekitab müra ja koormab ühendusi.

Neljas viga on revisjoniava puudumine. Kui uus torustik ehitatakse tervikuna kinni, ilma ühegi ligipääsupunktita, muutub tulevane hooldus kordades kallimaks – iga järgnev puhastus algab lammutusest.

• Vale või ebaühtlane kalle
• Korrektse üleminekuta liide malmi ja plasti vahel
• Puuduvad või liiga hõredad kinnitused
• Ligipääsu- ja revisjoniava puudumine
• Tuulutuse sulgemine remondi käigus
• Vana lõigu jätmine uue torustiku keskele

Uus torustik ei tähenda, et süsteem on igaveseks hooldusvaba. Uue toru sile sisepind vähendab setete kinnitumist, kuid rasv, juuksed ja niiskete lappide taolised esemed tekitavad ummistuse ka uues torus.

Praktiline miinimum on lihtne: rasva ei valata valamusse, köögis kasutatakse sõela, vannitoas puhastatakse trapp regulaarselt ja WC-potti ei visata midagi peale tualettpaberi. Kortermajas tasub kokku leppida ühine hooldusgraafik, sest üks hooletu korter mõjutab kogu püstikut.

Perioodiline profülaktiline puhastus hoiab vahetatud süsteemi töökorras oluliselt kauem kui reageerimine alles siis, kui vesi enam ei liigu.

Teeme kanalisatsioonitöid iga päev – nii avariisid kui plaanilisi vahetusi – ning see kogemus on tööde planeerimisel määrav. Oskame ette näha, millised üllatused konkreetses majatüübis torustikku avades tõenäoliselt ilmnevad, ja arvestame nendega juba graafikus.

Ütleme töömahu ja hinna välja enne töö algust ning kui objektil selgub midagi, mis mahtu muudab, kooskõlastame selle kliendiga, mitte ei esita arvel üllatusena. Väljastame korrektse arve, mis sobib esitamiseks nii korteriühistule kui kindlustusseltsile, ning anname tehtud tööle ja paigaldatud materjalidele garantii.

Kui torustiku vahetuse vajadus ei ole veel selge, alustame diagnostikast. Sageli selgub, et vahetust vajab üks lõik, mitte kogu süsteem – ja kliendi jaoks on see kõige olulisem vahe.