Sanitaartehnika paigaldus ja vahetus – WC-pott, valamu, segisti, dušinurk ja vann

Sanitaartehnika paigaldus tähendab kõigi vee- ja kanalisatsiooniga ühendatavate seadmete paigaldamist ning ühendamist hoone torustikuga. Praktikas hõlmab see WC-potti ja loputuskasti, valamut ja kraanikaussi, segisteid, dušikabiini või dušinurka, vanni, bideed, trappe, pesumasina ja nõudepesumasina ühendusi, boilerit ning kõiki nendega seotud sulgeventiile, sifoone ja tihendeid.

Kõige sagedamini tellitakse meilt kaks erinevat töömahtu. Esimene on punktivahetus: üks seade läks katki või on lihtsalt vana ja see vahetatakse välja. Selline töö kestab tavaliselt ühest kolme tunnini ja seda saab teha ilma plaate lõhkumata, sest olemasolevad ühendused jäävad samaks. Teine on komplektne paigaldus vannitoa remondi käigus, kus torustik ehitatakse ümber, seadmete asukoht muutub ning paigaldus jaguneb kaheks etapiks – toorpaigaldus enne plaatimist ja lõppmontaaž pärast seda.

Just see kaheetapilisus jääb tellijatel kõige sagedamini märkamata. Sanitaartehnika kvaliteet ei otsustata mitte siis, kui pott kruvitakse põranda külge, vaid siis, kui seina sisse tõmmatakse veetorud ja kanalisatsiooni väljavõtted. Kui väljavõte on 4 cm valel kõrgusel või kalle on 1% asemel 0,3%, ei aita hiljem ükski kallis pott. Seetõttu käime remondiobjektidel alati enne plaatimist üle ja märgime iga seadme täpsed teljed ja kõrgused.

Kolmas oluline osa on veekindlus. Sanitaartehnika paigaldus puutub otseselt kokku hüdroisolatsiooniga: trapi mansett, WC-poti läbiviik, dušialuse serv ja vanni ääre vuuk on kõik kohad, kus vesi konstruktsiooni sisse pääseb. Meie paigaldame nii, et need sõlmed jääksid tihedaks ka siis, kui silikoon aastate pärast vananeb – õige kalle, õige tihend ja õige järjekord on olulisemad kui hermeetiku kogus.

• WC-potid: põrandale kinnitatavad, seinapealsed, peidetud raamistikuga
• Valamud: mööblisse ehitatud, pealelauakausid, konsoolvalamud
• Segistid: vannitoa-, köögi-, termostaat- ja seinasisesed segistid
• Dušinurgad, dušikabiinid, dušialused ja trapiga põrandalahendused
• Vannid: akrüül-, teras- ja malmvannid, vanni ees- ja külgpaneelid
• Bidee, bideedušš, pissuaar ja invatehnika äripindadel
• Pesu- ja nõudepesumasinate ühendused koos sulgeventiilidega
• Sifoonid, sulgeventiilid, nurgaventiilid, tagasilöögiklapid

Enamik vahetusi ei toimu mitte plaanipäraselt, vaid siis, kui midagi on juba katki. See on kallim tee: avarii ajal ei saa valida ei tehnikat ega aega ning sageli lisandub naabri kahju. Praktikas on olemas selged märgid, mille juures tasub vahetust planeerida enne, kui probleem muutub veekahjuks.

WC-poti puhul on esimene märk logisemine. Kui pott liigub kinnitustes, murduvad tihendid ja jalami alt hakkab immitsema vesi, mis imbub tasandusse ja jõuab korrus allapoole ilma, et pealtnäha midagi näha oleks. Teine märk on loputuskasti pidev vulisemine – see tähendab, et ventiil ei sulgu ja vesi jookseb läbi ööpäev ringi, mis ilmub veearvele üsna kiiresti. Vana, 20–30-aastane pott, mille loputuskastile enam varuosi ei saa, on samuti selge vahetuskandidaat.

Segistid annavad märku tilkumisest, kangi raskest liikumisest ja vee surve langusest. Odavama segisti puhul on remont sageli mõttetu: uus kassett ja tööaeg maksavad rohkem kui uus segisti. Kvaliteetsema segisti puhul on vastupidi – vahetame ainult kasseti või perlaatori ja segisti töötab veel aastaid.

Vanni ja dušinurga puhul on kriitiline vuuk. Kui silikoon on tumenenud, eraldunud või hallitanud, ei ole see kosmeetiline probleem – see on tee, mida mööda vesi konstruktsiooni pääseb. Sama kehtib pragunenud akrüülvanni või dušialuse kohta. Kui dušinurga sein on pundunud või põrandaplaat kõlab õõnsalt, on vesi juba all.

Pesumasina ja nõudepesumasina ühendused väärivad eraldi tähelepanu. Kummist paindvoolikute eluiga on umbes viis aastat, kuid neid vahetatakse harva. Just lahtitulnud või lõhkenud paindvoolik on Eesti kortermajades üks sagedasemaid suurte veekahjude põhjusi. Sulgeventiil masina ees ja voolikute õigeaegne vahetus on odavaim kindlustus, mis olemas on.

• WC-pott logiseb, jalami alt immitseb vesi või loputuskast vuliseb pidevalt
• Segisti tilgub, kang liigub raskelt või vesi tuleb kahanenud survega
• Vuuk vanni või dušinurga ääres on tume, hallitanud või lahti tulnud
• Akrüülvann või dušialus on pragunenud või vetruv
• Sifoonist tuleb kanalisatsioonilõhna ka pärast puhastamist
• Pesumasina paindvoolikud on üle viie aasta vanad
• Vannitoas puuduvad sulgeventiilid üksikute seadmete ees

WC-poti valik algab sellest, mis on seina ja põranda taga. Vana kortermaja tüüpvannitoas on kanalisatsiooni väljavõte tavaliselt horisontaalne ja madalal, mis sobib põrandale kinnituva potiga. Seinapealne pott nõuab raamistikku, mis vajab umbes 15–20 cm sügavust ruumi ning kandvat kinnitust – seda saab teha ka kortermajas, kuid see vähendab ruumi ja eeldab, et püstiku ühendus tõstetakse õigele kõrgusele.

Põrandale kinnituv pott on kiireim ja odavaim lahendus. Vahetus toimub tavaliselt ühe kuni kahe tunniga: vana pott eemaldatakse, vana tihend ja silikoon puhastatakse, ühendus kontrollitakse, uus pott paigaldatakse ekstsentrilise või sirge ühendusega, kinnitatakse põranda külge ja tihendatakse. Lõpuks tehakse loputuskatse ja vaadatakse ühendus kuiva paberiga üle, et veenduda tiheduses.

Seinapealne pott peidetud raamistikuga on visuaalselt puhtam ja lihtsamini koristatav lahendus. Selle paigaldus on aga oluliselt nõudlikum: raam tuleb loodida, kinnitada kandvasse pinda või tugevdatud konstruktsiooni, veeühendus ja kanalisatsiooni põlv paigutada täpselt raami avadesse ning kontrollida kogu süsteemi survestamisega enne, kui raam plaadi taha kaob. Iga hilisem viga tähendab plaadi lõhkumist.

Eraldi teema on loputuskast ja selle nupp. Peidetud loputuskastid on hooldatavad ainult läbi nupuava, mistõttu on oluline, et paigaldaja jätaks ligipääsu õige ja ventiil oleks vahetatav ilma lammutuseta. Meie paigaldame alati nii, et loputusventiili saab hiljem välja võtta – see on üks neist detailidest, mis eristab korralikku paigaldust kiirustavast.

Kolmas variant, mida küsitakse üha rohkem, on bideefunktsiooniga pott või bideedušš. Mõlemad eeldavad külmavee või segatud vee väljavõtet poti juures. Kui vannituba on juba plaaditud, saab lahenduse teha nurgaventiiliga olemasolevast ühendusest; remondi käigus tõmbame vee eraldi ette.

Valamu paigaldus algab kõrguse valikust. Standardne valamu ülaserva kõrgus on 80–85 cm põrandast, kuid see on soovitus, mitte reegel: pikema pere puhul tõstame valamu kõrgemale, lastega peredes või invalahenduste puhul madalamale. Kuna valamu kõrgus määrab ka sifooni ja seina väljavõtte asukoha, tuleb see otsustada enne plaatimist.

Mööblisse ehitatud valamu on Eesti korterites levinuim lahendus, sest see annab hoiuruumi. Selle puhul on oluline, et sifoon oleks lame või nihutatud tüüp, muidu ei mahu kapisahtel sisse. Pealelauakauss näeb hea välja, kuid nõuab kõrgemat või seinasisest segistit ja täpselt mõõdetud kraaniava. Konsoolvalamu on väikeses vannitoas ruumisäästlik, kuid vajab tugevdatud kinnitust – kipsseina külge ilma tugevduseta seda paigaldada ei tohi.

Segisti valikul on kolm praktilist kriteeriumi. Esiteks sobivus veesurvega: väga madala survega süsteemis muutub perlaatoriga säästusegisti kasutuskõlbmatuks. Teiseks kasutuskoht – köögis tasub eelistada kõrget painduvat väljavoolu ja võimalusel väljatõmmatavat dušši, vannitoas jälle madalamat ja kompaktsemat. Kolmandaks hooldatavus: kvaliteetsel segistil on standardne kassett, mille vahetus maksab murdosa uue segisti hinnast.

Termostaatsegisti on eraldi soovitus dušinurka ja vanni. See hoiab seatud temperatuuri ka siis, kui majas keegi teine vett võtab, ja kaitseb põletuse eest – eriti oluline lastega peredes. Termostaatsegisti eeldab, et külma ja sooja vee surve on enam-vähem tasakaalus; kui ei ole, lahendame selle survealandaja või tasakaalustusventiiliga.

Iga valamu ja segisti paigalduse juurde kuulub meil sulge- või nurgaventiil. See on väike detail, mis säästab hiljem palju: kui segisti hakkab tilkuma või sifoon lekib, saab sulgeda ainult selle punkti, mitte kogu korteri vee. Vanades korterites, kus ventiile ei ole, paigaldame need vahetuse käigus.

• Valamu ülaserv tavaliselt 80–85 cm põrandast, kohandatav vajaduse järgi
• Mööblivalamu vajab lamedat või nihutatud sifooni
• Konsoolvalamu vajab tugevdatud kinnitust, mitte pelgalt kipsplaati
• Termostaatsegisti dušši ja vanni – stabiilne temperatuur ja turvalisus
• Iga seadme ette nurga- või sulgeventiil
• Köögisegistis eelistatud kõrge kaar või väljatõmmatav dušš

Duši- ja vannilahendus on vannitoa kõige veekindlust nõudvam osa. Siin ei piisa sellest, et seade on paigas – oluline on, kuhu vesi läheb siis, kui ta läheb valesti. Meie lähenemine on lihtne: iga duši- või vannilahendus peab taluma olukorda, kus klaas on lahti või kardin väljas ja vesi satub põrandale.

Dušikabiin valmiskomplektina on kiireim variant. Alus on tehases valmis, sifoon standardne ja paigaldus võtab tavaliselt pool päeva. Puuduseks on see, et kabiini alune jääb halvasti ligipääsetavaks ja odavamate mudelite sifoonid ummistuvad juustest kergesti. Paigaldame kabiini alati nii, et sifoonile pääseb ligi kas revisjoniluugi või eemaldatava paneeli kaudu.

Dušinurk trapiga põrandas on tänapäeval populaarseim ja ka tehniliselt parim lahendus, kuid see nõuab korrektset eeltööd. Vaja on põrandakallet trapi suunas – vähemalt 1 cm meetri kohta –, korrektset hüdroisolatsiooni koos trapimansetiga ning trapi paigaldust täpselt plaadi tasapinda. Kui kalle on vale või trapp jääb kõrgemale, jääb vesi seisma ja vuugid muutuvad mustaks juba esimesel aastal.

Vanni paigaldusel on kaks kriitilist kohta: jalgade seadistus ja seinapoolne vuuk. Akrüülvann tuleb toestada nii, et see ei vetru – vetlev vann murrab vuugi lahti sõltumata sellest, kui hea hermeetik on kasutatud. Seinapoolse ääre lahendame kas vannilindi, profiili või plaadi alla viidud servaga; ainult silikoonile lootmine on lühiajaline lahendus.

Kolmas asi, mida sageli unustatakse, on ligipääs. Vanni eespaneel peab olema eemaldatav, sest sifoon ja ülevool vajavad hooldust. Meie paigaldame paneeli nii, et selle saab ilma silikooni lõikamata maha võtta – see on hetk, mille eest klient tänab viie aasta pärast.

Pesumasina ja nõudepesumasina ühendus on väike töö, mille tagajärjed on ebaproportsionaalselt suured. Enamik suuri veekahjusid Eesti kortermajades algab just masinate ühendustest: lahti tulnud pealevooluvoolik, ummistunud äravool või sulgeventiili puudumine. Korrektne ühendus võtab aega tund, kuid välistab enamiku nendest stsenaariumidest.

Standardse ühenduse juurde kuulub alati eraldi sulgeventiil masina ees. See võimaldab masina vee sulgeda üksikult ning – veelgi olulisem – sulgeda vesi ajaks, mil kodus kedagi ei ole. Soovitame lisada ka tagasilöögiklapi, mis takistab reovee tagasivoolu masinasse, ja survevooliku, mis talub majasisest survet ilma vananemata.

Äravool on teine kriitiline koht. Masina äravooluvoolik peab olema kinnitatud õigele kõrgusele – liiga madal ühendus tekitab sifooniefekti ja masin tühjendab end pidevalt, liiga kõrge koormab pumpa. Kui äravool viiakse valamu sifooni, peab sifoonil olema selleks eraldi ots; ühendus lihtsalt torusse toppimisega tekitab lõhna ja ummistusi.

Nõudepesumasina puhul lisandub tavaliselt köögimööbli tegur. Ühendused peavad mahtuma kapi taha nii, et masin läheb lõpuni sisse ja voolikud ei jää muljutuks. Muljutud voolik on ajapomm – see puruneb tavaliselt aasta või kahe pärast, tihti öösel.

Sama loogika kehtib boileri, veefiltri ja pehmendussüsteemi ühendamisel: sulgeventiil enne, tagasilöögiklapp vajadusel, kaitseklapp boileril ja äravool põrandatrappi või kanalisatsiooni. Neid töid teeme sageli koos boileri paigaldusega ühe visiidi käigus.

• Eraldi sulgeventiil iga masina ees
• Kvaliteetne survevoolik, vahetus umbes iga viie aasta järel
• Äravooluvoolik õigel kõrgusel, ilma sifooniefektita
• Tagasilöögiklapp reovee tagasivoolu vältimiseks
• Voolikud vabalt, ilma murdmise ja muljumiseta kapi taga
• Boileril kaitseklapp koos korrektse äravooluga

Töö algab telefonikõnest või tellimusvormist. Küsime, mida täpselt on vaja paigaldada, millises hoones ja millises seisus on olemasolev torustik. Kui tegemist on lihtsa vahetusega, saame juba telefonis öelda töö eeldatava mahu ja ajakulu. Kui tegemist on remondiga, lepime kokku ülevaatuse.

Objektil teeme esmalt ülevaatuse: kontrollime väljavõtete asukohad, veeühenduste seisu, sulgeventiilide olemasolu ja töökorras oleku ning hindame, kas olemasolev torustik kannatab uut tehnikat. Vanades majades juhtub sageli, et sulgeventiil ei sulgu – siis vahetame kõigepealt selle, muidu ei saa tööd ohutult teha. Alles pärast ülevaatust ütleme lõpliku hinna ja alustame.

Paigaldusfaas jaguneb toor- ja lõppmontaažiks. Toorpaigaldus tähendab torustiku, väljavõtete, raamistike ja trappide paigaldust ning süsteemi survestamist enne, kui midagi kinni kaetakse. Lõppmontaaž on seadmete paigaldus valmis pinnale: pott, valamu, segisti, dušinurk, vann, paneelid ja vuugid. Punktivahetuse korral tehakse mõlemad ühe visiidiga.

Iga töö lõpeb kontrolliga. Survestame ühendused, laseme vett läbi kõikidest punktidest, kontrollime lekkeid kuiva lapiga, katsetame loputust ja äravoolu ning vaatame üle vuugid. Koristame töökoha, viime vana tehnika ära ja selgitame kliendile, kuidas seadet hooldada ja kust vesi vajadusel kinni keerata. Väljastame arve, mis sobib esitamiseks nii korteriühistule kui kindlustusele.

• Telefonikonsultatsioon ja töömahu esmane hindamine
• Ülevaatus objektil, ventiilide ja väljavõtete kontroll
• Hinna kokkuleppimine enne töö algust
• Toorpaigaldus ja survekontroll enne katmist
• Lõppmontaaž, vuukimine ja lekkekontroll
• Vana tehnika äravedu, koristus ja garantii tööle

Korteris on peamine piirang olemasolev torustik ja püstik. Väljavõtete asukohta saab muuta ainult teatud ulatuses, sest kanalisatsioon vajab kallet ja püstiku asukoht on fikseeritud. Sageli lahendame selle kas põranda tõstmise, seinasisese kasti või sundvoolusüsteemiga. Lisaks tuleb arvestada naabritega: mürarikkad tööd tehakse päevasel ajal ja vee sulgemine püstikus lepitakse ühistuga kokku.

Eramajas on vabadust rohkem, kuid vastutust samuti. Siin puudub ühistu, kes torustikku haldaks, ning kogu süsteem – veepump või liitumine, boiler, kollektorid, kanalisatsioon või septik – on omaniku oma. Sanitaartehnika paigaldusel eramajas vaatame alati üle ka surve ja veekvaliteedi: raudarikas kaevuvesi rikub segistid ja tihendid kiiresti, mistõttu soovitame vajadusel filtrit.

Kortermajas ja korteriühistu objektidel teeme sanitaartehnika töid tavaliselt koos püstikuvahetuse või üldremondiga. Siin on oluline planeerimine: elanike teavitamine, vee sulgemise ajaaken, tööde järjekord korterite kaupa ja see, et iga korter saaks õhtuks vee tagasi. Töötame ühistutega lepingu alusel ja väljastame korrektse dokumentatsiooni.

Äripindadel – kontorid, kauplused, toitlustus, ilusalongid – on kaks erisust. Esiteks koormus: avalikus WC-s kasutatakse potti ja segistit kümneid kordi päevas, mistõttu paigaldame sinna tugevama klassi tehnikat ja eelistame seinapealseid lahendusi koristuse pärast. Teiseks aeg: töid tehakse sageli õhtul, öösel või nädalavahetusel, et äritegevus ei katkeks. Lepime need ajad eelnevalt kokku.

• Korter: püstiku asukoht ja kalle piiravad ümberpaigutamist
• Eramaja: surve, veekvaliteet ja oma süsteemi hooldus
• Kortermaja: ühistuga kooskõlastus ja vee sulgemise ajaaken
• Äripind: suurem koormus, tugevam tehnika, töö väljaspool lahtiolekuaega

Suur osa meie tööst on teiste tehtud paigalduste parandamine. Vead korduvad objektilt objektile ja peaaegu kõik neist tulenevad kiirustamisest või sellest, et seadme paigaldaja ei mõelnud sellele, mis toimub kümme aastat hiljem.

Kõige sagedasem viga on vale kalle – nii dušinurga põrandas kui ka kanalisatsiooni harutorus. Vesi jääb seisma, tekivad setted, lõhn ja ummistused. Teine on hüdroisolatsiooni katkestus trapi või läbiviigu juures: isolatsioon on tehtud, kuid ei ole viidud mansetiga kokku, mistõttu vesi läheb täpselt sealt alla, kust ta minema ei tohiks.

Kolmas levinud viga on ligipääsu puudumine. Peidetud loputuskast ilma hooldusavata, vanni eespaneel silikooniga kinni, sifoon plaadi taga – kõik need tähendavad, et esimene hooldus nõuab lammutust. Neljas on ventiilide puudumine: kogu korteri vesi tuleb kinni keerata selleks, et vahetada üks segisti.

Viies viga on materjalide segamine ilma üleminekuta: vask ja tsingitud teras otseühenduses tekitavad galvaanilise korrosiooni, mis sööb ühenduse aastatega läbi. Kuues on ülepingutatud kinnitused – keraamika pragunemine WC-poti või valamu kinnitamisel liigse jõuga on tavalisem, kui arvatakse.

Lõpuks vuugid. Silikoon ei ole konstruktsioonimaterjal. Kui vann vetrub, dušinurga sein liigub või plaadi serv on lahti, ei aita hermeetik – tuleb parandada alus. Meie parandame põhjuse ja alles siis vuugi.

• Vale või puuduv kalle dušinurgas ja harutorudes
• Hüdroisolatsioon ei ole trapimansetiga kokku viidud
• Puudub ligipääs sifoonile, loputusventiilile või ülevoolule
• Sulge- ja nurgaventiilid on paigaldamata
• Vask ja tsingitud teras otseühenduses ilma üleminekuta
• Keraamika ülepingutatud kinnitus ja hilisem pragunemine
• Vuugi hermetiseerimine liikuva või vetruva aluse peal

Töötame nii kliendi ostetud tehnikaga kui ka toome komplekti ise. Kui klient on juba ostnud, kontrollime enne paigaldust, kas seade sobib olemasoleva ühendusega – see väldib olukorda, kus meister on kohal, aga pott ei sobi väljavõttega. Kui valime ise, lähtume kolmest asjast: varuosade saadavus Eestis, tihendite kvaliteet ja hooldatavus.

Torustiku poolel kasutame vee jaoks valdavalt pressitavaid või PEX-torustiku lahendusi ning kanalisatsiooni jaoks PP-torusid koos korrektsete kalletega. Peidetud ühendusi väldime alati, kui see on võimalik – iga plaadi taha jääv liide on tulevane riskikoht. Kui liide on paratamatu, jätame sinna hooldusluugi.

Segistite ja loputusventiilide puhul on kõige praktilisem kriteerium standardsus. Bränd, mille kassett on igas ehituspoes saadaval, on kümne aasta perspektiivis odavam kui eksootiline mudel, mille tihendit ei saa kusagilt. Sama kehtib WC-poti loputusmehhanismi kohta.

Hermeetikute osas kasutame sanitaarsilikooni, mis on hallitusevastase lisandiga, ning vannitoas alati koos korrektse aluspinna ettevalmistusega. Silikoon on kuluv materjal – soovitame vuuke üle vaadata iga kolme kuni viie aasta tagant. See on odav hooldus, mis hoiab ära suure kahju.

• Kliendi tehnika kontroll enne paigaldust – sobivus ühendustega
• Vesi: press- või PEX-lahendused, minimaalselt peidetud liiteid
• Kanalisatsioon: PP-torud korrektse kalde ja tihenditega
• Standardse varuosaga segistid ja loputusventiilid
• Sanitaarsilikoon hallitusevastase lisandiga
• Hooldusluuk igale peidetud liitele ja ventiilile

Sanitaartehnika eluiga sõltub rohkem hooldusest kui hinnast. Enamik meile tulevaid rikkeid oleks olnud välditav kümne minuti töö ja natukese tähelepanuga aastas. Kõige olulisem on jälgida kolme asja: vuuke, ventiile ja vooliku vanust.

Vuugid tuleb üle vaadata vähemalt kord aastas. Kui silikoon on tumenenud või serv on lahti, tuleb see uuendada enne, kui vesi alla pääseb. Vana vuuk lõigatakse täielikult välja, pind kuivatatakse ja uus tehakse ühe liigutusega – ülevärvimine vana peale ei tööta.

Ventiile tasub kord aastas läbi keerata. Sulgeventiil, mida ei ole kümme aastat liigutatud, kinnistub ja ei sulgu just siis, kui seda kõige rohkem vaja on. Sama kehtib korteri peakraani kohta – soovitame selle asukoha selgeks õppida ja kord aastas käiku lasta.

Sifoonid ja äravoolud puhastage mehaaniliselt, mitte agressiivse keemiaga. Keemia lahustab rasva, kuid kahjustab tihendeid ja vanades torudes ka toru ennast. Duši trapikorv tuleks juustest puhastada iga paari nädala tagant – see üksi hoiab ära enamiku duši ummistustest.

Kui tekib kahtlus, et kuskil lekib – vuliseb, on niiske või veearvesti liigub ilma tarbimiseta –, on mõistlik see kohe üle vaadata. Varjatud lekke otsimiseks on meil eraldi teenus koos termokaamera ja survetestiga; mida varem see tehakse, seda väiksem on kahju.

• Vuukide ülevaatus kord aastas, vajadusel täielik uuendus
• Sulgeventiilide läbikeeramine kord aastas
• Trapikorvi ja sifoonide mehaaniline puhastus
• Masinate paindvoolikute vahetus umbes iga viie aasta järel
• Veearvesti kontroll suletud kraanide juures
• Kahtluse korral kohe lekkeotsing, mitte ootamine

Tellimiseks piisab kõnest või tellimusvormi täitmisest. Kõige kiiremini saame hinnangu anda siis, kui saadate paar fotot: olemasolev seade, ühenduskoht ja üldvaade ruumist. Nende põhjal näeme enamasti kohe, kas tegemist on kiire vahetusega või on vaja torustikku muuta.

Kui olete tehnika juba ostnud, öelge mudel – kontrollime sobivuse. Kui ei ole veel ostnud, soovitame sobiva lahenduse teie ruumi ja torustiku järgi ning saame materjali ka ise kohale tuua. Vannitoa remondi puhul lepime kokku kaks visiiti: toorpaigaldus enne plaatimist ja lõppmontaaž pärast.

Töötame Tallinnas ja kogu Harjumaal. Tavatööd planeerime tavaliselt lähipäevadesse, avariiolukorras – näiteks kui pesumasina voolik on lahti tulnud või pott lekib põrandale – tuleme välja ööpäevaringselt. Tallinnas jõuab brigaad kohale tavaliselt 30–60 minutiga, Harjumaal 1–2 tunniga.

• Saatke fotod olemasolevast seadmest ja ühenduskohast
• Öelge ostetud tehnika mudel – kontrollime sobivuse
• Vajadusel toome materjali ise kohale
• Remondi puhul kaks etappi: toorpaigaldus ja lõppmontaaž
• Avarii korral väljasõit ööpäevaringselt