Septiku paigaldus

Kohtkäitlussüsteemi on vaja siis, kui hoonet ei ole võimalik või mõistlik ühendada ühiskanalisatsiooniga. Harjumaal on see olukord tavaline: uued elamupiirkonnad kasvavad kiiremini kui torustik, ja paljud vanemad külad ning suvilapiirkonnad ei ole ühisvõrguga liidetud üldse. Sellisel juhul on septik või biopuhasti ainus viis, kuidas majapidamise reovesi nõuetekohaselt käidelda.

Teine sagedane olukord on olemasoleva süsteemi väljavahetamine. Vanad betoonrõngastest kogumiskaevud ja isetehtud imbsüsteemid on suures osas oma ressursi ammendanud: rõngaste vuugid lekivad, kaas on murdunud, imbväljak on ummistunud ja heitvesi jõuab pinnasesse puhastamata kujul. Kui tühjendusauto peab tulema iga paari nädala tagant, ei ole tegemist normaalse kohtkäitlusega, vaid pideva ja kalli hädalahendusega.

Kolmas olukord on uusehitus. Uue maja puhul planeeritakse kanalisatsioonilahendus kohe koos vundamendi ja kommunikatsioonidega. Siin on kõige lihtsam teha kõik õigesti esimesel korral: väljundtoru saab õige kalde, mahuti õige sügavuse ja imbväljak piisava kauguse joogiveekaevust.

• Krundil puudub ühiskanalisatsiooni liitumisvõimalus
• Vana betoonrõngastest kaev lekib või on lagunenud
• Tühjendusautot on vaja liiga tihti
• Imbväljak ei võta vett enam vastu
• Ehitatakse uus eramaja või laiendatakse olemasolevat
• Suvila muudetakse aastaringseks elukohaks

Kolm levinumat kohtkäitluslahendust lahendavad sama ülesannet erineval viisil ja neil on väga erinev kasutuskulu. Septik on mitmekambriline settemahuti, kus reovesi settib ja eelpuhastub, misjärel osaliselt puhastatud vesi juhitakse edasi imbsüsteemi, kus lõpliku puhastustöö teeb ära pinnas. Septik ise ei ole lõplik puhasti – see töötab ainult koos imbväljaku, imbtunnelite või filterkassetiga.

Biopuhasti on aktiivne süsteem, kus reovett puhastatakse bioloogiliselt õhustamise abil. Seade vajab elektrit ja regulaarset hooldust, kuid puhastab vee tunduvalt paremini, mis tähendab, et immutuslahendus võib olla väiksem või mõnel juhul saab heitvee suunata kraavi või imbkaevu. Biopuhasti sobib eriti sinna, kus krunt on väike, pinnas halvasti vett läbilaskev või põhjavesi kõrge.

Kogumismahuti ei puhasta midagi – see kogub kogu reovee kokku ja seda tühjendatakse regulaarselt purgimisautoga. Lahendus on paigaldusel odavaim, kuid kasutamisel kõige kallim, sest iga kuupmeeter vett tuleb ära vedada. Kogumismahuti on mõistlik seal, kus immutamine ei ole lubatud või võimalik: väga väike krunt, kaitsealune ala, kõrge põhjavesi või hooajaline väikese koormusega suvila.

Praktikas valime lahenduse kolme teguri põhjal: kui palju reovett tekib, milline on pinnas ja põhjavesi ning millised piirangud kehtivad konkreetsel krundil. Kui kaks lahendust tunduvad võrdsed, arvutame läbi ka kümne aasta kasutuskulu – sageli selgub, et kallim seade on kokkuvõttes odavam.

Mahu valiku aluseks on majapidamise elanike arv ja tegelik veekasutus. Reeglina arvestatakse ühe inimese kohta umbes 100–150 liitrit reovett ööpäevas ning septiku maht peab tagama, et vesi jõuaks kambrites piisavalt kaua settida. Liiga väike mahuti tähendab, et sete jõuab imbväljakusse ja rikub selle mõne aastaga.

Liiga suur mahuti ei ole samuti automaatselt parem valik. Väga väikese koormuse korral ei pruugi bioloogiline protsess korralikult käivituda, lisaks maksab suurem mahuti rohkem ja nõuab sügavamat süvendit. Seetõttu valime mahu tegeliku, mitte teoreetilise maksimumkoormuse järgi.

Eraldi tuleb arvestada tippkoormust. Kui peres on pesumasin, nõudepesumasin ja mullivann ning külalisi käib tihti, siis hetkeline vooluhulk on tavapärasest oluliselt suurem. Sellistel juhtudel arvestame mahu valikul varu või lisame ühtlustusmahuti, et süsteem ei saaks lööke, mis settekihi üles segavad.

Suvila puhul kehtib vastupidine loogika: kasutus on hooajaline, talvel süsteem seisab. Siis on oluline valida lahendus, mis talub seisuaega ja käivitub kevadel uuesti ilma probleemideta – see on üks põhjus, miks väikesele suvilale ei sobi alati sama biopuhasti, mis aastaringsele eramajale.

Kõige olulisem tehniline küsimus septiku paigaldamisel ei ole mahuti ise, vaid see, kuhu läheb sellest väljuv vesi. Kui pinnas on liivane ja hästi vett läbilaskev ning põhjavesi on sügaval, saab kasutada klassikalist imbväljakut: perforeeritud torustikku killustikualusel, mille kaudu vesi jaotub ühtlaselt pinnasesse.

Savise pinnase korral imbväljak lihtsalt ei tööta – vesi ei kao kuhugi ja jõuab varem või hiljem pinnale. Sellisel juhul kasutatakse filterkassetti või liivafiltrit, mis ehitatakse osaliselt pinnasest kõrgemale, või valitakse biopuhasti, mille väljundvesi on juba nii puhas, et seda saab suunata kompaktsemasse immutuslahendusse.

Kõrge põhjavesi on Harjumaal sagedane. Kui vesi seisab kevadel poole meetri sügavusel, tuleb immutuslahendus ehitada tõstetuna, sest imbsüsteemi ja põhjavee vahele peab jääma pinnasekiht, mis puhastustöö tegelikult ära teeb. Samuti tuleb mahuti sellises pinnases korralikult ankurdada, muidu võib tühi plastmahuti kevadel sõna otseses mõttes maast välja kerkida.

Enne lahenduse valikut vaatame krundi üle kohapeal: kaevame vajadusel proovisüvendi, hindame pinnase koostist ja niiskust ning täpsustame joogiveekaevu, krundipiiri ja hoonete asukohad. Ilma selle infota tehtud pakkumine on alati oletus.

• Liivane pinnas, madal põhjavesi – klassikaline imbväljak
• Savine pinnas – filterkassett, liivafilter või biopuhasti
• Kõrge põhjavesi – tõstetud immutuslahendus ja mahuti ankurdamine
• Väike krunt – biopuhasti või kogumismahuti
• Kaitstav veehaare läheduses – rangemad piirangud, tihti kogumismahuti

Septiku asukoht ei ole vaba valik. Arvestada tuleb kaugusi joogiveekaevust, krundipiirist, hoonetest ja naabri kaevust ning kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetest. Täpsed kujad sõltuvad piirkonnast ja lahendusest, seetõttu kontrollime need alati konkreetse omavalitsuse kehtiva korra järgi enne tööde algust – üldistatud internetinumbrite järgi paigaldatud süsteem võib osutuda nõuetele mittevastavaks.

Lisaks normidele on olulised puhtpraktilised asjad. Mahuti peab olema tühjendusautole ligipääsetav: voolik ei ulatu lõputult ja auto ei sõida läbi pehme muru. Septik ei tohiks jääda sõiduteele, kui mahuti ei ole ette nähtud sõidukoormust taluma. Imbväljak ei tohi jääda tiheda haljastuse, puude ega parkimisala alla, sest juured ummistavad torustiku ja tihendatud pinnas ei lase vett läbi.

Samuti tasub mõelda tulevikule. Kui plaanis on juurdeehitus, garaaž, bassein või uus sissesõidutee, tuleb septik ja imbväljak paigutada nii, et need ei satuks hilisema ehituse alla. Ühe päeva planeerimine säästab siin sageli mitme tuhande euro suuruse ümberehituse.

Iga objekt on erinev, kuid korralik paigaldus järgib alati sama loogikat. Esimene etapp on ülevaatus ja lahenduse valik: mõõdistame krundi, täpsustame maja väljundtoru sügavuse ja asukoha, hindame pinnase ning lepime kokku mahuti ja immutuslahenduse tüübi. Selle põhjal koostame hinnapakkumise, kus on eraldi näha mahuti, materjalid, kaevetööd ja paigaldustöö.

Teine etapp on kaevetööd. Süvend kaevatakse vastavalt mahuti mõõtudele ja vajalikule sügavusele, arvestades ühendustoru kallet. Süvendi põhi tasandatakse ja alla tehakse liivapadi või – kõrge põhjavee ja raske pinnase korral – betoonplaat, mille külge mahuti ankurdatakse.

Kolmas etapp on mahuti paigaldus ja ühendamine. Mahuti asetatakse loodi, ühendatakse maja kanalisatsiooni väljundtoruga ja väljundist edasi immutussüsteemiga. Paigaldatakse tuulutus, vajalikud kaevud ja revisjoniavad ning biopuhasti korral elektritoide ja kompressor.

Neljas etapp on immutussüsteemi ehitus: imbväljaku torustik killustikualusel, imbtunnelid või filterkassett koos geotekstiili ja liivakihtidega. Vale kihtide järjekord on üks levinumaid põhjusi, miks imbväljak lakkab töötamast juba paari aasta pärast.

Viies etapp on täitmine, kontroll ja üleandmine. Mahuti täidetakse veega samal ajal, kui tagasitäide toimub – see hoiab ära mahuti deformeerumise. Kontrollime läbivoolu, ühenduste tiheduse ja süsteemi töö ning selgitame omanikule, kuidas süsteem töötab, kui tihti seda tühjendada ja mida sinna ei tohi lasta.

• Ülevaatus, pinnase hindamine ja lahenduse valik
• Hinnapakkumine eraldi ridadega
• Kaevetööd ja aluse ettevalmistus
• Mahuti paigaldus, loodimine ja ankurdamine
• Ühendus maja kanalisatsiooniga ja tuulutus
• Imbväljaku või filterkasseti ehitus
• Tagasitäide, kontroll ja kasutusjuhendamine

Suur osa meie septiku paigalduse töödest ei ole uusehitus, vaid vana lahenduse asendamine. Tüüpiline olukord on 1970.–1990. aastatel ehitatud betoonrõngastest kaev, millel puudub tihe põhi ja mille vuugid on lahti. Selline kaev ei ole septik, vaid sisuliselt lekkiv kogumiskaev, mille sisu jõuab kontrollimatult pinnasesse.

Vahetuse käigus tuleb otsustada, mida vana rajatisega teha. Osa rõngaid saab kasutada revisjoni- või pumbakaevuna, kui nende seisukord seda lubab. Kui rõngad on pragunenud, tuleb need välja kaevata ja ära vedada ning süvend korrektselt täita. Vana mahuti jätmine maasse ilma tühjendamata ja täitmata on ohtlik – kaas võib aja jooksul sisse vajuda.

Vahetuse eelis on see, et trass maja ja mahuti vahel on tavaliselt olemas. Sageli piisab selle ülevaatusest ja osalisest uuendamisest, mis hoiab kokku kaevetöö mahtu. Kui aga vana toru on vajunud või valest materjalist, on mõistlik see samal ajal välja vahetada – teist korda õue lahti kaevata on kordades kallim.

Septik ei ole seade, mille võib paigaldada ja unustada. Kõige tähtsam hooldustoiming on regulaarne tühjendamine. Sette kogunemise kiirus sõltub majapidamise suurusest ja mahutist, kuid enamikus eramajades tähendab see tühjendust vähemalt kord aastas. Kui setet kogub liiga palju, kandub see imbsüsteemi ja ummistab selle – ja imbväljaku taastamine on kordades kallim kui õigeaegne tühjendus.

Teine oluline asi on see, mis torusse läheb. Niisked salvrätid, hügieenitarbed, kassiliiv, ehitussegu ja rasv on kohtkäitlussüsteemi peamised tapjad. Rasv jahtub torustikus ja kambris, seob endaga muu prahi ja moodustab kihi, mis läbivoolu järk-järgult sulgeb. Bioloogilise süsteemi puhul kahjustab bakterikooslust ka suures koguses klooripõhiseid puhastusvahendeid.

Kolmandaks tasub kord aastas süsteem üle vaadata: kontrollida kaante ja tuulutuse korrasolekut, veetaset kambrites, imbväljaku pinnase seisukorda ning biopuhasti puhul kompressori ja aeraatori tööd. Enamik tõsiseid rikkeid annab endast enne märku – ebatavaline lõhn, aeglustunud äravool või märg laik imbväljaku kohal.

Kui äravool on juba aeglustunud või torustik ummistub korduvalt, ei ole probleem alati septikus. Sageli on põhjuseks maja sisetorustik või ühendustoru, mille puhul aitab kanalisatsiooni puhastamine või ummistuse avamine. Just seetõttu alustame diagnoosist, mitte kohesest kaevamisest.

Esimene ja levinuim viga on immutuslahenduse alahindamine. Ostetakse korralik mahuti, kuid imbväljak tehakse liiga väike, vale materjaliga või vale pinnasesse. Süsteem töötab esimesed hooajad, seejärel hakkab vesi pinnale tulema. Parandus tähendab tavaliselt kogu imbväljaku uuesti ehitamist.

Teine viga on vale kalle maja ja mahuti vahelisel torul. Liiga väike kalle jätab tahke aine torusse seisma, liiga suur laseb vedelikul ära joosta ja jätab tahke osa maha – mõlemal juhul on tulemuseks korduv ummistus. Kolmas viga on tuulutuse puudumine: ilma korrektse tuulutuseta tekivad lõhnaprobleemid ja sifoonid tühjenevad.

Neljas viga on mahuti ankurdamata jätmine kõrge põhjaveega pinnases. Viies on tagasitäide vale materjaliga – kivine pinnas surub mahuti seina sisse ja võib selle deformeerida. Kuues viga on paigaldus ilma revisjoni- ja ligipääsuvõimaluseta, mis muudab iga hilisema hoolduse kaevetööks.

• Liiga väike või vale immutuslahendus
• Vale kalle ühendustorul
• Puuduv või ummistunud tuulutus
• Ankurdamata mahuti kõrge põhjaveega alal
• Kivine või tihendamata tagasitäide
• Puuduvad revisjoni- ja hooldusavad
• Sademevee juhtimine septikusse

Üks sagedasemaid põhjuseid, miks korralikult paigaldatud septik ikkagi üle koormatakse, on sademevee juhtimine samasse süsteemi. Katuse vihmaveetorud, sissesõidutee restkaev või drenaaž ühendatakse mugavuse pärast olemasoleva kanalisatsiooniga – ja üks korralik vihmasadu saadab septikusse mitu kuupmeetrit vett paari tunniga.

Tagajärg on kahekordne. Esiteks uhub suur vooluhulk settekihi üles ja saadab selle imbväljakusse. Teiseks ei jõua vesi kambrites settida, mistõttu pinnasesse jõuab oluliselt saastunum vesi. Aja jooksul tähendab see nii imbväljaku ummistumist kui ka keskkonnaprobleemi.

Õige lahendus on hoida sademevesi ja reovesi eraldi süsteemides: katuse- ja pinnasevesi juhitakse imbkaevu, kraavi või sademeveesüsteemi, olmereovesi septikusse. Kui vanas majapidamises on need süsteemid segamini, saab need paigalduse käigus lahku viia – see on tavaliselt väike lisatöö, mille tasuvus on väga kiire.

Töötame nii eraklientide kui ka juriidiliste isikutega ning kohandame protsessi vastavalt objektile.

Tallinna piires on kohtkäitlus vajalik peamiselt äärelinna eramupiirkondades ja aiandusühistute aladel, kus ühisvõrguni ei ole veel jõutud. Krundid on seal sageli väikesed ja naabrid lähedal, mistõttu kujade ja ligipääsu küsimus on olulisem kui mahuti hind. Nendel objektidel osutub sageli parimaks lahenduseks biopuhasti või kompaktne septik koos filterkassetiga.

Harjumaa on lahenduse mõttes palju kirjum. Harku, Saue ja Saku suunal on pinnas kohati savine ja põhjavesi kõrge, mis tähendab tõstetud immutuslahendust. Viimsis ja rannikualadel tuleb arvestada põhjavee kaitstuse ja piirangutega. Kose, Kiili ja Anija piirkonna suuremate kruntide puhul on sagedamini võimalik klassikaline imbväljak, sest ruumi ja sobivat pinnast jagub.

Sõidame Tallinnast välja kogu Harjumaa ulatuses ja kokkuleppel ka kaugemale. Kaevetöödega seotud objektidel lepime aja kokku ette, sest töö sõltub ilmast ja pinnase seisukorrast – kevadine sulaperiood ja sügisene pikk vihm mõjutavad nii kaevetööd kui ka tagasitäite kvaliteeti.

Kohtkäitlussüsteemi rajamine ei ole ainult tehniline töö. Sõltuvalt omavalitsusest ja krundi asukohast võib olla vajalik ehitusteatis või projekt ning valminud süsteemi kohta kasutusteatis. Nõuded erinevad piirkonniti märkimisväärselt, seetõttu selgitame juba ülevaatuse käigus, milline menetlus konkreetsel krundil kohaldub, ja arvestame sellega tööde ajakava planeerimisel.

Meie roll on tagada, et paigaldatud lahendus vastaks projektis või teatises kirjeldatule ning et omanikul oleks pärast tööd olemas kogu vajalik info: mahuti ja seadmete dokumentatsioon, garantiitingimused, paigalduse skeem koos mahuti ja immutussüsteemi asukohaga ning hooldusjuhised. Skeem on eriti oluline tulevikus – ilma selleta tuleb iga hilisem kaevetöö või haljastusprojekt teha oletuste põhjal.

Üleandmisel käime omanikuga süsteemi koos üle: näitame, kus asuvad kaaned ja revisjoniavad, kuidas kontrollida veetaset, kuidas käitub süsteem pikema äraoleku järel ja millal tellida tühjendus. Biopuhasti puhul selgitame lisaks kompressori tööd, häireolukordade tunnuseid ja seda, mida teha elektrikatkestuse korral.

• Menetlusnõuete täpsustamine enne tööde algust
• Paigalduse skeem mahuti ja imbsüsteemi asukohaga
• Seadmete dokumentatsioon ja garantiitingimused
• Hooldus- ja tühjendusjuhised omanikule
• Süsteemi ülevaatus koos kliendiga tööde lõpus

Septiku paigalduse maksumus koosneb neljast osast: mahuti ja seadmed, immutussüsteemi materjalid, kaevetööd ning paigaldustöö. Neist kõige rohkem varieerub kaevetööde osa, sest see sõltub pinnasest, sügavusest, ligipääsust ja sellest, kui palju pinnast tuleb objektilt ära vedada.

Hinda mõjutab ka valitud lahenduse tüüp. Klassikaline septik koos imbväljakuga on soetusel tavaliselt soodsam kui biopuhasti, kuid vajab rohkem ruumi ja korralikku pinnast. Biopuhasti on kallim ning vajab elektrit ja hooldust, kuid võimaldab kompaktsemat lahendust. Kogumismahuti on paigaldusel odavaim, kuid selle kasutuskulu kasvab iga tühjenduskorraga.

Me ei nimeta hinda enne, kui oleme objekti näinud või saanud piisavalt täpse info, sest kaugelt pakutud number on paratamatult oletus. Pakkumises näitame osad eraldi ridadena, et oleks näha, mille eest täpselt makstakse ja kus on võimalik kokku hoida ilma kvaliteeti ohverdamata.

Meie igapäevatöö ei ole ainult kaevetööd, vaid kogu hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteem: torustiku ehitus, ummistuste likvideerimine, survepesu, videouuring ja avariitööd. See tähendab, et me näeme iga päev, mis juhtub valesti paigaldatud süsteemidega mõne aasta pärast – ja väldime samu vigu uute paigalduste juures.

Enne pakkumist vaatame objekti üle kohapeal ning selgitame, miks soovitame just seda lahendust. Kui odavam variant on tehniliselt sobiv, ütleme seda ausalt; kui see ei ole, selgitame põhjuse konkreetselt, mitte üldsõnaliselt. Töö lõppedes anname paigaldusele garantii ja väljastame korrektse arve, mis sobib esitamiseks ka ühistule või kindlustusele.

Kohtkäitlussüsteemi paigaldus on koostöö: omanik teab oma krundi ajalugu ja tulevikuplaane, meie teame, kuidas süsteem tegelikult käitub. Selle info kokkupanek annab lahenduse, mis töötab aastakümneid, mitte hooaja.

• Objekti ülevaatus enne pakkumist
• Läbipaistev pakkumine eraldi ridadega
• Kaevetööd, paigaldus ja ühendused ühelt tegijalt
• Garantii paigaldustööle
• Hilisem hooldus, tühjendus ja diagnostika sama meeskonna käest