Drenaaži paigaldus ja vundamendi kuivendamine

Drenaaž ei ole ainult toru maa sees. See on kihiline süsteem, kus iga osa täidab kindlat ülesannet – kui üks komponent puudub, lakkab süsteem mõne aasta jooksul töötamast, isegi kui toru ise on terve.

• Drenaažitoru – perforeeritud toru, mis kogub pinnasest vett ja juhib selle kaevudesse
• Filterkiht – pestud killustik või kruus toru ümber, mis laseb veel torusse jõuda
• Geotekstiil – eraldab filterkihi pinnasest, et peenosised killustikku ei ummistaks
• Kontrollkaevud – hoone nurkades ja trassi murdepunktides, puhastamiseks ja kontrolliks
• Kogumiskaev või pumpla – kogub vee enne väljalaset ja tõstab selle vajadusel kõrgemale
• Väljalase – ühisvõrk, kraav, imbsüsteem või muu lubatud vastuvõtja
• Vundamendi hüdroisolatsioon – töötab koos drenaažiga, mitte selle asemel

Kõige levinum ja kõige kallim viga on nende kahe süsteemi segiajamine. Drenaaž kogub pinnases olevat vett vundamendi ümbert. Sademeveesüsteem juhib ära pinnalt tulevat vett – katuselt, sissesõiduteelt ja õuelt. Neil on erinev sügavus, erinev veekogus ja erinev töörežiim.

Kui vihmaveetoru ühendatakse otse drenaažitorustikku, täitub drenaaž tugeva vihma ajal survestatud veega ja hakkab tööle vastupidises suunas: selle asemel, et vundamendi ümbert vett ära viia, immutab see vett otse vundamendi juurde. Tulemus on niiske kelder majas, kus drenaaž on olemas ja formaalselt korras.

Õige lahendus on hoida süsteemid trassil eraldi ja ühendada need alles kogumiskaevus või väljalaskes, kui see on tehniliselt võimalik ja lubatud. Kui te ei tea, kuidas teie majal need süsteemid ühendatud on, saab selle kaameraga üle kontrollida enne, kui hakkate uut lahendust rajama.

Drenaaži ei ole vaja igal krundil. Liivases, hästi vett läbilaskvas pinnases kõrgel asuval majal võib piisata korralikest kalletest ja sademeveesüsteemist. Vajadus tekib siis, kui vesi jääb pinnasesse seisma või põhjavee tase tõuseb hooajaliselt vundamendi tasemeni.

• Kelder või sokkelkorrus on kevadel ja pika vihma järel niiske
• Soklil on niiskuse- ja soolaplekid, värv koorub ribana maapinna kohalt
• Põrandaliistud, keldriseinad või hoiuruumi asjad hallitavad
• Krundil on savipinnas ja vesi seisab pärast vihma lompides tundide kaupa
• Maja asub nõlva jalamil, kust valgvesi liigub hoone suunas
• Vundamendi ümbrus vajub või sillutis liigub külmakerke tõttu
• Olemasolev drenaaž on rajatud üle 20 aasta tagasi ja seda pole kunagi puhastatud

Niiske kelder ei tähenda automaatselt, et drenaaž on puudu. Sama pildi annavad ka lekkiv veetoru, katkine kanalisatsioon, kondensaat halvasti ventileeritud keldris ja vale kalle maja ümber. Kaevetöö on kallis ja pöördumatu, seetõttu tasub põhjus enne selgeks teha.

Drenaaži paigaldus on kaevetöö kogu hoone perimeetri ulatuses ja seetõttu kõige mahukam torutöö, mida eramaja juures üldse tehakse. Korralik ettevalmistus vähendab töö kestust ja hilisemaid üllatusi.

Suur osa Tallinna ja Harjumaa kruntidest on tasased ja madalad. Kui drenaažitoru tasemest allapoole ei ole kuhugi vett juhtida, on ainus lahendus kogumiskaev koos pumplaga, mis tõstab vee kõrgemale väljalaskesse.

Pumpla peab olema õigesti dimensioneeritud: liiga väike kaev tähendab, et pump käivitub pidevalt ja kulub kiiresti, liiga nõrk pump ei jõua sulaperioodi tippkoormusega toime. Tagasilöögiklapp on kohustuslik, muidu voolab pumbatud vesi torustikku tagasi ja pump töötab lõputus ringis.

Pumplaga süsteemil on üks oluline nõrkus: see sõltub elektrist. Kui piirkonnas on elektrikatkestused sagedased ja kelder on kriitiline ruum, tasub kaaluda häireandurit, mis annab veetaseme tõusust märku enne, kui vesi jõuab põrandale.

Drenaažitöö maht ja korraldus sõltuvad objektist rohkem kui ükski teine torutöö.

Sageli tuleme objektile, kus drenaaž on olemas, kuid kelder on ikka märg. Põhjused korduvad ja on peaaegu alati seotud paigaldusega, mitte materjaliga.

• Geotekstiil on paigaldamata või on kasutatud vale materjali – filterkiht on peenosistega ummistunud
• Kasutatud on pesemata karjäärikruusa, mis mudastub esimeste aastatega
• Toru on paigaldatud liiga kõrgele – vesi seisab toru tasemest allpool ja jõuab siiski vundamendini
• Kalle on ebaühtlane või kohati vastupidine, torusse tekivad veekotid
• Kontrollkaeve ei ole – süsteemi ei saa puhastada ega kontrollida
• Sademevesi on juhitud drenaaži ja ujutab selle vihmaga üle
• Väljalase on ummistunud, kraav täis kasvanud või pumpla rikkis
• Kaevik on täidetud savise pinnasega, mis hoiab vett vundamendi vastu

Drenaaž on filtreeriv süsteem ja iga filtreeriv süsteem kogub aja jooksul mustust. Hooldatud drenaaž töötab aastakümneid, hooldamata drenaaž lakkab töötamast ka siis, kui see on ideaalselt paigaldatud.

• Ava kontrollkaaned vähemalt kord aastas ja vaata, kas vesi liigub ja kas kaevu põhjas on setet
• Tühjenda kogumis- ja settekaev enne, kui sete jõuab torustiku tasemeni
• Lase torustik survepesuga läbi pesta iga viie kuni kümne aasta järel, tiheda juurestiku korral sagedamini
• Kontrolli pumpla tööd sügisel enne sulaperioodi ja puhasta ujuklüliti
• Hoia väljalase lahti – kinnikasvanud kraav peatab kogu süsteemi
• Ära istuta suuri puid ja tihedaid hekke drenaažitrassi lähedale, juured leiavad tee torusse

Sulaperiood on drenaaži jaoks aasta kõige raskem hetk. Pinnas on veel külmunud ega ime vett vastu, samal ajal sulab lumi kiiresti ja kogu vesi liigub pinnalähedases kihis. Just siis tulevad välja kõik süsteemi puudujäägid, mida suvel ei märka.

Kui väljalase või kogumiskaev on jäätunud, ei ole drenaažil kuhugi vett juhtida ja vesi tõuseb tagasi pinnasesse. Sama juhtub, kui pumpla ujuklüliti on setetega kinni. Seetõttu tasub pumpla ja väljalase üle vaadata sügisel, mitte kevadel.

Kui kelder on juba vett täis, tuleb esmalt vesi eemaldada ja alles siis põhjust otsida. Sulaperioodi avarii ei tähenda alati, et drenaaž tuleb ümber ehitada – väga sageli on põhjuseks üks konkreetne ummistunud lõik või seisev väljalase.

Suurima osa maksumusest moodustavad kaevetööd. Vabalt ligipääsetav muruga perimeeter on kiire; kaevamine sillutise, terrassi, haljastuse või kitsa naabripiiri ääres tähendab lisatööd nii lammutusel kui taastamisel. Pinnase tüüp mõjutab samuti mahtu – kivine või tugevalt savine pinnas on aeglasem.

Teine tegur on sügavus. Sügav vundament tähendab sügavamat kaevikut, suuremat pinnasemahtu ja sageli kaeviku nõlvade toestamist. Kolmas on väljalaske lahendus: isevoolne väljalase on tunduvalt odavam kui pumpla koos elektritöödega.

Neljas tegur on taastamise maht. Kui soovitakse taastada sillutis, terrass või kujundatud haljastus algsel kujul, on see eraldi töö, mis tuleb kokku leppida enne kaevamist, mitte pärast.

Anname hinnapakkumise pärast objekti ülevaatust, kui on selge tegelik trass, sügavus ja taastamise maht. Nii ei teki olukorda, kus esialgne pakkumine ja lõpparve erinevad oluliselt.

Teeme nii kaevetöid kui torutöid, mistõttu drenaaž, sademevesi ja välistrassid tehakse ühe töövõtja poolt. Nii ei teki olukorda, kus kaevaja ja torumees viitavad probleemi korral teineteisele.

• Põhjuse tuvastamine enne kaevamist – vajadusel videouuring ja lekkeotsing
• Filterkiht ja geotekstiil paigaldatakse alati, mitte kokkuhoiu mõttes ära jäetuna
• Kontrollkaevud igasse nurka, et süsteemi saaks hiljem hooldada
• Drenaaž ja sademevesi hoitakse eraldi süsteemidena
• Katsetamine enne kaeviku täitmist ja kihiline tihendamine
• Garantii tehtud tööle ja meie paigaldatud materjalidele
• Töö Tallinnas ja Harjumaal, kokkuleppel ka mujal Eestis