Vee avamisel või sulgemisel kostuv müra – olgu see mürtsatus, vilin, sumin või koputamine seinas – ei ole kunagi juhuslik. Iga heli liik viitab konkreetsele füüsikalisele põhjusele: kas torustikus liigub liiga kiiresti peatuv veevool, vibreerib lõtv toru, vilistab kulunud tihend või on süsteemi jäänud õhku.
Enamik neist probleemidest ei ole ohtlikud kohe, kuid korduv veelöök võib aja jooksul lõdvendada liitmikke, kahjustada seadmete klappe ja lühendada torustiku eluiga. Seetõttu tasub müra põhjus välja selgitada, mitte sellega lihtsalt harjuda.
Selles artiklis vaatame läbi levinuimad müra tüübid – mürtsatus (veelöök), vibratsioon, vilin ja pinin, õhk süsteemis ning püstiku müra kortermajas – ja anname suunised, kuidas allikat lokaliseerida ning mida saab omanik ise teha, mida aga vajab torumehe abi.
Kui müraga kaasneb ka veesurve kõikumine (vahel nõrk, vahel tugev juga), on tegu pigem eraldi teemaga – sellest loe põhjalikumalt meie veesurve artiklist. Kui müra tuleb radiaatoritest ega ole seotud veevõtukohtadega, on tõenäoliselt tegu õhuga kütteringis, mitte veetorude probleemiga.
Levinumad müra tüübid ja mida need tähendavad
Enne remonti tasub müra iseloomu järgi ise kahtlusi kitsendada. Erinevad helid viitavad erinevatele mehhanismidele.
- Tugev mürtsatus või „põrutus“ toru sulgemise hetkel – veelöök (hüdrauliline löök)
- Pikaajaline vilin või vinguv toon vee jooksmise ajal – kulunud kraanikassett või kitsas ava tihendis
- Koputav või kolisev heli seinas, mis liigub piki toru – lõtv kinnitus, toru vibreerib vastu konstruktsiooni
- Sisisev või susisev heli – õhk torustikus või liiga kõrge veesurve düüsis
- Madal undav müra, mis kostub mitmest kohast korraga – püstiku vibratsioon kortermajas
Veelöök ehk hüdrauliline löök – kõige levinum mürapõhjus
Veelöök tekib siis, kui kiiresti liikuv veevool peatub järsult – näiteks kraani, pesumasina magnetklapi või nõudepesumasina klapi kiire sulgumise tõttu. Vesi ise ei suru kokku, aga selle liikumisenergia peab kuhugi minema ja see vabaneb survelainena, mis tekitab torus koputava või mürtsatava heli. Löök võib korduda mitu korda järjest, kuni energia hajub.
Kõige sagedamini kuuleb veelööki just pärast pesumasina või nõudepesumasina tsükli lõppu, sest nende magnetklapid sulguvad elektrooniliselt väga kiiresti – palju kiiremini kui käsitsi keeratav kraan.
Miks veelöök on ohtlik?
Ühekordne veelöök ei tee tavaliselt kahju, kuid korduv löök nõrgestab aja jooksul liitmikke, jootekohti ja vanu ühendusi ning võib põhjustada lekkeid just kõige nõrgemas kohas – tihti seina sees, kus lekke avastamine on keeruline ja kulukas.
Vanemates majades, kus torustik on juba korrodeerunud või ühendused on ajale jalgu jäänud, on veelöögi tagajärjed tõsisemad kui uues süsteemis.
Kuidas veelööki vähendada?
Kõige lihtsam omal käel proovitav samm on kraanide ja segistite aeglasem sulgemine – see ei aita aga pesumasinate magnetklappide vastu, kuna neid ei saa käsitsi juhtida.
Püsivaks lahenduseks paigaldab torumees veelöögisummuti (õhupadja seade), mis neelab survelaine enne, kui see torustikku jõuab kahjustada. Summutid paigaldatakse tavaliselt pesumasina, nõudepesumasina või kiirsulguritega segistite lähedale.
Vibratsioon ja koputav heli seinas – lõtvunud kinnitused
Kui toru pole korralikult klambritega kinnitatud, hakkab see veevoolu survest ja vee liikumise vibratsioonist vastu seina, põrandavahesid või teisi torusid lööma. Heli levib mööda toru ja konstruktsiooni pikalt edasi, mistõttu võib tunduda, et see tuleb hoopis teisest kohast kui tegelik allikas.
See probleem tekib sageli ehitusjärgselt (kinnitused jäid algusest peale liiga hõredaks) või vanemates majades, kus algupärased kinnitused on aja jooksul lõtvunud, puitkonstruktsioon kuivanud või liikunud.
- Kuulake, kust heli kõige valjemini kostub – see aitab kitsendada asukohta, isegi kui täpne punkt on seina sees
- Kontrollige nähtavaid torulõike (keldris, tehnoruumis, köögikapi all) – kas need liiguvad käega puudutades
- Uurige, kas müra tekib alati sama veevõtukoha kasutamisel – see viitab konkreetsele torulõigule
Mida saab ise teha?
Nähtavaid torusid saab omanik ise täiendavalt kinnitada sobivate toruklambritega ja vajadusel lisada vahele kummist vibratsioonisummutavat materjali. Seina sees või põranda all olevate torude ümberkinnitamine nõuab aga konstruktsiooni avamist ja on juba torumehe töö.
Vilistav või pinisev heli kraanist – kulunud kassett ja tihend
Kui müra kostub konkreetselt ühe kraani või segisti avamisel ja kaob kraani sulgemisel, on põhjus enamasti selle kraani sees – kulunud keraamiline kassett, lõtvunud tihend või kitsenenud ava, mille läbi vesi kiiresti läbi surutakse. Kitsas läbimõõt tekitab keeriseid ja kõrgsageduslikku vilinat, sarnaselt vilepilliga.
Sama efekt tekib mõnikord ka WC-poti täitventiilis – kui see vilistab loputuskasti täitumise ajal, on tõenäoliselt tegu kuluva täitventiiliga, mitte torustiku probleemiga laiemalt.
- Vilin ainult ühe konkreetse segisti juures – tõenäoliselt kassett või tihend vahetada
- Vilin kõikjal majas korraga – pigem üldine veesurve või peakraani/reduktori probleem
- Vilin tugevneb, kui keerata kraan poolenisti lahti – klassikaline kitsenenud ava tunnus
Kas kasseti saab ise vahetada?
Käepärase inimese jaoks on segisti kasseti vahetus tehtavatest sanitaartehnika töödest üks lihtsamaid – vajalik on sobiv varuosa ja peavee sulgemine selle kraani juures. Kui pärast vahetust segisti siiski töötab halvasti või tekivad uued probleemid, tasub pöörduda spetsialisti poole, kes oskab põhjust põhjalikumalt kontrollida.
Susisev heli ja õhk torustikus
Õhk torustikus tekitab tavaliselt susisevat või sülgivat heli, mis kaob mõne sekundi pärast, kui õhk on kraanist välja jooksnud. Kõige sagedamini tekib see pärast veekatkestust, torustiku remonti või uue seadme ühendamist, kui süsteemi on jäänud õhumull.
Kui susin ja kraanist tulev vahutav-katkendlik veejuga esineb ainult pärast hooldustöid ja kaob paari päeva jooksul, ei ole tegu tõsise probleemiga. Kui see kordub pidevalt ilma nähtava põhjuseta, võib olla tegu õhu sissetungimisega läbi lekke torustikus – see vajab juba torumehe kontrolli.
Liiga suur veesurve kui müra taustategur
Kõrge veesurve iseenesest ei tekita alati müra, kuid see võimendab kõiki teisi probleeme – veelöök on tugevam, vilin kraanikassetis valjem ja vibratsioon torudes intensiivsem. Kui majas on üldiselt ebatavaliselt tugev veesurve (nt kraanist tuleb vesi väga jõuliselt isegi poolelt keeratuna), tasub kontrollida, kas majja on paigaldatud survealandaja (reduktor) ja kas see töötab korrektselt.
Veesurve täpsemat mõõtmist ja reguleerimist käsitleme põhjalikumalt teises artiklis – siin piisab teadmisest, et liiga kõrge surve on müraprobleemide üks soodustav tegur, mille lahendamine vähendab tihti mitut häirivat heli korraga.
Püstiku müra kortermajas
Kortermajades, eriti vanemate mall- või malmtorudega püstikutega hoonetes, levib naaberkorterist tulev veemüra tihti läbi seinte ja lagede, kuna torud on otse konstruktsiooni külge kinnitatud ilma piisava vibratsiooniisolatsioonita. Sellisel juhul ei pruugi müra tulla teie enda korteri torustikust, vaid naabri veekasutusest või ühisest püstikust.
Tallinna ja Harjumaa kortermajades, kus torustik on vahetamata juba mitukümmend aastat, on püstiku müra üsna levinud kaebus – sageli aitab siin ainult püstiku osaline või täielik vahetus koos parema kinnitussüsteemiga, mis on juba korteriühistu tasandi otsus, mitte üksiku korteri probleem.
- Kui müra kostub ka siis, kui teie enda kraanid on kinni – tõenäoliselt on tegu naabri veekasutuse või ühise püstikuga
- Kui müra tekib ainult siis, kui te ise vett kasutate – probleem on tõenäoliselt teie korteri sisetorustikus
Kuidas müra allikat lokaliseerida?
Enne torumehe kutsumist tasub teha lihtne enesekontroll, mis aitab spetsialistil probleemi kiiremini tuvastada ja säästab hilisemat diagnoosimisaega. Süstemaatiline lähenemine annab palju rohkem infot kui juhuslik kuulamine ja aitab vältida valesid järeldusi, mis võivad viia ebavajaliku tööni.
Soovitatav on koostada endale lühike märkmik või mõttepäevik, kuhu kirjutate üles kuupäeva, kellaaja, veevõtukoha ja müra iseloomu iga kord, kui see esineb. Mõne päeva jooksul kogutud info annab tavaliselt selge mustri, mis aitab kiirelt kitsendada, kas tegu on veelöögi, vibratsiooni, vilina või õhuga.
- Sulgege kõik kraanid ja seadmed ning kuulake, kas müra ikka esineb – see aitab välistada väliseid allikaid
- Testige iga veevõtukohta eraldi (köök, vannituba, WC, pesumasin) ja märkige üles, kus müra tekib
- Pange tähele, kas müra tekib vee avamisel, sulgemisel või mõlemal juhul
- Kontrollige, kas müra sõltub kellaajast (nt naabri pesumasina tsükkel) või veekasutuse intensiivsusest majas
- Vaadake üle nähtavad torulõigud keldris või tehnoruumis – kas need liiguvad või vibreerivad käega katsudes
Mida saab teha ise ja millal kutsuda torumees?
Osa müraprobleeme lahendab omanik ise lühikese ajaga, teised vajavad süsteemsemat sekkumist.
- Ise tehtav: kraani/segisti kasseti või tihendi vahetus, nähtavate torude lisakinnitamine, õhu väljalaskmine kraanist pärast veekatkestust
- Torumehe vajav: korduv veelöök (vajab veelöögisummutit), vale veesurve (vajab reduktori paigaldust või reguleerimist), seina sees olevate torude ümberkinnitamine, püstiku vahetus või renoveerimine
- Kui müra kaasneb niiskuse, veeplekkide või ebatavalise veearvesti näidu tõusuga, on tegu juba tõenäolise lekkega ja vajab kiiret torumehe kontrolli
Millist infot torumehele ette valmistada?
Kui olete otsustanud torumehe kutsuda, aitab kiiret ja täpset diagnoosi kõige rohkem konkreetne info: millal müra tekib, kui kaua see kestab, millise veevõtukohaga see seostub ja kas müra iseloom on aja jooksul muutunud. Kasulik on ka teada, kui vana on maja torustik ja kas seda on varem remonditud või vahetatud.
Kui teil on võimalik, filmige või salvestage heli nutitelefoniga – see aitab spetsialistil juba ette kujutada, millise probleemiga on tegu, ja tulla kohale õigete tööriistade ning varuosadega.
Kokkuvõte
Veetorude müra on peaaegu alati diagnoositav, kui pöörata tähelepanu heli iseloomule, ajastusele ja asukohale. Mürtsatus viitab veelöögile, vilin kulunud kraanikassetile, koputamine lõtvunud kinnitustele ja susin õhule süsteemis. Enamik lihtsamaid põhjuseid saab omanik ise kõrvaldada, kuid korduva veelöögi, valest survest tingitud probleemide ja seina sees olevate torude puhul on mõistlik kaasata torumees, kes oskab paigaldada vajaliku summuti, reduktori või teha korrektse ümberkinnituse.
Kui müraprobleem Tallinnas või Harjumaal ei kao pärast lihtsaid samme või kahtlustate tõsisemat põhjust, tasub kutsuda kohale kogenud spetsialist, kes tuvastab põhjuse täpselt ja pakub püsiva lahenduse.
Hooajalised ja majapidamisest tulenevad mürategurid
Veetorude müra intensiivsus ei ole aastaringselt sama – mitmed tegurid muudavad selle tugevust või sagedust sõltuvalt aastaajast ja majapidamise harjumustest. Neid tasub arvesse võtta, kui üritate probleemi allikat kindlaks teha.
Talvel, kui maapinna ja hoonete konstruktsioonide temperatuurid kõiguvad rohkem, paisuvad ja tõmbuvad metallist torud sagedamini, mis võib tekitada krõbisevat või pragisevat heli, eriti kütmata ruumides paiknevates torulõikudes. See erineb veelöögist selle poolest, et heli ei ole seotud vee avamise või sulgemisega, vaid pigem temperatuurimuutusega üle päeva.
Temperatuurimuutustest tingitud toru paisumine
Metalltorud (vask, teras) paisuvad kuumenedes ja tõmbuvad jahtudes kokku mõne kümnendiku millimeetri võrra meetri kohta, mis konstruktsiooni sees kinnihoitud toru puhul võib tekitada kriuksuvat või krõbisevat heli. See on eriti tuntav kütteperioodi alguses ja lõpus, kui temperatuurikõikumised on suuremad.
Selle vähendamiseks kasutatakse toru paigaldamisel spetsiaalseid liikumisvõimalusega klambreid või isolatsioonimansette, mis lubavad torul veidi liikuda ilma konstruktsiooniga otseses kontaktis krigisemata. Kui heli tekib alles aastate pärast, võib olla tegu isolatsiooni kulumisega, mille vahetus on suhteliselt lihtne torumehe töö.
Mitme seadme samaaegne kasutus
Kui majas kasutatakse korraga mitut veepunkti – näiteks dušš, pesumasin ja kraan samal ajal –, väheneb kohati kohalik veesurve ja süsteem peab kompenseerima, mis võib tekitada ajutist vulinat või sumisevat heli torustikus. See ei ole tavaliselt rikke tunnus, vaid füüsikaline tagajärg piiratud veevoolu jagunemisest mitme tarbimispunkti vahel.
Kui selline müra on häiriv ja korduv just tipptundidel (hommikuti, õhtuti), võib tegu olla ka liiga väikese diameetriga sisendtoruga vanemas majas, mis ei ole algselt dimensioneeritud tänapäevasele tarbimismahule. Sellisel juhul tasub kaaluda sisendtoru läbimõõdu hindamist koos spetsialistiga.
Kuidas torumaterjal mõjutab müra levikut?
Erinevad torumaterjalid käituvad müra ülekandmisel väga erinevalt ja see mõjutab, kui valjult ja kui kaugele heli levib.
- Vasktorud kannavad vibratsiooni ja heli suhteliselt hästi edasi, mistõttu isegi väike veelöök võib kosta valjult üle mitme meetri toru
- Terastorud on jäigemad ja kipuvad heli edasi kandma madalama, kumeva tooniga, eriti kui kinnitused on lõtvunud
- Plastist (PEX, PP) torud summutavad vibratsiooni paremini ja tekitavad üldiselt vaiksema süsteemi, kuid ei ole täiesti mürovabad, kui kinnitused on valesti paigaldatud
- Vanad malmist kanalisatsioonitorud võivad tekitada iseloomulikku sumisevat või koriseva heli, mis erineb veetorude omast ja on seotud äravooluga, mitte survesüsteemiga
Kas materjali vahetus lahendab müraprobleemi?
Kui müra tuleneb otseselt materjali omadustest (nt vasktoru kannab heli kaugele), ei tähenda see automaatselt, et kogu torustik tuleb vahetada. Enamasti piisab kinnituste parandamisest ja summutite lisamisest samasse materjali. Materjali täielik vahetus on mõistlik ainult siis, kui torustik on niikuinii oma eluea lõpus ja vajab uuendamist muudel põhjustel, näiteks korrosiooni või lekete tõttu.
Kuidas torumees müra allika professionaalselt tuvastab?
Kui iseseisev enesekontroll ei anna selget vastust, kasutab kogenud torumees mitmeid täiendavaid meetodeid, mis aitavad allika kiiremini ja täpsemalt üles leida ilma tarbetu konstruktsiooni lõhkumiseta.
- Kuulamisseadmete kasutamine seina- või põrandapindadel, et lokaliseerida vibratsiooni või lekke allikas ilma kaevamiseta
- Veesurve mõõtmine erinevates punktides, et tuvastada kõikumisi või ebanormaalselt kõrget survet
- Süsteemi rõhu all testimine, et kontrollida, kas müra tekib kindlas surveastmes
- Visuaalne kontroll ligipääsetavates kohtades (kelder, tehnoruum, köögikapp), et hinnata kinnituste ja liitmike seisukorda